Kui oran?i revolutsiooni kulminatsiooni ajal polnud oran?i värvi revolutsiooni sümboolikat Ukraina linnade tänavailt kusagilt saada, siis praegu on see kujunemas omaette tööstusharuks – sallid, särgid, mütsid, märgid, igal tänavanurgal saadaval. Ning oran? vaimustus pole sugugi üle läinud. Veebruari lõpus lasi Ukraina Post müügile oran?i revolutsiooni postmargid ja need osteti kõik ära ühe päevaga.
POHMELUSE KARM PARATAMATUS
Väliste tunnuste järele võib asjatundmatu arvata, et oran? vaimustus pole ukrainas veel möödunud. Sama tendentsi eest on hoiatanud ka mõned Lääne spetsialistid. Mäletame veel, kuidas president Viktor Ju?t?enko valimisvõit kolmandal katsel ei kaotanud Kiievi keskväljakult “Maidan Ne?alesnostilt” sugugi protestijate telklinnakut. Ikka uusi ettekäändeid mõtlesid noored revolutsionäärid välja, et revolutsioon jätkuks.
Lähim asjadega tutvumine selgitab siiski Ukrainas saabunud argipäeva. Rahva lootused uue presidendi ja peaminister Julia Timo?enko juhitud valitsuse suhtes on ülikõrged. Usutakse, et nüüd paraneb elu kiiresti ja Ukrainast saab peagi Euroopa Liidu liige. Muidugi ei parane elu üleöö ja Ukraina pole Euroopa Liidus sugugi avasüli oodatud. NATO ei ole Ukrainas sugugi nii populaarne kui Eestis. Ilmselt löövad välja inimeste eelmise ajastu kompleksid NATO kui kunagise peavaenlase suhtes.
See kõik on revolutsioonijärgse pohmeluse karm paratamatus, mida me Ida-Euroopas ikka ja jälle oleme näinud. Ning kogu Ukraina areng sõltub nüüd tegelikult sellest, kuidas uus võim eesseisvaid tagasilööke ja rahva võimalikku pettumust suudab vältida ja selleks valmistuda.
SPORDIMINISTRI KUULIKINDEL LIMUSIIN
Tundub, et paljude Ida-Euroopa maade kogemus on ukrainlastele üht-teist õpetanud. Teiste vigadest suudetakse väga harva õppust võtta, mingisugust tahet seda teha Ukrainas siiski näeb ja kuuleb. Kordumatu on muidugi kõik see, mis noore demokraatiaga kaasas käib. Sattusin näiteks naistepäeva eelses Kiievis peaväljakul jalutama ja suvalises kohvikus kohvi jooma noorteorganisatsiooni Pora kunagise asutaja ja praeguse noorsoo- ning spordiministriga. Juba kuu aja pärast sõidab 48-miljonilise suurriigi minister ilmselt ringi ainult politseieskordi saatel ja poole aasta pärast võibolla ainult kuulikindlas limusiinis.
Valitsuse esimeseks sammuks on olnud ajakirjandusvabaduse kindlustamine. Kut?ma re?iim suutis vaba meedia suukorvistamiseks luua keerulise litsenseerimissüsteemi. Ehkki ebademokraatlik litsenseerimissüsteem veel kehtib, seda ei järgita ja ilmuda võivad kõik meediaväljeanded, kes selleks vaid soovi avaldavad. Ju?t?enko on korduvalt esinenud ja ilmutanud arusaadavust, et nüüd muutub meedia uue võimu suhtes kriitilisemaks. Et uus võim just ajakirjandusvabaduse kindlustamisest alustas on muidugi hea märk.
Teiseks on uus võim alustanud ulatuslikku valitsemisstruktuuri reformi. Valitsuse uus põhimäärus kaotab paljud paralleelstruktuurid erinevate valitsuste, komiteede ja juhatuste näol. Järgmiseks tahetakse reformiga jõuda kohalike omavalitsuste tasandile, et need muutuksid tõelisteks võimuorganiteks, mitte kohalike oligarhide tuhvialuste kuberneride ripaksiteks. Kõik kohalikud kubernerid vahetas uus võim muidugi välja.
