Eesti esimene looduskaitseala – Vaika linnukaitseala – asutati 14. augustil 1910. Oluline tegelane selle juures oli Jaan Tätte eelkäija – Vilsandi saare majakavaht ja suur linnusõber Artur Toom, kes korraldas merelindude kaitset Vaika saartel.
Esimene kaitseala: renditud saared
Artur Toomi töö osutus niivõrd mõjukaks, et Riia Loodusuurijate Selts rentis Vaika saared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused ja takistada munade korjamist. Nii sündiski Eesti ja Läti koostöös Eesti esimene kaitseala, mis kuulub täna Vilsandi rahvuspargi koosseisu.
Artur Toomi mälestustest võib lugeda, et paljud inimesed ei tahtnud uusi looduskaitsepõhimõtteid kuigi kergelt omaks võtta.
Nii ahastab ta: “Esimesel aastal vaadati minule kui väga ahnele inimesele, kes saared selleks rentinud, et sealt üksi mune korjata. Järgmisel aastal vaadati aga minu peale kui juba kuritahtlikule isikule, kes ei võta ise linnu pesadest mune ega lase ka teisi võtta. Küsiti, mis õigus on minul keelata võtmast jumalaloodud vabade lindude mune. Vihasena tuldi öösiti ja udustel ilmadel saarele, purustati minu kaitseehitused ja leitud pesad. Selline ümbruse suhtumine ja alalised pilked tekitasid mitu korda meelepaha ja mõnigi kord tahtsin kõik jätta, aga ikka algasin uuesti, igakord mõttega veel viimast korda katsuda ja lindude kaitseks sisse seada valve, kui aeg seda vähegi lubas.”
Saja aasta pärast mais
Sada aastat on möödunud ning Eestimaast on kaitse alla võetud 18%. Alates eelmisest aastast tegeleb külastuskorralduse tagamisega Eesti rahvusparkides, looduskaitsealadel ja maastikukaitsealadel RMK. Seda siis lisaks oma 13 puhkealale, mis teeb RMK-st suurima looduspuhkuse pakkuja Eestis. Maikuu on käes ning aktiivne metsapuhkuse hooaeg algamas.
Eelmisel aastal külastati riigimetsa puhkealasid ja kaitsealasid umbes 1,45 miljonil korral. See näitab, et Eesti inimesed armastavad looduses käia. Kuidas aga tagada, et inimtegevus ei ületaks looduse taluvuspiire ning et metsa minnes mõistus koju ei ununeks?
“Kampaania “Loodusega koos” raames tahab RMK lähendada inimest loodusega, mõtestada looduse rolli inimese jaoks ja teadvustada ikka ja jälle loodust hoidvaid käitumisjuhiseid,” selgitab looduskaitse 100. juubeli puhul ellu kutsutud kampaaniat RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo.
Tähtsa juubeli puhul on kokku pandud piduprogramm, kuhu kuuluvad konkursid, muusika- ja matkaüritused, õppeprogrammid jmt. Oma näo, nime ja teoga löövad looduskaitsekampaanias kaasa mitmed tuntud Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelased, teiste seas näiteks luuletaja Doris Kareva, muusik Riho Sibul, kunstnikud Heinz Valk ja Navitrolla, loodusemees Hendrik Relve, tippkokk Roman Za?t?erinski, uisutaja Jelena Glebova, telemees Vladislav Kor?ets, näitlejad Anne Reemann ja Anu Lamp, kunstnik Ruth Huimerind jt.
* * *
Saada loodusele sõnum
Juba märtsi keskel kuulutas RMK välja konkursi “100 soovi ja palvet”, millega kogutakse looduse ja inimese vahelisi seoseid illustreerivaid mõtteteri. ?ürii esinaise Doris Kareva sõnul oodatakse “elavaid, kõlavaid ja haljaid lausungeid, mis tuletaksid meelde, et loodust on vaja hoida”.
Veebilehel www.rmk.ee/loodusegakoos saad tutvuda saadetud lausungitega, lisada enda oma ning hinnata teiste saadetut. Mõtteteri saab esitada 28. maini, hääletada 17. juunini.
