KIRGLIKUD
Les Corps impatients, Prantsuse
2003|
Võib kohe öelda, et “Kirglikud” on prantsuse film tões ja vaimus, alastuses ja avameelsuses. Teemadering, mis viimaste aastate jooksul tüüpiliselt prantslaslikus filmikunstis kinnistunud, on ka siin esindatud. Keerukaid, (enese)hävituslikke suhteid pidavad, hingelt üksiklased seksiotsijad, kes mõnes situatsioonis käituvad äkiliselt
nagu konn, kes nilpsab õndsas teadmatuses lendleva sääse liimise keele otsa.
Samas ei ole vaja peljata, et tegu oleks järjekordse “Kepi mind”- laadis eksperimentaaljutustusega, mis intiimsusega orki tõmbaks ja friiklusega ehmataks. Seks, sigaretid ja kirglikkus. Kuid ometi on debüteerija Xavier Gionnoli suutnud oma loo nii jutustada, et tuttavlikud karakterid ei tekita igavust. Peategelasteks on noored kahekümnesed, kes elutüdimuse eest veel ummisjalu jooksma ei pea. Ometi lükkab just elu ise Charlotte’i ja tema poisi Pauli ette lahendamatu situatsiooni – tüdrukul diagnoositakse vähk. Silmnähtavalt hääbuva Charlotte’i juurde ilmub eiteakust välja imekaunis nõbu Ninon, kes Paulil surmahirmu peletada aitab. Sü?ee, mis võiks kergelt juhatada emotsioonitsemisse, on lõpuni ilusti ohjes hoitud. Tegelastes on elu, ootamatust, nad ei käitu, nagu oleksid välja astunud kenade kaantega tsenaariumiõpikust, nad on eelkõige tavalised inimesed.
21 GRAMMI
Mehhiklane Alejandro Gonz?lez I??rritu on teinud kaks täispikka draamat: Amores perros, keskses osas latiino kino kerkiv täht Gael Garc?a Bernal, ning nüüd “21 grammi”, peaosades Hollywoodi isikupärasemad näitlejad. Pärast neid linateoseid tituleeritakse I??rritut siinseal üle mõistuse andekaks re?issööriks.
Andekas, seda ka, kuid eelkõige üle mõistuse julge. Ühe iseenesest lihtsa, inimliku ja valusa loo taoline segipaiskamine ja lootmine, et see lõpuks vaatajale ka emotsionaalset mõju avaldab, on kahtlemata julgustükk. I??rritu sai katsega hakkama. “21 grammi” mängib montaa?iga nagu re?issööri debüütfilm Amores perros. Üheteise otsa lükitakse lõike tegelaste minevikust, olevikust ja tulevikust, andmata aimu, kes ja kus need inimesed tegelikult on, kelle käekäiku jälgime. Siiski lähevad kolme põhitegelase põimuvad elud korda. “21 grammist” paiskuv süngus, meeleheitlikkus ja lootusetus haarab üleni endasse, kuid ei jäta lõppedes surutuse tunnet.
Koos loo pahupidi käänamisega näitab “21 grammi”, kui kiiresti muutuvad esiotsa kaljukindlad näivad veendumused. Kättemaksust saab lunastus, raevuhoost ärkab hoolimine. Kokkupuude elu ja surma vahel on I??rritu filmis äärmiselt oluline sündmus, mis sunnib tegema korrektuure oma hinges. Surma puudutus on ainukordne kogemus, mitte järjekordne kuul narkoärika otsaees, mis teispool ekraani istudes kaugeks jääb.