“Mul on siin jälle päris huvitavat lugemist.” Koolivend Nikolai, kes töötab prügiveofirmas laadijana, on sageli meie jutuajamisse sellise – mitte eriti erutava või ehk erandjuhul erutava – teate poetanud. Ühel põuase päeva vaiksel õhtul tõi tema selline lause ütleja palgele iseäraliku ilme. Võttis teine köögi kummuti alt tumesiniste kaantega klade ja teatas: “Näe, siin on ühe printsipiaalse ja visa hingega spordimehe ülestähendused. Oot, ma vaatan, mis ta nimi nüüd oligi – see ei jäänud mul meelde, või mis sest nimest – keegi Aivar Otsalt. Aga see pole tähtis, tähtis on klade sisu.”
Mulle tuli see nimi kuidagi tuttav ette. Kas sellise nimega mees ei töötanud hiljuti Lõuna-Eesti jõustruktuuris? Ja meenus sõber Kolja omapärane huvi, et tema tühjenduspiirkonnas oleks mõni asutus või firma, kust aeg-ajalt pudeneks midagi tööpäeva lõpul koju kaasa võtta. Esialgu kollektsioneeris ta raamatuid. Nii vaatavad tema riiulitelt vastu “Ühe härja elulugu”, “Eesti kodanlus imperialistide teenistuses”, “Sevastoopoli rasked päevad”, “Maisikasvatus Eesti NSV-s”, “Kuldtähe kavaler”, “Kraavihallid”, “Hall maja”, “Halli hundi päevik”, “Kalender 1969” jms.
POLITSEI TÖÖPÕLD ERITI HUVITAV
Mõnda aega pole ta raamatuid rohkem varunud, ta on lasknud ennast korda kolm või neli teisele autole üle viia, et tööpiirkonnas oleks tema väitel huvitavaid objekte, nagu maksuamet, politseijaoskond, prokuratuur või vähemalt perearstikeskus. “Aeg-ajalt midagi ikka pudeneb ka minu saagiks,” hoopleb ta mõnikord, uhkusenoot hääles.
Prefektuuri “ülejäägid” huvitavad teda eriliselt; sealseilt sõnaseadjailt on tal rohkesti väljalõikeid, mida ta süstematiseerib ja mõnel õhtul naabrimeeste kokkutulekul või perekondliku sündmuse puhul külalistele ette loeb, lisades oma kommentaarid. Näiteks: Kodanik E.V-lt varastasid tundmatud kurjategijad mitmesuguseid esemeid. E.V-d peksti käte ja jalgadega ning paisati asfaldile. Temalt varastati raha, mobiiltelefon, jope, viigipüksid, kampsun, särk, kingad ja sokid. Kolja kommentaar: “Pöörame tähelepanu sõnale “varastati”.
Tore on, aga miks peaksid talle huvi pakkumas kellegi kehakultuurlase isiklikud märkmed?
Sõber lausus: “Vaata, siin koorub välja inimese helgem pool – tema järjekindlus, tahtejõud, pühendumus, ka terve organismi vajadus füüsilise tegevuse järele.” – “Ja mitte ainult,” lisas mees tähtsa näoga. “Siin tuleb välja ka haritud inimese intrelligentsus ja moraalne tase, tema suuremeelsus, kollektiivsustunne, empaatia, noh, d?entelmenlikkus igas mõttes.”
Koolivend juhtis mu tähelepanu punasele paelale kaustiku keskkohas: esimeses pooles tegija plaanid ja konkreetsed eesmärgid, teises pooles on antud hinnang läbitud võistlusele ning analüüsitud saavutuse saavutamise tagamaid või kaotuse põhjusi.
EESMÄRGID JA ANALÜÜS
Nikolai jättis klade algusosast palju lehti vahele. “Keskendume viimaste aastate märkmetele,” ütles ta. Vaatame, loeme: Tartu rattamaratonil 19. sept. 2004| saavutada aeg alla kahe tunni; viimased kolm kilomeetrit läbida tõusvas tempos; kolleeg Virbi Annisoni edestada vähemalt ühe sekundiga.
Klade teises pooles leidub hinnang: eesmärk täidetud osaliselt. Aeg 1.57.44 on planeeritust isegi parem, kuid tuleb tunnistada, et teine eesmärk jäi täitmata, me fini?eerisime Annisoniga rind-rinnaga ja temale fikseeriti sama aeg; põhjuseks lugeda täiskükkide soorituste ebapiisavus juulikuus; Annisoni treenimisele kuuluva aja lühendamist esialgu ei kaalu.
