Enne eurovalimisi on ennast eriti õhku täis tõmmanud vend Reiljanid. Või oli see vennad Reiljan? Muudkui kaagutavad ja jagavad sotsialistlikku kogemust. Kõigil oleks parem, kui Janno Reiljan kunagi ühtki avaldust ei kuuldavale ei laseks. Aga eks matsipartei kolhoosiesimehed ja kulakud taha ka europarlamendis tähtsat nägu teha. Reiljani “vali mind” argumendid kõlavad iga päevaga ikka jaburamalt ja jaburamalt.
Reiljan alustas oma valimiskampaaniat eesti krooni kaitsmise soiuga. Nagu ei olekski kolhoosnikel ükskõik, kas eurotoetus tuleb jeenides, taalades või kroonides. Igal juhul on see krooni kaitsmine arukam tegevus kui okupatsiooni rublade taga nutmine. Aga mõtet on mõlemal ühe palju – ei lepalehest rublatki.
Reiljani viimane avaldus õhkab aga otseselt Vene imperialismi järele. Nimelt ei näe Reiljan selles midagi halba, et Venemaa ja Euroopa Liit koostöölepingusse Eesti ja Läti vene vähemuse huvid sisse kirjutasid. Reiljan on rahul ja õnnelik.
Ning seda olukorras, kus isegi meie napisõnaline, aeglase mõtlemise ja vaoshoitud kõrglennuga välisminister räägib Euroopa kapitulantlikust poliitikast. Kui halb peab olema olukord, kui isegi välisministeeriumi kannatus katkeb? Läheneb katastroof – aga Janno ei tee kuulmagi.
Tore on vaadata, kuidas vana tööhobune Reiljan usinalt Puutini atra veab. Koomiline on sealjuures see, et Respuublika materdab Savisaart kui venelaste käsilast, aga Janno on neil miskipärast kahe silma vahele jäänud. Nii palju siis Partsi analüüsivõimest.
Oletame, et eesti kroon on tõesti ainus asi, millest valijad mõelda suudavad ja matsid saavad kõik kuus europarlamendi kohta. Mis juhtub edasi? Mitte midagi, sest Reiljanid kuuluvad europarlamendis imepisikesse itaalia kommunistide ja muude külahullude blokki. Näiteks saab Janno sõbraks Jörg Haider, mees, kes mögiseb sama kõvasti nagu Janno. Koos on nende lollused veel rohkem kuulda.
Eurokommud saavad prognooside järgi kusagil nelikümmend kohta. Enamust nad ei moodusta ja koostöö pole neil samuti kellegagi teha, sest konservatiivid panevad valimised kuivalt kinni ja vajavad enamuse saamiseks ainult liberaalide hääli. Ka sotsidel on pärast valimisi ainult vait olla.
Meie eurosaadikud võivad lubada kogu Eesti asfalteerimist, iisraeli tüüpi vanatestamentlikku terrorire?iimi või siis eesti krooni – nagu eksleva pilguga Reiljan teebki.
See kõik on tühi möla. Maksab ainult selle sõna, kes teeb koostööd eurokonservatiividega. Tõsised jutud räägitakse Kelami ja Pöteringi õllelauas.
