*
Ahto Muld (AM): Vanemad eesrindlased mäletavad sind kaugeilt pungipäevilt Milline on su sisekuvand täna?
Tarmo Kruusimäe (TK): Eks kõik sõltu ikka olukorrast – saab ju ka ise “üllikaga” käidud ja egas siis väline imago muutus, veel sisu muuda:) Muidugist on osadel sisu mõtetult nõrk, aga täna ei sooviks ma kelgunööridest rääkida.Tunduvalt mugavam on enda mõtteid teistele selgitada,kui oled väheke korrektsemalt riides. Samas kohtame ju ka “KARMI” välimusega “PUNKareid”, ans “Vanillja Ninja” ?irwwwwwww. Ma õnneks ei pea enam selgitama inimestele enda sisu ja vormi kokkusobimist.
*
AM: Kuidas sirgub punkarist isamaaliitlane?
TK: Esmalt ikka ERSP. Ka sõltumatuse ja anarhia vahele võib meelevaldselt tõmmata võrdusmärgi. Tollel ajal polnud Eestis loodud Anarhistliku Parteid (krt. ma tahaks näha anarhiste, kes peavad kinni partei programmist) ja Diletantlike Klounide (loe:kuningriiklastega) oleks ikka täiega mõttetu olnud liituda. Nii liitusingi – ja ka veel paarkümmend vanemat punkarit – ERSP-ga, mis 1995 aastal liitus KE Isamaaga Isamaaliiduks.
*
AM: Mis teistest punkidest saanud on? Kas mõni kommunistiks pole hakanud, läänes on sellised liikumised ju enamasti vasakpoolsed.
TK: Meile oli kommunism ja selle ideoloogia meile vastuvõtmatu. Eks mõni läks trendiga kaasa ehk siis hakkas lääne punkaritele pugema ja kandma sirpi ja vasarat. Persetroika oligi eesti Punk kultuuri surm.Tekkis massiliselt mõtetuid “pühapäeva punkareid”, kes ei jaganud ei maad ega mütsi ja kukkusid kiitma Gorbat – hoolimata sellestki, et Villu Tamme väljendas ikka väga radikaalselt persetroika vastast hoiakut. Kui saabus lõpuks taas iseseisvus, siis olime enamuses teelahkmel, et kuhu ja kelle vastu nüüd – kas tõesti Eesti Vabariigi vastu, mille eest me olime võidelnud? Pigem loobus enamus punkareist just siis destruktiivsest ideoloogiast ja asus kaitsma Vabariiki ning neid hakkati kutsuma Oi Punkideks, Natsi Punkideks ja Skinheadideks. Suur osa jõi ennast lihtsalt surnuks ja enamus asus lihtsalt tavalisteks kodanikeks, mingi osa liitus Kaitseliiduga.
*
AM: Sa oled päris põhjalikult uurinud Venemaal tegutsevaid äärmuslikke rühmitusi. Mida sealt leida võib?
TK: Kui ausalt öelda, siis ega see küll mu mingi eriline kutsumus ei ole – uurida mingeid pervosid, pigem hoian ennast kursis meie riiklust ohustavate rühmituste tegevusega.
*
AM: Eestis kardetakse käesoleval hetkel viite limonovlast. Kes nad on?
TK: See jutt, et limonovlasi on Eestis viis, on ikka täiega ajakirjanduslik bluff. Tegemist on noorte klounidega, kes ei suuda integreeruda Euroopa Liiduga ja mugavama äraolemise nimel teevad raha eest koostööd, ükskõik kellega. Selles eas noored on vastuvõtlikud kõikvõimalikele väidetele ja ideoloogiatele. Kuigi suurem osa noori peab ennast juba Euroopa Liidu kodanikeks, on meie ühiskonnas ka heidikuid. Ja kui maalida nende pisikesse ajju kohutav pilt ahistatud venelastest, ongi nad valmis “püha ürituse” nimel osalema poliitilistes aktsioonides.
*
AM: Millised vene äärmuslased siin veel esindatud on?
TK: Eestis leidub veel ka NRA (Narodnõi Rossiski Armi) rakukesi, vene skinheade, barka?ovlaseid või kuidas nad ennast ka ei nimetaks.Oluline on see, et mingi osa inimesi lihtsalt loob kuvandit kohutavalt Fa?istlikust Eestist.Vaadakem venekeelset Delfit, kus neliviis vennikest kommivad a´la “kui Koplis õhtul vene keeles räägid, siis naelutavad eestlased su elusalt plangu külge ja lõikavad noaga näkku viisnurga” Eks uurige ise neid IP aadresse.
