Tallinna arengut on kõige rohkem mõjutanud ümber vanalinna paiknev muldbastionite vöönd. 17. sajandi teisel poolel, mil need rajati, muudeti linna pale hoopis teiseks. Mõelgem, enne kõrgus vanalinna serval linnamüür, selle ümber laiutasid heinamaad ja aiad, pärast bastionite rajamist olid vaid paljad künkad ja sügav vallikraav.
Tallinna põhjaosas, Suurtüki ja Pika tänava ning Põhja puiesteega piiratud alal paikneb muldkindlustuste vööndi suurim – Skoone bastion. Eeltööd selle ehitamiseks algasid juba 1683. aastal.
BASTION JA PUUD
Skoone bastion on ainuke rajatud bastionidest, kus 1728. aasta linnaplaanil on märgitud ka puud. Näha on 19 või 20, ehk isegi 21 puud reas piki kavaljeeri serva, puuderivi järgib bastioni kuju. Dr. Rein Zobeli arvamusel on need puud istutatud Rootsi ajal. Kunagine Tallinna haljastusuurija Eduard Viirok (1930) kirjutab: “Ühe vana aedniku jutu järele olla pärnad neile kantsidele istutatud Rootsi kuninganna Kristiine ajal, ajalooliselt aga pole see tõsiasjadega kooskõlas, sest nimetatud kuninganna valitses a. 1632-1654, Rannavärava kants aga ehitati alles 1698. a.”
1825. aasta plaanil oli bastionil 39 põlist pärna, 1928/29. aastal oli neist alles 34, seega oli saja aastaga välja läinud kõigest viis puud.
Bastion anti linnale 1867. aastal. Kuna siin kasvasid puud, siis muutus mägi kohe pärast kindlustuste nimekirjast kustutamist ja linnale üleandmist elanikele meeldivaks jalutuspaigaks. Valdeko Vende (1990) kirjutab selle kohta: “Ametlikult oli seal ringiluusimine küll keelatud: rahvas tallas ära heina ja lapsi ähvardas oht alla vanasse vallikraavi kukkuda. 1873. aasta ajalehes kiidab üks Tallinna patrioot suurepärast vaadet, mis endiselt bastionilt avaneb merele ja Tallinna ümbruse kaunimatele kohtadele Kopli poolsaarest Viimsini. Autor leidis, et paik tuleks jalutajatele vabaks anda ja sinna suveaed rajada. Ta kirjutab: “Tänutundega puhkaksid siin pärnade vilus Pika tänava rajooni koondunud ärimaailma töötajad oma perekonna ja tuttavate seltskonnas pärast väsitavat päevatööd.”
1878. aastal leiti, et Skoone bastioni müürid ja süvendid on linnaelanikele ohtlikud ning nende liikumist püüti seal keelustada.
BASTIONILE PARGI RAJAMINE
1876. aasta Tallinna muldkindlustusvööndi planeerimiskavas on bastion näidatud haljasalana, selles kulgevad looklevad teed. Linnaelanike soov muuta bastion kui kõige ilusama väljavaatega koht linnas kauniks aiaks, ajendas Promenaadide komisjoni võtma selle omale kavasse. Tulevase haljasala plaani valmistas St. Peterburgi botaanikaaia direktor dr. K. Regel ning see esitati volikogule 1880. aastal. Alustati puude ja põõsaste istutamist ja muru külvamist ning 1885. aastal saigi park valmis. Algusest peale külastas rahvas uut parki väga usinalt ning linnavalitsus andis loa seal ka kontserte korraldada. Promenaadide komisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku, et haljasalale ehitataks restoran. Koos bastioniga kujundati ja ehitati välja haljasalaks ka selle esine Stuarti reduut.
Promenaadide komisjoniga otsustas Skoone bastioni anda rendile, rentijaks sai hotelliomanik Wicke, kes oli nõus ehitama restoranihoone, muusikapaviljoni ja hoidma korras teed ja puud. Ala hakati kutsuma Rannavärava mäeks (Strandpforten Anlage), mis 26. oktoobril 1939 sai nimeks Rannamägi. 1902. ja 1903. aastal renditi aga Rannamägi koos Harjumäega kodanik G. Türnbaumile.
1914. aastal põles maha Skoone bastioni restoran ja kannatada said ka põlised pärnad. Jalutuskoha võlu vähenes pikkamööda, eriti pärast seda, kui aastail 1912-1913 ehitati siia endise Stuarti reduudi kohale Tallinna Elektrijaam, sest püstitatud hooned varjasid vaba vaate merele.
E. Viirok mainib: “Kui restoran-puhvet Rannaväraval maha põles, said ligiolevad põlispärnad palju kannatada, seesmised pooled on söele põlenud, see pole siiski nende pikale elueale lõppu toonud, terveksjäänud vastaskülg on aja jooksul moodustanud jällegi enam-vähem korraliku võra, olgugi et teine külg ühtki elumärki oma halli või söekspõlenud palja ihuga avaldada ei saa, mõned on seest isegi tühjaks mädanenud, kuid visa puu ei lakka siiski lehistumast.”
