Euroopa Liidus on meie julgeoleku põhimõtete toetajaks kujunenud just Poola. Ukraina sündmused loovad demokraatliku arengu korral eeldused öelda – “Meie Ukraina”!
TÄIELIK KEELEVAHETUS
Oleme olnud tunnistajaks rohkem kui kolm sajandit kestnud Vene ülemvõimu lõppemisele Ukrainas. Kolmteist aastat tagasi end sõltumatuks kuulutanud ja siis kohe SRÜ ühe asutajaliikmena taas Vene majandus- ja kultuuriruumi jäänud Ukrainal võttis aega, et end koguda ning end riigina tunda.
Oran?i revolutsiooni meeleavaldused Kiievi ja teiste linnade tänavail olidki midagi sootuks rohkemat kui presidendivahetus: sellel suurel maal on nelja-viie kuuga muutunud peaaegu kõik – kuid ometi sisuliselt veel mitte midagi. Jah, kõikjal on au sisse tõusnud ukraina keel, enamus TV-kanaleid, uusi raamatuid, heliplaat on nüüd ukrainakeelsed. Vaid mõni aasta tagasi, nii imelikult kui see ka meile ei kõla, oli Kiievis kõikjal valdavaks keeleks meie narvakandi kõnepruuk. Täna räägivad noored pealinna tänavail ja kohvikutes omavahel emakeeles, kesklinna moodsates ostukeskustes kõlab valju venekeelse diskotümpsu asemel ukrainakeelne tümps.
TÄIELIK SÕNAVABADUS
Tegelikult on uus valitsus saanud tegutseda vaid mõne kuu. President Viktor Ju?t?enko ütles Rahvaühenduse “Meie Ukraina” asutamiskongressil 5.märtsil, et senise kriminaalse ja telefoniõigusel põhineva re?iimiga on lõpp. Ju?t?enko sõnul ootavad ees suured ümberkorraldused, mis peaksid selle 48 miljoni elanikuga maa muutma euroopalike õigusnormide alusel elavaks demokraatlikuks riigiks. Ühena esimestest sammudest on kehtestatud täielik ajakirjandusvabadus, mis sealmail tähendab seda, et praktiliselt kõik, kes tahavad, saavad litsentsi – välja anda ajalehti, luua telekanaleid.
Kongressil kõlas ka Ju?t?enko üleskutse rahvale ühineda uue riigi ülesehitamiseks. Ühinema kutsuti nii Punaarmees võidelnuid kui rahvusliku vastupanuliikumise võitlejaid, ida- ja lääneukrainlasi, noori ja vanu. Ta tuletas oma kongressikõnes meelde, et mitte välisvaenlased, vaid just ukrainlaste endi kokkuleppimatus viis 1918. aastal rahva põlvilisurumisele.
TÄIELIK VÄGI
Igal juhul seab oran?is vastupanus osalenud konservatiivne erakondade ühendus “Meie Ukraina” eesmärgiks 2006|.aasta parlamendivalimiste võitmise.
Seda võitu vajab Viktor Ju?t?enko aga kindlasti, sest vastavalt eelmisel aastal Ukraina parlamendis – Ülemraadas, vastuvõetud seadusele kaotab presidendi institutsioon parlamendi kasuks suure osa oma senisest võimutäiusest. See tähendab, et Ukraina muutub parlamentaarseks, üsna tavaliseks Euroopa demokraatiaks. Kavandatud reformid vajavad aga aega ja tohutuid jõupingutusi, neid saab Ju?t?enko hetkel oma võimutäiuses ainult käivitada, kuid lõpule peavad protsessid viima parlamendierakonnad.
Väge tundub uue Ukraina ehitajatel olevat küllaga – noored ja energilised, oma senistest edusammudest ehk natuke joobunudki, on nad veendunud, et Venemaa hegemooniaga SRÜ ruumis on varsti lõpp. Viktor Ju?t?enko tõusuga Ukraina presidendiks ei jäänud endiseks üksnes see maa, mitte ainult endine N Liidu ruum, vaid kindlasti ka kogu Euroopa.