Ma ootan endiselt huviga, et Eestis või Lätis valmiks uurimus, mis analüüsiks oskuslikult seda, kuidas Baltikumi põlisrahvaste hulgast pärit noored, õppinud viimaks 1890ndatel selgeks vene keele kui impeeriumi lingua franca, kasutasid ära tänu sellele avanenud võimalusi.
Ühiseks muutuvad keskkonnad
Kümned tuhanded ümberasujad leidsid endale uue kodu Euraasia avarustes, samas kui tuhanded kultuuriliselt umbsetest saksakeelsetest provintsidest pärit inimesed tegid professionaalset karjääri Venemaal. Võiks öelda, et säärane uurimus paigutaks eestlaste ja lätlaste ajaloolise kogemuse tänapäeva globaliseeruva maailma konteksti, kus tuhanded otsivad haridus- ja töövõimalusi võõras, kuid üha enam ühiseks muutuvas keskkonnas.
Siiski peaksid vähemalt professionaalsed ajaloolased nägema, et selline ajaloolise kogemuse kontekstualiseerimine võib taas tekitada mineviku mõistmise ahistoorilisi mudeleid.
Oma minevikust ikka ja jälle uusi lugusid kirjutades saaksid just Eesti või Läti taolised väiksemad rahvusriigid parandada oma positsiooni rahvusvahelises humanitaarteaduste valdkonnas.
Mõnda riigipiiride kohta
Küllaltki populaarne rahvusülene lähenemine käsitleb erinevate ruumide omavahelist suhestumist, samas kui rahvuslik lähenemine tegeleb homogeensete ruumidega. Ajaloolaste hulgas viimasel kümnendil arutluse all olnud “ruumiline pööre” vaidlustab omakorda koha või ruumi mõiste ajaloos kui reflekteerimata ja olemusliku kategooria, mis seostub traditsiooni ja muutumatusega. Selle asemel vaadeldakse ruumi kui sotsiaalset ja kultuurilist, vahendatavat ja vaieldavat konstruktsiooni. Seesama kehtib ka riigipiiride idee kohta, mistõttu rahvusülene lähenemine uurib kultuurikontaktide poolest rikkaid äärealasid, mida rahvuslik lähenemine tavaliselt eirab. Seega on eksitav tõlgendada “rahvusülest” lihtsalt kui “rahvusvahelise” seksikamat versiooni.
Kui viimane pole mõeldav poliitiliste piiridega arvestamata, siis rahvusülene lähenemine pigem neutraliseerib piire või koguni tühistab need. Üksnes omaenda piire ületades võime kirjutada ajalugusid, mis on arusaadavad ka teistele.