Järgmiseks 35. Tartu suusamaraton 13. veebr. 2005|. Plaan nägi ette aja 31 km läbimisele kolm tundi ja 55 minutit ning Annisoni võitmise vähemalt kolme sekundiga. Otsaltil kulus maratonirajal 3.57.30, tema kolleegil Annisonil aga 7 sekundit vähem. Seepärast ei ole imekspandav analüüsi ülikriitiline hoiak.
Esmalt märgib kaotanu, et fini?ikoridoris kleepus lund suuskade alla ja sellega kaotas sekundeid. Kuid ta ei poe selle viperuse taha: “Ei kasutanud kõiki olemasolevaid võimalusi treenimiseks, vabandades ennast ebasoodsate ilmastikutingimustega; õlavöö arendamise ja sääremarja sirutajalihaste tugevdamiseks ei teinud piisavalt eriharjutusi; tõenäoliselt maksis kätte jutukus distantsil – kod. Annison rääkis mõõdukalt, mis on võib-olla üks tema saavutuse põhjusi. Kaalun soovitust tal treenimisaega kärpida. Kuid – kas see oleks spordimehelik?
SPORTLIK VORM KÕIGUB
Suured eesmärgid kavandas Otsalt endale Tartu jooksumaratonil 23 km läbimiseks mullu maikuu 8. päeval. Ajaliselt tuli jällegi hea tulemus ja auväärne 483. koht, kuid paistab, et spordimehe hing jäi ometi kripeldama, sest kolleeg Annison saavutas sekundi võrra parema aja ja 482. koha. Kuid ühest järeldust kadeduse kohta on raske teha, sest samas seisab konstateering: Virbi on väga tubli. Vähe sellest, ta on isegi kavandanud mõned harjutused ka naistöötajale tema kehaehituse iseärasusi arvestades. Või mida meil seal imestada – sportlik konkurents viib edasi ju mõlemat.
Mullu planeeris Otsalt treeningumahtu suurendada ja saavutada edu nii kevadisel kui ka sügisesel rattasõidul, kusjuures taas võime lugeda, et üheks eesmärgiks oli edestada kolleeg Annisoni. Kevadisel sõidul see ei õnnestunud, aeg oli võrdne, kuid protokollis langes Otsalt vahetult Annisoni selja taha. Sügisesel rattamaratonil õnnestuski tal naiskolleegi sekundiga võita. Kuid analüüsist ei leidnud me suuri hõiskeid. Seevastu leiame märkuse: ei pea otstarbekaks anda Virbile täiendavaid tööülesandeid, mis võiks tema sportlikku vormi kahjustada. Suuremeelne mees, pole midagi öelda. Samas pani see märge meid mõtlema, kas ei ole siin tegu spordimehe alluvaga, kelle töö- ja sportimise mahtu on tal voli reguleerida.
VAID KAKS SPORTLAST KOLLEKTIIVIS!
Aga see pole tähtis, meie lugupidamine tõusis mehe vastu pärast suusamaratoni selle aasta veebruaris, kui tal õnnestus naiskolleegi võita viie sekundiga. Analüüsis hindab spordimees enda saavutust objektiivselt ja kavandab järgmisteks võistlusteks üha uusi harjutusi ja treeninguid. Üllatas, et märkmetes leidus ka selliseid tegevusi koos Annisoniga, mida ei saa sportlikeks arvata, kuid need ei pälvinud meie tähelepanu.
Samuti ei hakanud meie juurdlema arusaamatute lausete kallal. Näiteks pärast selle kevadise jooksumaratoni (meessportlasel sekundiline kaotus naiskolleegile!) seisab analüüsivas osas: esitan taotluse Virbile kõrgema auastme saamiseks. Mis segane jutt, nagu oleks tegu sõjaväe või politseiga! Aga sellise arvamusega ei ole kooskõlas kaustikus leiduvad salmid. Üks jäi sealsamas meelde:
Haige käpa pärast sa ära tunne muret,
Või isegi, kui peni maha sureb.
Lembesõnu öeldes ei tee ma pulli –
vajaduse korral leian jälle 10 tuhat kulli.
Kokkuvõttes tõusis pärast kaustiku läbilehitsemist meie lugupidamine nii mees- kui naissportlase vastu. Aga selle kollektiivi kohta, mis neile palka ja auastmeid annab, ei osanud mina ega koolivend Nikolai midagi arvata. Ehk niipaljukest, et kehakultuurlasi paistab neil vähe olevat. Ainult kaks.