Tegelikult vähemalt esialgu veel kübersõjas tõesti surma ei saa, küll võib aga Eesti kuulsaks saada, kui võtab Mihkel Muti mainekujundusprojekti tõsiselt. Allpool lähemalt.
MUTT: “NIMED LCD-EKRAANIL”
Üle tüki aja on Eesti jälle maailma ajakirjanduse esikaantel. Eesti kogub tuntust eduka tõrjelahinguga Venemaalt pronksiöö sündmustele järgnenud päevadel korraldatud küberrünnakute vastu. Kahtlemata oli see esimene sellise ulatusega ühe riigi vastu suunatud kübersõda. Niisiis läheb Eesti alatiseks ajalukku kui rünnatav maailma esimeses kübersõjas.
Kõige kiiremini tabas aga meie tõelise võimaluse maailmas küberrünnakutega kuulsust ja tuntust koguda Mihkel Mutt.
Mutt soovitas teha Eesti e-imagot oluliselt parandanud küberrünnakust suurejoonelise filmi, mis aitaks riigi mainet veelgi parandada. “Meie maine on võitnud, aga ei tohi ise passiivseks jääda, vaid taguda rauda, kuni see on kuum. Võiksime arendada oma müüti, oma narratiivi, näiteks suurejoonelise filmina,” andis Mihkel Mutt hüva nõu. Ausõna, kirjutaksin ise käsikirja “Nimed LCD-ekraanil,” tunnistab Mutt ausalt.
KÜBEREKSPERDID TULEVAD
Et asi on seda väärt ja asi naljast kaugel, tunnistab ka Lääneriikide luurete tohutu huvi kübersõja tõrjelahingute vastu Eestis. Mõningad NATO eksperdid kalduvad koguni arvama, et küberrünnakud Eesti vastu on Venemaa soov proovida alliansi valmisolekut kübersõjaks ja oma uute ning nõrgemate liikmete kaitsmiseks.
Lõppude lõpuks on internet inimestele Eestis peaaegu sama oluline kui vesi kraanis: seda kasutatakse rutiinselt hääletamiseks ja maksude maksmiseks, aga ka mobiiltelefonide abil ostutehingute sooritamiseks võik parkimise eest maksmiseks, tutvustas USA mõjukas New York Times (NYT) esilehel kübersõja loos olusid Eestis.
NYT kirjeldab pronkssõduri teisaldamisele järgnenut kui esimest sõda küberruumis – kuu aega kestnud kampaania, mille niidid viivad eestlaste sõnul Venemaale ja isegi sealse presidendiadministratsioonini. Eestisse saabusid rünnakute ajal abi pakkuma ja digitaalajastu kübersõja kohta rohkem teavet hankima arvutiturbe eksperdid NATOst, Euroopa Liidust, USAst ja Iisraelist.
KÜBERSÕDA JUHITI DNESTRI ÄÄREST
Pentagoni arvutivõrkude ja informatsiooni integratsiooni osakonna asejuht Linton Wells II toonitas, et see juhtum võib saada “veelahkmeks moodsa ühiskonna haavatavuse teadvustamisel avalikkuses” ja on juba praegu tõmmanud endale “paljude inimeste tähelepanu”.
Ameerika internetiturbe ekspert Bill Woodcock jagas Eestis rünnakuid tõrjunud IT-spetsialistidele kauneid kiidusõnu. “Hillar ja tema poisid on head,” märkis ta, olles ise rünnakuid jälginud. “Pole olemas palju teisi riike, kes suudaksid sellega võidelda sama rahulikul professionaalsel tasemel kui tema.”
Et küberrünnakud olid kavandatud otse Venemaa juhtkonna juhtimisel, tunnistab kaudselt Kremli käepikendusena loodud noorteorganisatsiooni Na?i komissari Konstantin Goloskokovi ülestunnistus meedias. Tema sõnul juhtis ta ühena küberrünnakuid Eesti vastu. Goloskokov rääkis, et viibis pronkssõduri demonteerimise ajal aprilli lõpul Tiraspolis – Moldova separaatses Dnestriäärses vabariigis, kus regulaarselt korraldatakse selliseid aktsioone. Sealt leidnud ta mõttekaaslasi. 30. aprilli ööl vastu 1. maid asus Goloskokov enda sõnul koos kolme mõttekaaslasega häkkima kaitseministeeriumi kodulehekülge, sest just see ministeerium vastutas kuju teisaldamise eest.
Igal juhul võiks kübersõjast kujundada tõsiselt laheda kampaania oma kangelaste, antikangelaste ning häppi endiga. Kui – nagu näiteks USA filmides tavaliselt – ei tule varsti vormistada asjale järge.