Kuulates HU? plaati “Film” (Mindnote), on tunne, et ollakse teises filmis. Plaat lööb ajurakkudesse ja lõhkeb kui pomm! Kollektiiv nimega HU? on kõige vingem muusikaline success story Eestis alates Georg Otsast. See juhtus, kui kokku tulid jazz-souli laulja, hiphop-produtsent ja industriaalmuusik. Asi sai alguse paarist loost, mis lükkasid lumepalli veerema ja edasist teame me kõik. […]
Read more →* Teil tuli välja plaat 19. sajandi Eesti ärkamisaegsete hittidega. Miks? Kas lood olid teile varem nii südamelähedased? Mul ei olnud enne “Ei saa mitte vaiki olla” plaati selle repertuaariga erilist suhet. Koolis me neid laule ei laulnud, üheski laulukooris ei ole ma osalenud ja laulupeolegi pole ma siiani kahjuks jõudnud. * Aga miks sai […]
Read more →Ma jumaldan muinasjutte, eluaeg olen jumaldanud. Üle kõige meeldivad mulle võlumuinasjutud. Palju rohkem kui muinasjutud lihtsalt loomadest. KÕIGEPEALT MUINASJUTUD Mina, zooloog, saan vist isegi aru, miks see minuga nii on: võlumuinasjutud on reeglina vanade väljapeetud mütoloogiliste (omal ajal inimestele tõelistena tundunud suurtõdede) süsteemide eriti visa hingega killud. Ning loomaliigid, kellel on võlumuinasjuttudes omad kohad ja […]
Read more →Ülo Lumiste sündis Vändras. Tema ema Milla (sündinud Pärmann) suguvõsa on sealkandis üks põlisemaid. Perekonna pärimuse järgi olla üks tema metsavahist esivanemaid päästnud kohaliku mõisniku karu käest ning saanud seetõttu vabaks pärisorjusest ja perenimeks Bärmann. Ka Ülo isapoolne suguvõsa on omakandi põlisemaid, asuvad siiamaani Järvamaal Anna ümbruses. Ülo: “Isa poolt tean, et olen pärit Lundenite […]
Read more →Prantsuse sõbrad õpetasid mulle Moldaavia pealinnas Ki?injovis (praeguse kutsungi ja õige nimega Chişinău) koolis – pigem küll naljapärast – lause “Aucune solution, seulement révolution”. 1968. aastal oli see Pariisi tudengite sõjahüüd, aga seitsmekümnendate lõpul rohkem nagu lõbusa joomingu ajal pillatud nali. Postmodernistlik revolutsioon kaotas, kuid kapitalism suri, draamast sai vodevill. MINISTEERIUMI SÜÜTAJAD Veel kümme aastat […]
Read more →Kui komid, udmurdid ja marid pärast I Venemaa soomeugrilaste kongressi 1992. aastal ülemaailmset soomeugrilaste kokkutulemist kavandama hakkasid, oli neile selge, et nad tahavad välismaa hõimuvellesid appi, muutmaks soome-ugri küsimus rahvusvaheliseks. Nad lootsid nii oma häält Venemaal paremini kuuldavaks teha. Mõned keelesugulased olid solvunud, kui me liialt sügavalt Venemaa siseasjadesse sekkumast keeldusime. RADIKAALID JA MÕÕDUKAD Kongressi […]
Read more →1921. aasta juulis oli Kominternis ägeda sebimise aeg, sest veel usuti maailmarevolutsiooni. Kuussada väga erinevatest riikidest valitud delegaati kuulas Moskva Suures teatris hardunult Trotski kõnet, näha oli Leninit, Zetkinit, Souvarine’i, Schmerali, Terracinit ja teisi Euroopa kommunistliku liikumise tegelasi. Mis oli siis Lev Trotski programmilise ettekande põhisisuks? Ta ütles: “Kõik tööstuslikud pöörded toimuvad edaspidi just Ameerikas, […]
Read more →Oli aeg, kui termin “inimõiguste eest võitlejad” märkis midagi üllast ja lugupidamist väärivat. Organisatsioonid nagu Piirideta Arstid või Amnesty International võitlesid inimeste brutaalse kohtlemise vastu ning paljastasid jõhkrate re?iimide kuritegusid. Mitte enam. Tänapäevaks on enamik inimõiguste ülla sildi taha peituvaid rahvusvahelisi organisatsioone ultravasakpoolsed ideoloogilised rünnaküksused, mis tegelevad oma väärastunud maailmavaate jõhkra peale surumisega täiesti vabadele […]
Read more →Tegu oli mu nooruspõlve lemmikuga ning kuna olen seda lugenud vähemalt kümmekond korda, kuulub see teos selliste hulka, mida võib siiani avada täiesti suvalise koha pealt ja hüpata loo sisse murdosa jooksul. Mul on tunne – tõesti tunne, pole asja eraldi uurinud -, et just 70ndate lõpp ja 80ndate algus andis eesti kirjandusele mitmeid tähelepanuväärseid […]
Read more →Meie ühiskonna üheks märksõnaks on avatus. Me kõik oleme jälgitavad, me kõik oleme ise jälgijad ning salatsemine on kahtlemata taunitav nähtus. Võib-olla on saladusest loobumine üks maailma desakraliseerumise vorme. Mitte, et saladus ise oleks sakraalne, kuid saladustes on sakraalsuse alatoone. Me ei tea, miks ja kuidas saladus toimib. Mida ta meiega teeb, kui me ta […]
Read more →