Huvitav lugu juhtus Ukraina tolliga. Kui uus võim hakkas lähemalt uurima, kui palju laekus imporditolle eelmise aasta eest, selgus, et 0 grivnat. Pole ju vaja mitmetesse tuhandetesse küündivat tollitöötajate armeed, kes riigiraha ainult oma tasku kühveldab. Seega ootab tolli ees väga suur puistamine. Meilegi tuttav plats puhtaks kavatsetakse Ukrainas erinevalt meist ellu viia. Endiste kommunistide loodud re?iim jõudis Ukrainas pikema aja jooksul oma tõelist palet näidata. Eestis loodeti naiivselt, et ega nad nii pahad poisid ja tüdrukud ka ei ole, las ehitavad demokraatlikku riiki kõigi teistega koos. Kellele see meeldis, kes pole Eestis siiani rahul, et nii läks. Ukrainas illusioone selles osas ei ole.
GIGANTNE PARTEILINE ALGUS
Valimiste ajal Viktor Ju?t?enko taha koondunud poliitilised jõud otsustasid luua ühise rahvapartei, et valmistuda uuteks parlamendivalimisteks 2006|. aastal. Uue erakonna liidrid ei salgagi, et nende eesmärgiks on võita tulevikus Raadas vähemalt 51% kohtadest. Ühinemise vajadust tingib seegi, et juba sellel aastal võib Ukraina muutuda parlamentaarseks vabariigiks. Oran?i revolutsiooni liider president Viktor Ju?t?enko võib seega ühel hetkel sattuda olukorda, kus tal ei olegi enam reaalseid võimuhoobi ja parlamendis toimetavad taas talle vaenulikud jõud.
Rahvaliidu “Meie Ukraina” asutamine Kiievis oli tõeliselt suursugune üritus. Samas spordihallis toimub mais ka Eurovisioni lauluvõistlus. Kuidas see räämas nõukogude aja järele lõhnav ehitis selleks ajaks korda vuntsitakse, on muidugi iseküsimus.
Saali oli kogunenud 6500 delegaati. Stseenid oran?i revolutsiooni tipphetkedest kahel hiigelekraanil, rahvariietes trummarid, laulukoor, sõjaväeorkester ja muidugi presidendi saali sisenemine ovatsioonide ja hüüete, “Ju?t?enko, Ju?t?enko, Ju?t?enko…”, saatel. Korraldus oli laitmatu ja nii sündis ehk Euroopa suurim konservatiivne erakond (üle poole miljoni liikme), kes on juba esitanud avaldused Euroopa Rahvaparteiga liitumiseks. Seega siis meie Isamaaliidu ja Res Publica põhimõttelised kaasvõitlejad. Mida arvavad saksa kristlikud demokraadid või Briti konservatiivid tulevasest suuremast mõttekaaslaste parteist, on huvitav.
Mitte kõik Ju?t?enko võitluskaaslased ei ühinenud veel juba Ukraina meedias “võimuparteiks” ristitud algatusega. Vanadest tegijatest jäi veel eemale näiteks Ruh. Kuid liitusid Julia Timo?enko partei ja Ülemraada esimehe Litvini juhitud partei.
PRESIDENT, OSAV KÕNEMEES
President Ju?t?enkol on olemas kõik rahvaliidrile vajalikud omadused. On ta ka väga hea kõnemees, mida tõestas taas “Meie Ukraina” asutamisel peetud programmilises ettekandes. President rääkis sealjuures kogu kõne peast, kordagi häält kõrgendamata, otsekui inimestega kusagil kohvikus vesteldes.
Ju?t?enko iseloomustas endist re?iimi kui kriminaalset, ülevalt tulnud telefoniõigusele rajanenud püramiidi. Ju?t?enko sõnul tema ei taha, et tema lapsed peaksid kasvama sellise re?iimi tingimustes. “Seaduse on võrdsed kõik Ukraina kodanikud,” ütles president. Ta tõi näite, et läbis sama päeva hommikul kiirust ületades neli erinevat oblastit ja mitte kordagi ei peatanud liikluspolitsei teda kinni.
President puudutas ka Ukraina ajaloo valusaid aegu. Tema sõnul on Ukrainas kahed sõjaveteranid – need kes võitlesid Punaarmee poolel ja need, kes võitlesid Ukraina rahvusliku vastupanuliikumise poolel. Tema arvates peaksid mõlemad pooled ühinema tulevase Ukraina ülesehitamiseks. Uut erakonda iseloomustades, kasutas president sõnu:”Esimene erakondade ühendus Ukraina ajaloos, mis on loodud põhimõtete ja ideoloogia alusel.”
Meil tuleb Ukrainale vaid pöialt hoida, et neil hästi läheks. On ju Ukraina tulevik NATO ja Euroopa Liidu kõrval üks oluline julgeolekugarantii.