Kas punk on Eestis muutunud iseenda viletsaks karikatuuriks? Endised punkarid mängimas endiseid punkhitte Kroonika joomal, JMKE karja purjus rullnokkade ees. Psühhoterror lindistamas viimased kümme aastat erinevaid versioone ühest ja samast albumist. Siis too kitarristide ansmbel, mis erinevates koosseisudes üritab võtta viimast Vennaskonna nimest. Nojah, aga punk poleks punk, kui kusagilt ei ilmuks välja bänd, mis esikate pärandit küsimuse alla ei seaks. Näiteks hardcorepunki (hardcore – 1980ndail USA-s tekkinud pungi edasiarendus, märksa kiirem ja agressiivsem kui nn klassikaline punk), viljelev Lahesõda Tartust. Tegutseb 2003|. aasta sügisest.
*
Tartust ootaks pigem põlvini kampsuniga hipisid.
No eks Tartu on läbi aastakümnete olnud koht, kus elab nii karvaseid kui sulelisi. Nagu elu näitab, ei pea tingimata olema hipi, et olla osa Tartu subkultuurist. Nii et jah, Tartus on ka meiesuguseid kurje tanksaabastes mehi.
*
Teie debüütalbum ilmus läti plaadifirma alt.
Meie head sõbrad Lätimaalt, asutanud uue DIY label’i, tegid meile üleeelmisel sügisel ettepaneku anda välja meie debüütalbum. Sellest sõnasabast sai kinni võetud ja nii ta tehtud saigi.
*
Läti ja Eesti punk-scene?
Lätlaste arust on eestlased aeglane rahvas. Kohati tundub, et eks ta nii on ka. Üksikud kontserdid, pole labeleid (plaadifirmad), distro’sid (levitakad) ja fanzine’sid (isekirjastatavad fänniajakirjad). Tundub, et siinne punk on rohkem huvi õllejoomise vastu kui huvi bändi teha. Kuigi väga äge on Tallinna scene, kus asju ajab vene kutt nimega Skot. Kohas nimega Reggae bar (ja viimasel ajal ka Kultuurikatlas) toimuvad kontserdid, väljabändid käivad mängimas ja on olemas ka oma väljakujunenud publik.
*
Lahesõja mõjutused?
Uhh… Kuulame palju erinevat. Alates bändidest nagu Minor Threat, 7 Seconds, No Rest, Armageddon Clock (üks lemmikuid Soomest) lõpetades bändidega nagu Tool, Sabbath, Motörhead jne. Aga nagu ütles Johnny Rotten: meil ei ole eeskujusid, kõik on pask :).
*
Kas Lahesõda peab ennast poliitiliseks bändiks?
Mis mõttes? Jah, laulame asjust, mis ei meeldi. See hõlmab loomulikult ka poliitikat ja sellega seonduvat. Jäägu kuulaja otsustada.
*
Mida tähendab hardcore?
Hardcore is more than music. See hõlmab endas paljut: plaadifirmad, booking-distro tüübid, kes enamasti vabatahtlikult aitavad arendada scenet, vahendades bände ja levitades muusikat ja muidugi inimesed, kes käivad kontsertidel. Läbiv teema on muidugi ka DIY, ehk siis “tee ise kultuur” mis tähendabki ise arendada asja oma koduümbruses või linnas, saamata sellest mitte mingisugust personaalset tulu. Kapitalism imeb 🙂 Selle kõige juurde kuulub loomulikult ka riietusstiil ja selline konkreetne attitude.
*
Miks eesti punk on vaoshoitud?
Võrreldes pungiga Venemaast USA-ni. Keegi pole veel näiteks kirjutanud laulu “Mine persse president”. Vaidleksin vastu. Nyrok City on kirjutanud laulu “I wanna kill a president”, aga jah, see oli vist kümmekond aastat tagasi. Ei tea, pole õieti bändegi, kes võiksid midagi sellist röökida ja kas ongi mõtet?
*
Eestis tõeliselt head bändid?
Kui mitte jälle rääkida eesti pühast kolmainsusest ( Psychoterror, J.M.K.E., Vennaskond), siis head Eesti tulevikubändid võiksid olla Chungin and The Strap-On Faggots, kes viljelevad niiöelda electro-punki ja R.P.M, kes on Pärnu oi! pungi kutid. Ja hea uus tulija on ka Tallinna vene patsaanide ska-punkbänd Checkmates ning otse loomulikult Tallinna oldschool -mehed bändiga NMR. Aga regulaarselt ilmuva fanzine’i jaoks ei jätkuks lihtsalt materjali. Muide Eestis on olnud oma fanzine olemas, mida tegi jällegi Tallinnas mees nimega Skot.
*
Hetkel ja edasi?
Hetkel tegeleme uue plaadi materjali koostamisega. Mais on uus album letilt leida! Läheme plaadiesitlustuurile. Mängime Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Kontserdil näeme, raisk!
* * *
EESTI PUNGI LOOD
Tegelikut piisab umbes kolmest CD-st, et viimase kümne aasta kodumaisest pungist ülevaadet saada. Ja ega seda kolme ei viitsiks kah kuulata. Seda üllatavam on avastada bänd, kelle albumit tasub mitte ainult kuulata, vaid ka teistele ette mängida. Mu sõbrad teistest riikidest ei usu hästi tänaseni, et tegemist on Eesti bändiga. Kes pakkus varast USA-d, kes Saksa praegusi retrohardcore koosseise. Igatahes tasub Lahesõda teada. Nad on:
Sass – basskitarr/vokaal
Miki – soolokitarr/vokaal
Martin – löökpillid.
Nooruslik-naiivselt agressiivne ja püha viha täis. Tempokas ning lärmakas, ent täiesti erinev Eesti keskmisest punk-kollektiivist. Midagi sellist armastas John Peel 80ndail oma saateis mängida. Ja nad on oma kodutöö hästi teinud – neis pole promilligi idaeuroopa (loe teisejärgulist) sound’i, millega paistavad silma lugematud bändid Kamt?atkast Serbia läänepiirini.
Vt. http://www.myspace.com/lahesoda