* * *
Kata laud
Kõik kokandushuvilised on oodatud oma oskusi proovile panema konkursil “100 tordiretsepti”, millega propageeritakse Eesti rikkalike metsaandide kasutust meie igapäevases toidus. Hetkel tuleb läbi ajada eelkõige sügavkülma varutud saagiga, aga et konkurss kestab juuni lõpuni, saab mõningast värsket kraami peagi ka juba metsast.
Nii soolaste kui magusate tortide, mille puhul on kasutatud metsaande, retsepte oodatakse 30. juunini, seejärel valitakse Roman Za?t?erinski poolt juhitud ?ürii ning rahvahääletuse käigus välja parimad tordid, mis küpsetatakse valmis 14. augustiks, kui RMK teabepunktides üle Eesti tähistatakse suure ühise tordisöömisega looduskaitse 100. juubelit.
“Minule pakuvad metsaannid inspiratsiooni nii retseptide väljamõtlemisel kui viimistlemisel,” kirjeldab oma suhet metsaandidega kohvik Moon peakokk Roman Za?t?erinski. “Eriti kutsun retseptikonkursil osalejaid üles katsetama ootamatute koosluste ja maitsete sobitamises.”
* * *
Puust ja punaseks
Mai alguses stardib Heinz Valgu juhtimisel konkurss “100 metsapilti”, millega püütakse võimalikult köitvalt ja arusaadavalt visualiseerida looduses liikumise reegleid. On teada-tuntud tõde, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ning on suur ?anss, et parimad saadetud illustratsioonid (joonistus, maal, graafika, kollaa? vms), fotod või fotolavastused leiavad ka päriselt tee riigimetsa matkajaid juhendama. Konkursile saab töid esitada 20. juulini, saadetud tööde osas toimub rahvahääletus 3. maist 5. augustini.
* * *
Kaardista ilu
Looduskaitseaastal valitakse välja ka Eesti kauneim koht. Konkursi “100 lemmikut looduses” raames esitab RMK hindamiseks 100 riigimetsas asuvat loodusobjekti – matkarada, telkimisala, metsaonni ja lõkkekohta – ning iga loodusesõber on oodatud nende seast enda jaoks parima auraga kohta välja valima.
“Otsusta lemmiku valikul, millised on su enda vahetud kogemused ja elamused nendes paikades,” paneb ?ürii esimees Hendrik Relve hindajaile südamele. Loodusmehel endal on lemmikkohti Eestis, kus ta igal aastal käima peab, julgelt üle saja ning lemmikpaiga valimist peab Relve väga intiimseks asjaks.
Kauneima RMK puhkekoha valik algab 14. juunil ning kestab 31. oktoobrini.
* * *
Matka ja musitseeri
Konkursside kõrval korraldab RMK looduskaitse juubeliaasta jooksul üle saja ürituse kõikjal üle Eesti. Mastaapseim neist on matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis, mille käigus toimub esmalt selle rahvuspargi eripära tutvustav matk ning seejärel kontsert. Kontsertidel astub üles Riho Sibul koos sõprade ning külalisesinejatega, kes on esinemiskohaga seotud oma juurte kaudu. Kaasa teevad näiteks Andre Maaker, õed Taulid, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal), Untsakad, Bonzo ja Tõnis Mägi. Kõiki kontserte seob sõnaliste ja luuleliste vahepaladega tervikuks Vladislav Kor?ets.
Matka- ja muusikaüritused on tasuta, ent eelregistreerimisega. Need toimuvad:
– 22. mail Soomaa rahvuspargis Tõramaal Viljandimaal
– 5. juunil Matsalu rahvuspargis Läänemaal
– 14. augustil Vilsandi rahvuspargis Saaremaal
– 18. septembril Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal
– 28. novembril Karula rahvuspargis Võrumaal
“Loodusega koos” kampaania tarvis on Riho Sibula ja Vladislav Kor?etsi koostöös valminud ka tunnuslaul “Mets on rohkem kui mõistame mõõta”, mida saab kuulata ja alla laadida kampaania kodulehelt www.rmk.ee/loodusegakoos või Facebooki kontolt. Sealt leiab ka täpsema loodusürituste kava piirkondade ja päevade lõikes.
Looduskaitse ajaloost ja hetkeseisust Eestis saab lisa lugeda ka Keskkonnaameti veebilehelt www.keskkonnaamet.ee/lk100