Augustikuu lõpul võivad paremad peenrad rohe-kollaste suvikõrvitsatega uhkeldada. Peenrata kodanikul tuleb parajalt noor ning pehmekooreline vili hästi varustatud kauplusest koju kanda. Parem juba tükki mitu, sest mis ühest ka saab. Ega muud, kui nuga pihku! Suvikõrvitsa “lasanje” Varu: mõned suvikõrvitsad 500 g sulle sobivat hakkliha mõni lusikatäis jahu 500 g rõõska koort mõned porgandid paar […]
Read more →* Ja siis on veel siin ka Raadio Vaba Euroopa toimetaja, kes on tänaseks peitnud ennast vabariigi presidendi maski taha. Anomaalsete nähtuste uurija Tunne Kelam tuvastas Hirvepargist Toomas hendrik Ilvese * Üheski lehes ei peeta meil palgal nii lolli ajakirjanikku, kes jätaks kirjutamata artikli, millele on lugejaskond ning vähemalt 300 kommentaari garanteeritud. Sirja Ild uuris […]
Read more →Viimasel ajal on sotsiaalteadlased, sotsialistid ja muud sotsiopaadid käinud välja idee rahvuslikust kahetsusest. Mõte selles, et eestlased on süüdi selles, kui venelased ennast halvasti tunnevad. Lahendus on eestlaste rahvuslik kahetsus ja enesealandus. Selge see, et kui juba sinu olemasolu fakt kellelegi halba teeb, siis tuleb avaldada kahetsust. Kuidas kahetseda ja oma kuritööd vene seaduslike ja […]
Read more →Peale Põhjasõja lõppu saabus suhteliselt stabiilne periood Eesti territooriumil. Piirid Eesti ja Liivimaa kubermangude vahel, mis olid alguse saanud Liivi sõja lõpul Poola – Vene 1582. aastal Jam Zapolskis sõlmitud vaherahuga ja Rootsi – Vene 1583. aastal sõlmitud Pljussa rahuga, muutusid vaid vähesel määral. Peale revolutsiooni alanud Vene riigi lagunemist kahetsesid nii baltisakslased, kui vene […]
Read more →Igas feministis peitub mõrvar. Pean siinkohal silmas tõupuhtaid, võitlevaid, revolutsioonilisi feministe, mitte sugupoolte võrdõiguslikkusest vaikselt vääksuvaid tädikesi, kes tegelikult ei ihka rohkemat, kui et mees vahel koos õllega tooks poest koju ka pakikese koort ja teeks elementaarset vahet Omo või Dosia pesupulbril. Mõtlen naisisendeid, kes ajusagaraist munasarjadeni on läbi imbunud veendumusest, et 93% meestest on […]
Read more →Saagem lähemalt tuttavaks: Arno Köörna (s 1926) kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda ja tema uurimistöö peasuundadeks on läbi teadlaskarjääri olnud Eesti majandusajalugu, majandusmehhanismide võrdlev analüüs, kvaliteediökonoomika, teadusökonoomika ja innovatsioon. KELLEKS TAHAN SAADA? Köörna sündis Tartumaal, Nõo alevikus. “Mäletan, et kuna Nõo oli paljuski Tartu ja Tartu Ülikooli n.ö. tagahoov ning seal elasid mitmed õppejõud, […]
Read more →Kui normaalsele inimesele on kõik selge – näiteks see, et hiirel pole mõtet elevandiga maadelda – siis tehnoloogiamaastikul on lood tihtilugu teised. Siin ei saa ju aru, milline vägi ühes või teises massinas peidus on. Olgu see siis arvuti või näiteks käesurumismasin. JAAPANI KÄETAPMISMASIN Äsja kuulsin sellist uudist, et Jaapanis korjatakse üks tehnoloogiaime kasutusest ära. […]
Read more →VÄIKE SUUR OKTOOBER ?Kuid miks armastus alati riimub surmaga? Paljude vene klassikute igavene küsimus. Sellepärast, et armunuile kangastub kolmas rütm – ülestõusmine. Armastusest haaratud aeg aga seiskub. Aeg oma mineviku ja tulevikuga on nagu viitamine armastuse suhtelisusele, mis tunnistab ainult igavest olevikku, – aja jaoks talumatut. Armastus januneb palavikuliselt kogeda surma ja üles tõusta. Minna […]
Read more →2005|. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa kokkuleppe, mille kohaselt rajatakse Läänemerre gaasijuhe. Väidetavalt kogu Euroopa hüvanguks. Tegelikkuses jääks gaas aga Saksamaale. Venemaa tegevus Läänemerel intensiivistus ja seda ka Eesti territoriaalvetes, kus Vene merelaevastiku uurimislaev ilma loata töid alustas. Naaberriike, keda toruprojekt puudutab, ei kavatsetudki projekteerimis- ega otsustusprotsessi kaasata, selle asemel rünnati hoopis Eesti-Soome kaabliprojekti Soome […]
Read more →Meie ametnikud, kristlased, ohvitserid ja skulptorid on seoses uue vabadussamba kavandamisega seatud eriti lõhkise küna ette. Kujutada tuleb orja vabadust. Eesti rahvas ja riik pole kunagi olnud vaba, ikka on tal kukil istunud kamp sissesõitnud või kohalikke vereimejaid. SETUVABA EESTI Senine asjade käik on andnud ootuspärase tulemuse. Sambakavand, mis välja valiti, on vabaduserist ilma soomustatud […]
Read more →
