Olin sel aastal esimest korda folgil. Kujutasin folki teistmoodi ette, tegelikkus oli hoopis midagi muud. Arvasin, et folk on tavaline vabaõhuüritus, kus inimesed saavad niisama kokku. See jättis mind üsna tuimaks.
1.
Ent folk on hoopis väga huvitav festival, nimelt saab sealt palju elamusi ning kogemusi. Tore on kohtuda vanade sõpradega ja saada uusi tutvusi.
Kontserdid on samuti toredad. Pärast kontsertide vaatamist käisin jalutamas. See on päris harv juhus, kui näed jalutades inimesi, kes on rõõmsad ning naeratavad sulle vastu. Folgil oli seda märgata iga päev. Folk aitas mulgi aja maha võtta ning lihtsalt tantsida, kaasa laulda ning olla vaba.
2.
Minu jaoks sai folk alguse bussisõidust Viljandi poole. Naljakas oli, et sõidu ajal lõi ainult välku ja sadas, aga Viljandis vaid korraks tibutas. Küllap hoidis Taevaisa folki vihma eest. Viljandisse jõudes viisin asjad Kaugkolleegi autosse ning läksin raha välja võtma, sest juttude järgi saab Viljandis folgi ajal pangaautomaatidest raha otsa.
3.
Esimese asjana hankisin endale folgi T-särgi ning bambuskitarri. Sain kokku sõpradega ning möllasime kontsertidel. Kuulasime ära Ro:Toro. Päris hea esitus, aga minu meelest oleks võinud neil olla veidi võimsam emotsioon, sest otseselt nad mulle judinaid ei tekitanud.
4.
Siis võtsime ühest telgist porgandimahla ja liikusime edasi. Läksime Kaevumäe lavale kuulama Cissokho Systemit. Kaks kontserti sai vaadatud, oli aeg ööbimiskohta jalutada, sest pikk sõit oli seljataga ning üheks päevaks käib hea seltskond ning kaks mõnusat kontserti küll.
5.
Reede. Sõin hommikust, poest ostetud kana. Pean tunnistama, et isetehtud toidud on ikka poole paremad. Esimesena ruttasime Tegelaste Hoovi Blinki kuulama. Mulle meeldis nende lõbus meel ning huvitav muusika. Naljakas, et erinevatest riikidest pärit tüdrukud tegid bändi. Kui Blink oli kuulatud, läksime vaatama ansamblit Shanbehzadeh. Just see bänd mõjutas mind kõige rohkem. Nii elavat ning graatsilist esitust ei ole ma tükk aega näinud. Saeid, kes mängib iraani torupilli (neyanban), topeltflööti (neyjoti) ning esitab traditsioonilist tantsu, oli otseses mõttes üle prahi. Ta tõmbas rahva endaga lihtsalt kaasa. Kontserdi lõpus viskasid nad ühe CD rahva hulka. Inimene, kes selle kätte sai, oli minust vaid paar meetrit eemal. Kuid mind tegi seegi juba õnnelikuks, et tema oli õnnelik, kui ta selle kätte sai.
6.
Seejärel liikusin mööda toidutänavat ning uurisin, mida head seal pakkuda oli. Tegelikult ma ei uurinud toitu, vaid hoopis asju, mis seal müüa olid. Midagi sellist ma ei leidnud, mis mind oleks ostma pannud.
7.
Laupäeval olin lõunani ööbimispaigas. Hiljem ühinesin sõpradega ja Kaugkolleegiga. Hüppasime läbi Kondasest ning seal nägime Aapo Ilvest. Saime Ilvesega paar sõna vahetada. Siis käisime korraks käsitöö hoovis, kust võtsin punumiseks paelu. Veetsime päeva rahulikult, võttes aja maha. Ega kogu aeg saa kontsertidel käia, mõnikord peab puhkama ka. Vahepeal käisime jälle ööbimispaigas. Seal tegime suppi ning rääksime aias.
8.
Oreka TX esines Kaevumäel. Nemad teevad muusikat txalaparta’ga. Txalaparta on selline pill, kus alusele on asetatud erineva jämedusega puust lauad, mida kaks mängijat teine teisel pool pilli puust pulkadega löövad. Kuid kasutati ka teisi pille nagu alboka (sarvepill), ttun ttun (baski keeltega löökpill) ning ka teisi modernseid pille.
Peale Oreka TX esitust läksime vaatama Kirsimäele esinejat nimega Trilok Gurtu. Ta suutis täita kaks tundi fantastilise esitusega. Ta mängis erinevaid rütme ning mitte ainult trummidel, vaid ka ämbritel.
9.
Pärast kahte elamusrikast kontserti otsustasin osta trummi, sest sain nii palju inspiratsiooni kõikidest kontsertidest, et soovisin saada oma esimeselt folgilt midagi mälestuseks. Kui trumm käes, saatsin ennast trummipõrina saatel ööbimispaika.
10.
Pühapäev, viimane folgipäev. Seekord pidi hommikul asju pakkima. Otsustasime, et paneme pakid Kondasesse. Algul tahtsime panna Aita, aga seal tundus pakihoid veidike ebaturvaline. Parem karta kui kahetseda. Edasi liikusime teist korda ansamblit Shanbehzadeh vaatama. Jõudsime nende proovi ajal kohale. Õnneks võtsin ma oma trummi kaasa, kasutasin juhust ja palusin trummar Habibilt enda trummi peale autogrammi. Ta andis selle hea meelega.
11.
Läksime pärimusmuusika aida katusele sööma. Veidi puhkasime ning saime seal suurepärast toitu. Juhuslikult ühines meiega ka Shanbehzadehi ansambli liider Saeid. Ta oli üpris väsinud, peaaegu magas laua ääres. Ma läksin ta juurde ja küsisin inglise keeles autogrammi. Ta naeratas ja vastas, et saab küll! Ma tõin tema plaadi, Saeid kirjutas sinna minu nime (iraani keeles) ning lisas signatuuri. Pean ütlema, et olin väga õnnelik.
12.
Kahjuks hakkas siis juba aega nappima ning pidin tõttama bussijaama. Võtsin pakihoiust enda kotid, trummi ja bambuskitarri ning sammusin bussijaama. Seal sain veel sõbraga kokku ning jätsime selle aasta folgiga hüvasti.
13.
Elas kord üks folk.
See folk sai läbi.