2004|. aasta lõpul algas kohtuprotsess, kus osa VEB Fondi nõuete omanikke hakkas riigilt kaduma läinud summasid välja nõudma. Vastupidiselt poliitikute ja Eesti Panga esindajate läbi aastate kõlanud kinnitustele, et VEB Fondi koondatud nõudeid ei hakata kunagi riigilt välja nõudma, on see nüüd teoks saanud. Seitse aastat kestnud kohtusaaga lõppes Eesti riigile kohustusega “otsustada Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimus”. Kohus andis riigile aega koguni üheksa kuud, tähtaeg lõpeb 1. novembril. Täna, kus see tähtaeg läheneb, on seega põhjust küsida, mida on riik pea kaheksa kuu jooksul asja lahendamiseks juba teinud ja kust kavatsetakse selleks leida raha.
Poliitikute plära
VEB Fondi teema kerkib mingi seletamatu visadusega pea igal hooajal üles ka Riigikogus, kus ikka leidub keegi, kellel on selle kohta võimul olijatelt midagi küsida.
2004|. aastal püüdis tollane Isamaaliit algatada VEB Fondis toimunud hämarate tehingute selgitamiseks vastava Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise. Ettepaneku kandis parlamendi saalis ette Helir-Valdor Seeder. Juba esimene saalist tulnud küsimus käivitas poliitilise pingpongi. Reformierakonna liige Peep Aru nähvas: “Mulle on väga sümpaatne Isamaaliidu aktiivne tegevus viimasel ajal uurimiskomisjonide moodustamisel. Sellepärast julgen ma küsida, kas teil on kavas teha ka ettepanek moodustada uurimiskomisjonid kunagiste relva- ja rublatehingute uurimiseks.” Loomulikult tundis Reformierakond end väga halvasti, kuna just nende erakonna juhtfiguurid on seotud fondi ümber keerlevate lõputute jamadega.
Kirglikult demagoogiliste sõnavõttudega Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise vastu esinesid veel Jürgen Ligi ja Andres Lipstok. Nende sõnum oli umbes selline, et asjatundja Eesti Panga tollane president Vahur Kraft ning VEB Fondi auditeerinud rahvusvaheline firma Deloitte & Touche on leidnud, et kõik on korras. Nüüd tulevad mingid Riigikogu saadikud, kes julgevad selles kahelda. Mida oli üldse seal auditeerida, kui näiteks raamatupidamise majandusaasta aruandes seisis “aktiva kokku” ja “passiva kokku” taga number 0! Kasumiaruande “aruandeaasta kasum” taga samuti 0!
Komisjoni moodustamist ei toetanud lisaks Reformierakonnale ka tollase Res Publica fraktsioon. Komisjoni moodustamise vastu hääletas 46 Riigikogu liiget, poolt oli 22, erapooletuid ei olnud.
Uuesti tuli VEB-i teema Riigikogus päevakorda 2007|. aastal. Karel Rüütli küsis peaminister Andrus Ansipilt tõenäosuse kohta, kas riik peaks VEB Fondiga seotud kohustusi hakkama kinni maksma ja kui kalliks see lõpuks riigile võiks minna. Peaminister Ansip vastas: “Kõik Eesti kohtud on siiani leidnud, et nende nõuete rahuldamise eest peaks vastutama Vene Föderatsioon. Ma olen päris veendunud, et nii see ka jääb, ehkki minust ei ole kena ja õige kommenteerida mingisuguseid kohtuvaidlusi, mis võib-olla Eestis tekivad. Praegu neid isegi ei ole.” On võimatu, et peaminister käimasolevast kohtuprotsessist ei teadnud, sest riigi esindajatel selles protsessis oli peaministri volitus. Miks pidi peaminister nii labaselt valetama?
Riik jääb maksmisega hätta
Kohtuprotsessi ajal 2004|-2011| kureeris VEB Fondi teemat justiitsministeerium. Kohtuotsuse täitmiseks lahenduse leidmise tegi valitsus ülesandeks aga Rahandusministeeriumile. Ja olgu öeldud, et valitsus ega rahandusministeerium ei ole kohtuotsuse täitmiseks teinud siiani mitte midagi, mis viitaks tahtele leida mingi lahendus.
