Äärmine sotsiaalne kihistatus (alfa- ja beetainimeste teke) on viinud selleni, et rahavõim kehtestab enda huvides uusi moraali- ja käitumisnorme kogu ühiskonna jaoks. Ehk nagu kommarid varem armastasid öelda: baas kujundab pealisehituse ja mitte vastupidi.
KUNSTLIKUST VILJASTAMISEST
Inga Raitari kirjatükk “Internet pakub beetameestele võimalust mängida alfaisaseid?” (EPL 19.05) annab tunnistust paljude beetanaiste soovunelmast kopuleeruda kas alfameeste Urmas Sõõrumaa, Rein Kilgi või siis mõne teise tunnustatud alfaisasega ja saada nendega ka järglasi. Millegipärast ei arvesta Inga Raitar asjaoluga, et alfaisaste hulk võrreldes beetanaiste arvukusega on tühine ja et alfaisased (võitjad) eelistavad kopuleeruda siiski valdavalt alfaemastega. Saada ja võidelda end alfaemase positsioonile pole paraku jõukohane ülesanne kõigile naistele.
Seega eeldab alfaisastega massilisem järglaste saamine alfameeste piiratud arvu tõttu ikkagi enamiku soovijate jaoks kunstlikku viljastamist alfade loovutatud seemnest ja riigipoolset abi selle nõudluse rahuldamisel. Väärib tunnustamist autori zoo-etoloogiast võetud mõistete julge kasutamine, ilma milleta jääks arusaamine Laari-Friedmani klassiühiskonnast paljuski elukaugeks.
Inga Raitar jätab paraku ütlemata, et emasloomad eelistavad ja armastavad alfasid kriitikavabalt üldjuhul ainult seni, kuni viimased on alfad, ja et kättevõidetud alfastaatus ei tarvitse kesta kaua. Superalfadeplatnoide – naisvangide kunagiste viljastajate allasurumisest julgete ja aktiivsete rindemeeste poolt pärast 1945. aastat, kui laagrid täienesid sõjast tulnud meestega, võib lugeda Sol?enitsõni Gulagi raamatust. Platnoide panust uue inimese Homo soveticuse ja alamliigi Homo soveticus estonicuse aretamisel ei tohi jätta arvestamata. Kuid soovitud tunnuste esilekerkimise peamisteks tagajateks jäävad ka tulevikus ebasoovitavate tunnustega isendite (sh beetaisaste-netikommentaatorite?) elimineerimine soojätkamise protsessist ja soovitud tunnustega isendite jõulisem kaasamine sellesse.
BEETAMEESTE VÕITLUS
Inga Raitari beetamehi (proletariaati ja kaotajaid) põlglikkusega kohtlevast kirjatükist võib välja lugeda varjatud üleskutset beetameestele-netikommentaatoritele koha kätte näitamiseks või koguni nende sundsteriliseerimiseks. Homo soveticus estonicuse edasiarendamisel endisest SU näidisliiduvabariigist EU näidisliiduvabariigiks pürgiva riigi sisemistele nõudmistele vastavaks Homo postsoveticus euroestonicuseks on sedalaadi üleskutsed ilmselt omal kohal.
Samas pole välistatud, et ühel hetkel võivad beetamehed (proletariaat) alustada järjekordset revolutsioonilist võitlust vabaduse, võrdsuse, vendluse ja ekspluateerimisvaba ühiskonna nimel. Üleskutsed uusrikaste mitmenaisepidamise tava legaliseerimiseks ja neile sigitamismonopoli andmiseks võivad provotseerida uue revolutsioonilise situatsiooni kujunemist. Ajaloopendli naasmist Gulagi-seaduste aegadesse tuleks püüda vältida. Kuid beetanaistelt nende unistuste äravõtmise hinnaga – vaevalt, et see õnnestub!?
Märkusi. Sunnitud kohanemist ja olelusvõitlust Gulagi kinnipidamiskohtades on vaadeldud ka kui inimesega korraldatud eksperimenti ekstreemtingimustes. Ühe 1941. a Vorkuta-Pet?oora piirkonna laagritesse sattunud Tartumaa mehe mälestuste järgi nägid tavalised vangid siis välja nagu vaevaliselt liikuvad luukered, platnoid – laagri “alfamehed” – seevastu sarnanesid väliselt hästi toidetud tänapäeva sportlastele. Kui saabusid kevad ja soojad ilmad, hakkasid platnoid läbi tsoone eraldava hõreda okastraataia sugu tegema. Kuna platnoisid polnud teab mis palju, siis võitlesid naised koha pärast esimeses reas. Platnoid kiskusid okastraate sedavõrd laiali, et naised võisid oma tagumikke tollaste “alfameeste” käte vahele upitada. Kunagised alfamehed, nüüd saatuse tahtel liikuvateks luukeredeks, beetameesteks, muudetud tavavangid vaatasid toimuvat täieliku apaatsusega pealt. Naisvangid olid lisaks loomulikule sugukihule motiveeritud rasedaks jäämisest, sest raseduse ja lapse imetamise ajal pääsesid nad paremale toidule. Lapsed eraldati hiljem emadest ja saadeti lastekodudesse.