Eestis torkab alatihti silma meie pealinn. Sitas mõttes. Ja just selle linna pea kohatise marginaalse ja totaka käitumise pärast. Äkki ta usub, et ta on Tallinna direktor? Kuidas sulle kui kunagisele linnapeale tundub?
Täna vastuvõetud otsused mõjutavad linnaruumi arengut tegelikult alles 10-20aasta pärast. Siis näeme, kas oli tegu õigete või valede otsustega. Paraku on Tallinn üks erakordselt raske nähtus, siin arenevad asjad suht aeglaselt. Minu mäletamist mööda räägime näiteks Tallinnast kui merelinnast ja tema rannajoone avamisest vähemalt 20 aastat, aga millal see tuleb? Praeguseks vist on valmis paberlahendused, hea seegi. Teisalt on praegusel Linnavõimul unikaalne võimalus midagi ära teha, sest raha tundub olevat, otsuseid ei pea eriti kellegagi nö jagama, ainult -TEE! Ma isegi ei kiruks nii palju. Kuigi kolemajasid odavatest materjalidest jagub, on ka palju positiivset. Ainuüksi Poska maja renoveerimine on väärt tegu. Ja mitte ainult.
Linn on kultuuriruum. Räägi, kas tark inimene mahub täna sellesse ruumi või o tegemist esikuga?
Nii ja naa. Rumalusi ja lauslollusi on kõigil juhtunud. Mul on kahju, et omal ajal vastu võetud Viru väljaku detailplaneeringut on nii palju muudetud, et juhtus see, mille kohta saab öelda, et ” taheti, et tuleks parem, aga välja tuli, nagu alati”. Kunagi ammu, mitte praeguse Linnavõimu ajal, anti Vanalinnas üks kõige parema akustikaga ilus kontsertsaal tublile tantsustuudiole… Jne jne. Samas on kultuur nii protsess kui nähtus, mida olematuks teha on peaaegu võimatu. Oleks ainult tegijaid. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et me ise, vana harjumist mööda, käime külg ees lahtisest uksest sisse?
Heh, siinkohal meenub – samuti tänase linna ja eriti vabadussamba tõttu ülessongitud Vabaduse platsile mõeldes – kuidas sa lasid kunagi samale platsile asfaldile lilled joonistada. Värskendad ehk meie kollektiivset mälu?
Minu häda on läbi aegade olnud see, et käin oma hinges tegelikust ajast ees. Sellel ajal me ei saanud mitte ühtegi korralikku lahendust, kuigi korraldasime mitu konkurssi. Minu juurde tuli Linnakunstnik Mare Mikkof ja Noor andekas skulptor Hannes Starkopf ja pakkusid nö ühe suve lahendust mõnusa perfomance`i näol. Tööjõud ja värvid olid tasuta. Lilled kastidesse tuli aga osta küll. Me küll ei kujutanud, et selle suvelahenduse vastu nii suur viha tõuseb ja tänitamist nii kauaks jätkub. Rahvas, kes jala käis, oli rahul, aga autojuhid olid vihased. Ma ei saa senini aru, miks me, eestlased, nii vastu oleme igasugusele mängulisusele. Küll ja küll kasutatakse linnaruumi eriilmeliste projektide tegemisel. Mõni aega tagasi naersin südamest Zürihcis, kui kogu linn oli suveks täis papist jt materjalidest kõikvõimalikke lehmi…
Minu meelest on sinu linnapea olekust palju tähtsam olek olnud Rahvusraamatukogu juht ja õpetaja.
Rahvusraamatukogu on minu suur laps.
Siit järgnev küsimus: ütle, kuidas tegelikult Eesti raamatukogude olukorraga rahul oled? Nad ei suuda ju pooli vajalikke teoseid tellida?
Alati võiks parem olla. Täna pole tähtis mitte niivõrd mingi teose olemasolu, kuivõrd infotehnoloogiliste lahenduste ja võimaluste olemasolu saada vajalik teave kätte ükskõik kust maailma otsast. Samas, rahvaraamatukogudel on teine roll, sest elu ja aeg on näidanud, et Guttenbergi ajastu ei ole läbi ja ehk ei saa kah. Hea raamat on mõnusam voodisse võtta kui arvuti. Üldse võiks emad, isad, vanaemad rohkem lastele muinasjutte lugeda. Need õpetavad unistama, siis ka rohkem saavutama. Pealegi on muinasjuttudel alati õnnelik lõpp, mis on tänases õuduste maailmas eriti oluline.
Praegu sõitled sa parlamendis. Kirjeldame siis tänaseid põhilisi tegemisi.
Üldiselt ma ei ole inimene, kes igas pulmas pruut või igal peiel lahkunu tahaks olla. Võib-olla ei paista minu tegevus väga säravana, aga mis siis. Töötan väliskomisjonis ja jõudumööda hoian silma peal kultuuriküsimustel. Tihti käin ka Võrumaal, kust olen parlamendimandaadi saanud.
Ivi, sa oled toimetanud ka Võru linna juhtimisel. Olekski ehk paslik mingeid paralleele tõmmata – Tallinnaga? Ehk kirjeldad veidi kliimaerinevusi?
Võrus või mõnes teises väikelinnas peab linnapea rohkem teadma, kuidas konkreetsed asjad käivad. Tallinnas on selleks kõikvõimalikud asjapulgad olemas. Kui ise ei saanud hakkama, küsisin abi ka Tallinnast. Ja alati aidati. Poliittehnoloogilised mängud on ühesugused, Võrus isegi karmimad, seal peksti persooni, mitte ideesid.
Kui sul on käes vaba aeg, mida tavaliselt teed?
Vaba aega ei ole, kui aga vaja, siis võtan. Loen ja mõnulen.
Üks asi, mis on huvitav: räägi, milliseid kultuuriüritusi külastad?
Viimasel ajal eelistan loodust kultuuriüritustele. Kui aga vastata, siis valikuliselt – kontserdid. Mulle ei meeldi karjumine teatrilavalt. Üldse ei käi ma mingitel shouvärkidel.
Nagu kunagi siin rubriigis kelleltki küsitud (pidada inimesest hää pildi andma) – kelle pilti sa rahakoti vahel kannad?
Ei ütle. Aga tegelikult, seal polegi pilti. See oli kõik nii ammu….
Millal oli sul viimati piisavalt sularaha?
Pole kunagi olnud.
Kui me peaksime koos kuhugi õlut jooma minna, annaksin kohavaliku au loomulikult sinule. Millised paigad kõne alla tuleks?
Suve ajal tänavakohvikutes. Näiteks Glafiras, seal on ka hea toit. Aga tegelikult ma õlut eriti ei armasta, eelistan mõnda mõnusat suvekokteili.
Mida sa praegu loed?
Anna Politkovskaja “Putini Venemaad”.
Ja viimaks: nimeta 3 kõige ilusamat ning mõttekamat eestikeelset sõna!
EMA, KALLIS, KODU!!!