Veebruari alguses valitsuse pressikonverentsil tunnistas rahandusminister Jürgen Ligi, et kohtuotsus paneb riigi keerulisse seisu: “Väga raske on kommenteerida, kas üldse mingit erilist raha tuleb või ei tule [leida]. Selles mõttes tõesti on see juriidiline hinnang praegu tähtis. Ja ajastus – eraldi otsustamise teema. Igal juhul Eesti riik pandi väga keerulisse olukorda siin, aga paragrahv teinekord tekitab üllatusi.” Väga raske on ministri mõttest täpselt aru saada. Mis puudutab “erilist raha”, siis on tõsi, et keegi ei oska täpselt öelda, kui palju riik oma kukrut peab kergitama. Meedias juba tehtud arvutuste kohaselt võib see summa küündida miljardile kroonile.
Praeguseks on VEB Fondis nõudeid u 250 miljoni krooni ulatuses. Kui aga arvestada, et aja jooksul salapäraselt kadunud nõuete omanikud võivad üllatuslikult välja tulla, siis see summa üha kasvab, jõudes kuni miljardini.
21. veebruaril saatis VEB Fondi nõudeomanikke esindav advokaadibüroo Glimstedt kirja Vabariigi Valitsusele. Valitsuse tähelepanu juhitakse asjaolule, et vaatamata 9-kuulisele tähtajale asja lahendamiseks on riigi huvides teha seda mõistliku aja jooksul, sest hüvitise suurus ajaga aina kasvab. Kirjas öeldakse, et kohtuotsusega õigustatud isikud on esindaja vahendusel valmis aruteludeks, mis puudutavad “kohtuotsusest tuleneva kohustuse eesmärgipärast ja efektiivset lahendamist”. Advokaadibüroost kinnitati, et mingit vastust nad oma pöördumisele pole saanud.
11. märtsil saatis rahandusminister Jürgen Ligi kirja Eesti Pangale. Ta küsis: “…millised on Eesti Panga ettepanekud jõustunud kohtuotsuse täitmiseks ning millisena näete Eesti Panga rolli selle täitmisel.” Igati õigustatud küsimus riigi rahakoti pärast muret tundvalt rahandusministrilt, sest VEB Fond asub Eesti Panga juures ja kontrolli all. Autorile on teada, et osadele nõudeõiguse omanikele isegi vihjati, et asi aetakse korda Eesti Panga kaudu. Kuid nii pole siiski juhtunud. Võib-olla tuleks siit otsida seletusi ka Eesti Panga presidendi valimiste üllatavale käigule?
Edasi järgneb aga midagi sootuks kummalist. 24. märtsil otsustas SA VEB nõukogu lõpetada sihtasutuse tegevuse, võlausaldajatel paluti esitada oma nõuded kahe kuu jooksul. Loomulikult tekkis nõudeõiguse omanikel kahtlus, et see kahtlane samm võib takistada kohtuotsuse täitmist ja nad esitasid kohtule taotluse keelata SA VEB-i likvideerimine. Nende seas olid Akke AS, Tartu Lihakombinaat AS, A.O. Imbi AS, Saare Kalur AS, Pärnu Kalur Holding AS, Baltic Computer Systems AS, Volta AS, Belesta OÜ, Kommunaar OÜ, Läti Merelaevandus AS.
24. mail saatis rahandusminister Ligi Tallinna Halduskohtule kirja, milles teatab, et ei näe kohtuotsuse täitmise ja SA VEB likvideerimise vahel seost ja see ei takista kohtuotsuse täitmist. SA VEB likvideerimist võib aga vaja olla just selleks, et ei ilmuks välja aina uusi nõudeõiguse omanikke. 1. juunil toimunud kohtuistungil sõlmiti kompromiss, et SA VEB-i ei kustutata registrist enne 01.11.2011|. Siin on selgelt näha seos, sest see on kuupäev, millal lõpeb riigile antud tähtaeg leida asjale lahendus. Ja see on ka vihje sellele, et kohtuvõidu saanud nõuete omanikud ei usalda riiki, keda esindab valitsus, kes omakorda on asja lahendamise teinud ülesandeks rahandusministeeriumile.
Eelarves sihukest rida, kust miljard välja võluda, pole. Kust me selle võtame, sest maksta tuleb?