*
AM: Uskudes, et äärmuslased on vene julgeoleku käepikendus. Siis mis taktikaid nad kasutavad?
TK: Eks oluline ole pääseda meediasse, et ohustada Eesti rahvusvahelist mainet. Nii nagu käitub vastaspool, nii valitakse ka uus taktika. Politseil saavad olema töised päevad. Narvat, Kohtla-Järvet juba ärgitatakse taas kihisema, Putin tervitab veterane meie venekeelsete ajakirjanduse vahendusel – luuak se müüti vene rahva raskest olukorrast fa?istlikus Eestis.Vägivaldsetele aktsioonidele Eestis ei asuta, sest siin puudub laialdasem toetus.
*
AM: Mulle tundub, et kuna eestlased on äärmuste, aga ka ohu suhtes stoilised, lasevad nad end heal meelel lõdvalt kottida – näiteks omaenda võimul.
TK: Eestlased on pettunud poliitikutes, tänu lehmakauplemistele ja politiilistele kemplemistele. Kevaditi tärkab taas uus ärkamine ja sünnivad uued lootused, sügiseks aga muutuvad kodanikud pessimistlikemaks. Egas Viru veri värise ja ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja! Kui liiga valusalt rahva taluvuspiiri katsetada, siis virgub ka eestlase selg ja ai ai ai?
*
AM: Muuseas, kas lähed vastuaktsioonile Ansipi piirileppe sõlmimisele?
TK: Ansip on tuntud kui oma rahva vastu vägivalla propageerija ja ma imestan, miks teda siiani pole? Ma ikkagi vaatan eelnevalt, mida annab erakonnaga ühes teha ja kui see ei avita.
*
AM: Kulol tuli äsja välja uus plaat. Kas hoiad poliitika ja ?õu lahus?
TK: Tegemist ei ole uue plaadi vaid 15 aastat tagasi salvestatud kauamängiva CD vormi valamisega. Püüan üha rohkem ja rohkem lavalt apoliitilist sõnumit edasi kanda, aga kuidas see mul õnnestub, vat seda ei oska ette ennustada. Eks plahvatan ka mina laval. Üks sõnum, mis niikuinii lavalt ma hõigatud saab, on “TEHKEM SUGU” – eesti rahval ei ole enam mingit väljasuremise ohtu – oht on nüüdseks juba möödas. Me juba sureme täie kolinaga välja. Kui miskit on veel võimalik, et meid tagasi viia sellele piirile, kus tekkiks taas oht välja surra, siis selleks andkem tuld ja tehkem sugu.
*
AM: Teatud hulk eesti rokkmuusikuid kavatseb suvetuuridel esineda t-särkides, millel on sõnum praegusele koalitsioonile: “Kaua võib!”
TK: Kui võimalik, siis ma T-särgiga ikka lavale ei roniks. See T-särgi sõnumi aeg on minu jaoks hetkel ennast ammendand. Laval on ju enamasti mikrofonid olemasja kasutaks ikka publikuga suhtlemiseks SÕNU. Egas särk veel mehest meest tee.
*
AM: Mis saab inimesest, kui ta paneb värvilised ketsid ja haaknõela ära ning lakkab mässamast?
TK: Enam-vähem sama, mis saab neidistest, kes panevad endale värvilised ketsid ja kirjutavad kõhule “Sex Pistols” (loe:Vanilla Ninja), kas hakkavad nad siis ka mässama???? Egas mässumeelt pole ju sajandeid ja aastatuhandeid suudetud inimese sisemuse maha suruda. Kui ikka sisu on olemas, siis on väline atribuutika rohkem ühtekuuluvustunde jaoks.
*
AM: Kõik tunnevad sind kui jalkafänni. Ma ei taha jalka kohta midagi küsida, räägi parem ise.
TK: Jalgpall on vaieldamattult minule parim, mis lõõgastab ärevat meelt ja püsimatut hinge. See, et Eesti vutifännid on rahumeelsed ja lõbusad, on ikka kõigi Fännide ühine TUBLI TÖÖ. Me esmalt armastame vutti, teiseks me naudime vutti ja alles kümnendaks – me ei pea vutiväliseid nähtusi (loe: vägivald) oluliseks.
*
AM: Mida sa praegu loed?
TK: Dan Brown “Da Vinci kood”, Karl Parts “Kas võit või surm”, Daniel Goleman “Emotsionaalne intelligentsus” ja Tony Allan “Viikingid”. Need on raamatud, mis poolikult mu öökapil vedelevad ja nendel vähestel hetkedel, mis ette juhtuvad, neid ka loen.