*
Ahto Muld (AM):Kui oluliselt erineb tavaline peauudis eestikeelsetes ja Eesti venekeelsetes ajalehtedes?
Andres Tõnisson (AT):Üldjuhul erinevad küll. Muidugi kui ole mingit tõeliselt suurt uudist nagu Estonia laevahukk või midagi sellist.
*
AM :Milles see erinevus seisneb?
AT: Vene lehtedes pääseb esikaanele ikka neile olulisem. Aga võib ka öelda, et neile suunatud peamised uudised on tihti väga sotsiaalse sisuga. Teine oluline vahe tuleb sellest, et venekeelsed lehed avaldavad eestikeelsetes lehtedes olnud uudiseid alles tagantjärele, nad jäävad reageerimisega hiljaks. Vene lehed lihtsalt ei jõua kõike nii tihedalt jälgida, sest ajakirjanike ressurss on väike.
*
AM :Kui reaalne on, et eestlastest koosnev toimetus suudaks siinsetele venelastele sisukat lehte teha, mida nad ka tõepoolest hindaksid ja loeksid?
AT: Puhtalt eestlastest toimetusega vene lehe tegemine on illusioon. Sellest ei tule midagi välja. Äripäev teeb näiteks oma venekeelset varianti, kus kasutatakse põhilehe materjale. Kuid toimetus on siiski venelased, kes teevad ka oma lugusid. Samal printsiibil hakkab venekeelset päevalehte tegema nüüd ka Postimees.
Venekeelses lehes peab olema küllalt palju materjali Venemaa ja endise N. Liidu maade sündmustest. Venelased vaatavad põhiliselt Venemaa telekanaleid ja on sealsete sündmustega hästi kursis. Vene televisioon on nende kõige suurem mõjutaja info suhtes. Eesti televisioon ei jõua siin lihtsalt konkureerida.
*
AM :Mind hämmastab kõige enam, et venelased ei tunne absoluutselt Eestit, nad ei ole peaaegu oma elukohast väljas käinud.
AT: Ei usu. Eestlastel on raske uskuda, et meil elavad paralleelselt kaks kogukonda, kelle teed ei pruugu üldse ristuda. Ühtedel on oma elu teistel oma elu, mis erinevad nagu öö ja päev. See peegeldub ka venekeelse ajalehe tegemise eripäras. Venelased ei tunne vahel eestlaste seas ülituntud tegelasi. Kas või selliseid tuntud inimesi nagu Vahur Kersna näiteks. On teisigi eestlastele üllatavaid asju, mida venelased absoluutselt ei tea.
*
AM :Aga see paljuräägitud integreerimine ei toimi siis üldse või?
AT: See, et venelased hakkavad lugema ja vaatama Eesti uudiseid oleks minu hinnangul ehk kahe põlvkonna perspektiiv. Teiseks, venelaste mentaliteet on niivõrd erinev. Nad ei seagi eesmärgiks integreeruda. Nad võivad küll ära õppida eesti keele, sest saavad aru, et ilma selleta on Eesti tööjõuturul raske konkureerida, kuid see ei tähenda veel integreerumist.
*
AM :Aga kas venelased näiteks eesti sportlasi tunnevad ja siinse spordielu vastu tunnevad huvi, olgu või näiteks jalgpall?
AT: Kindlasti teavad tuntumaid. Jalgpall on venelaste seas populaarne, nad käivad kohalike meeskondade mänge vaatamas. Huvitav oli see, et näiteks Eesti-Venemaa jalgpallimat?i ajal jagunesid kohalikud venelased enamvähem pooleks – pooled elasid kaasa Eestile, pooled Venemaale.
*
AM :Mis siis on täna siinse venekeelse trükimeedia põhiprobleem?
AT: Kaadri nappus, lihtsalt professionaalset inimressurssi toimetustesse ei jätku. Tallinna ülikoolis ehk endise Peda baasil üritatakse mingit koolitust. Olen kuulnud, et Tartus on ka Marju Lauristini juures mingi üritus koolitada inimesi vene meediale. Tartu seltskond läheb küll valdavalt PR-valdkonda tööle. Nii, et ajakirjanike põud on suur.
*
AM :Kas kogu Balti riike hõlmaval tugeval venekeelsel ajalehel oleks perspektiive, telekanal on juba olemas?
AT: Hetkel küll ei usu. Sel juhul peaks ikkagi igas riigis olema oma toimetus, kes kirjutab just Eesti, Läti või Leedu lugejale. Esimene Balti telekanal on ju ka Venemaa telekanali (ORT) baasil loodud ja originaalmaterjale on seal ehk ainult 10%. Seetõttu ei saa seda nimetada mitte mingisuguseks Balti telekanaliks.
*
AM :Missugusest infost venelastele kõige enam puudus on?
AT: Venelastel on raske aru saada siinsete sündmuste kontekstist, mistõttu nad tihti hindavaid asju täiesti valesti. Võtame kas või selle punase särgi loo (“Kaua võib? Kommarid ahju!”). Aru saamata, mis oli selle aktsiooni mõte, tõlgendati kohe, et see on midagi venelaste ja Venemaa vastu.
Täna on kõige populaarsem meediakanal, mis siinsete venelaste seas populaarne riiklik raadiokanal Raadio-4. Ja venelased ei ole eestlastest väiksemad raadiokuulajad.
*
AM :Missugune on siinse venekeelse trükimeedia perspektiiv lähima 10. aasta jooksul?
AT: Eks toimuvad ilmselt samad protsessid, mis eesti meedias on juhtunud. Ajalehed hakkavad ühinema. Praegu ilmub Eestis näiteks 5 venekeelset nädalalehte! Ma arvan, et lehed hakkavad kokku sulama. Midagi siinsel turul siiski tekkima peaks. Praegu on aga äärmiselt segane aeg, valitseb tohutu killustatus.