1929. aastal hakati tähelepanu pöörama Skoone bastioni jalamil olevale vallikraavile. Sama aasta Päevalehest loeme: “Rannamäe jalal asub endine wallikraav, mille põhi jääb ülesharitud juurviljade alla. Linna omawalitsuse teenijate ühing, Tallinna töölisspordiühing ja spordiklubi “Ilmar” esinesid linnawalitsusele palwega lubada endist wallikraawi kasutada spordiwäljaks (praegune spordiväljak Põhja puiestee ja Rannavärava mäe vahel). Linnavalitsus andiski põhimõtteliku nõusoleku.” Endiste prügihunnikute asemele rajatigi A. Soansi 1929. aasta planeeringu järgi linna staadion aastatel 1938-1939. 1932. aastal rajati bastioni lõunaosas läbi Rannamäe tee ning väike osa bastionist puudega jäi teisele poole teed.
BASTIONI LIIGIRIKKUS JA PUUDE VANUS
1991. aastal inventeeriti bastionil kasvavad puud ja põõsad. Levinumad puud olid harilik jalakas – 92 isendiga, liik andis siin ka looduslikku järelkasvu – ja lääne pärn 83 isendiga ning põõsastest harilik sirel. Puudest esines veel 81 mägivahtrat, 21 harilikku hobukastanit, 18 harilikku saart, 17 pooppuud ja 12 põldvahtrat.
Puud paiknesid hajusalt, kohati ka reas ning ühel juhul pargipuiesteena. Kaheksa pärna rinnasdiameeter oli üle ühe meetri, need on ka pargi vanimad isendid. Esines ka suuri remmelgaid, tõenäoliselt olid need istutatud pargi valmimisel 1882. või 1883. aastal. Seega on bastion puude ja põõsaste arvult ja liigirikkuselt küllaltki esinduslik, neid on siin rohkem kui mujal bastionitel.
1999. aastal selgitati põhibastionil nelja erineva vanusega pärna vanus tüve juurdekasvu alusel, uuringu teostas Alar Läänelaid Tartust. Puude vanuse seisukohalt oodati üllatusi kahe jämedama puu analüüsil, mille rinnasdiameeter oli 129 ja 111 cm. Puude tõenäoliseks vanuseks saadi 390 ja 300 aastat ning istutusaastateks vastavalt 1609 ja 1699.
Kolmanda siin mõõdetud puu vanus oli 110 aastat, see õnnestus välja lugeda puu südamikuni ulatunud proovilt. See pärn istutati suure tõenäosusega 1883. aastal, mil siinne haljasala valmis.
Neljas analüüsitav puu oli pärit bastioni servas paiknenud puiesteest. Puu seisund oli küllaltki hea ning puursüdamik õnnestus saada kogu raadiuse pikkuses (394 mm), see ulatus puu südamikuni. Sellelt loeti 89 aastarõngast, mis teeb puu tõenäoliseks vanuseks 90 aastat – arvatavalt ongi see üks neist puudest, mis istutati 1910. aastal.
BASTIONI TULEVIKUST
Skoone bastion kuulus pärast 1945. aastat Vene armee mereväele ning 1948. aastal rajati siia kultuuri- ja puhkepark, kus korraldati tantsupidusid. Siia ehitati puidust nn Suveteater, mis põles 1990. aastatel maha. Arvatavasti istutati bastionile Vene ajal ka puid, nendeks olid mitmed paplid.
Pärast 1990. aastat kuulus bastion Kaitseministeeriumile, 1993. aastal rentis 50 aastaks pargi koos staadioniga tulundusühing Mahyd & Skone ning siiani pole ala staatus autorile küll päris selge. 1990. aastate lõpus tehti seal ka mõningaid raietöid.
Bastioni tulevik sõltub sealse pargi ja staadioni tulevasest funktsioonist. Piirkonna tulevikule mõeldi küll juba enam kui 90 aastat tagasi. Siia kavandati ehitada Tallinna komandandiloss. Sellele aga tõmbas kriipsu peale algav maailmasõda. 1916. aastal avaldati soovi Rannavärava mäe ärapõlenud puhvetihoone asemele uus ehitada, linnavalitsus selleks aga luba ei andnud, siia oli kavas Tallinna 700. juubeli (1919. aastal) auks püstitada mälestussammas. Segaste aegade tõttu jäi seegi idee teostamata.
Hiljuti püüdis linnavalitsus rakendada ideed, et siia rajataks sarnaselt Kopenhaageni Tivoliga lõbustuspark, ent tänaseks on ka see idee raugenud. Arvestades ka kunagist staadioni maa-ala, saaks siia tõesti atraktiivse puhkeala sarnaselt Kopenhaageniga linna keskel. Samas pole Tallinn Kopenhaagen ja ega see vist siia hästi ei sobiks.
Mõeldes bastioni ajaloole ning siit lähtuvaile võimalustele, usun ma tema tulevikku. Leian, et see ala sobib hästi Eesti loodusmuuseumi majale. Muuseum paikneb praegu oma tänuväärset tööd tehes mitmes Tallinna vanalinna hoones.
On olemas ehitusplats kunagise suveteatri asemena, bastion on seest tühi, kunagine mürskude jmt sõjavarustuse hoidla oli arvatavasti Vene ajal kasutusel varjendina, viimane sobib hästi muuseumi kogudeks. Vanad ja suured põlispuud loovad omamoodi keskkonna, kus on võimalik korraldada mitmesuguseid suvenäitusi või muid ettevõtmisi. Tallinnast saab peagi Euroopa kultuuripealinn, loodetavasti korrastatakse enne seda ka Skoone bastion.