PROLOOG:
See, et Vene Kultuurikeskust ehk lühidalt rahvakeeli DOF-i kurjategijad valitsevad, ei üllata kedagi.
Jutt käib endisest N. Liidu merelaevastiku ohvitseride majast (Dom ofitserov morskova flota) Tallinnas Mere puiesteel, vaid paarsada meetrit Viru väljakust.
Linnale kuuluva hoone omaaegse rentniku AS Rukoni omanike hulgast on kolm meest palgamõrvari kuuli läbi otsa leidnud: isa ja poeg Haitovid ning nende tollane äripartner ja linnavolikogu liige Gennadi Ever alias Gennadi Grigorjan.
MEELDETULETUSEKS:
Esimesena neist sai aprillis viis aastat tagasi kaks kuuli oma mersus Marian Haitov, allilma ühiskassa nõustaja.
(Siin manage silme ette jõhker pilt tapetust ja mõrvapaigast).
Tema isa Du?anbes sündinud juudi soost Nõukogude ohvitser Vitali Haitov ei jõudnud poega kaua leinata – aasta hiljem märtsis tabas mõrvar ta Kloostrimetsas kodumaja ees samuti autos kolme lasuga.
(Veel üks välkkiire kaader tapetust ja mõrvapaigast).
Veel enne matuseid müüsid lesed neile pärandusena kuulunud aktsiad äripartnerile Everile, kes hiljem Haitovi(te) mõrva(de) tellimises kahtlustatuna vahi all istus. Möödunud aastal tappis tundmatu isik Pihkvas automaadist ka Everi.
(Loomulikult kujutame ka siinumbes viie sekundi jooksul tapetu kuju).
Bakuus sündinud, ent rahvuselt armeenlane Grigorjan vahetas oma nime pärast teistkordset abiellumist naise nime vastu. Tema nimetas Vene Kultuurikeskuse nõukokku uue aastatuhande hakul Edgar Savisaare linnavalitsus. Äripartnereid Everil jätkus. Ühega neist koos, praegu väidetavalt USA-s elava tatarlase Nadir Hafiziga, rajas Ever enda sõnul Paldiskisse puidutöötlusettevõtte TKE Grupp. Vähemalt oli ta firma loomise juures.
Firma sai kuulsaks sellega, et töötajad, kes pole praeguseks rohkem kui poole aasta vältel palka saanud, kuulutasid aastavahetuse paiku välja näljastreigi. Hiljuti avaldasid nad meelt USA saatkonna ees Kentmanni tänavas, et ühendriigid õigluse maksma paneksid ja tatarlase käest palga välja nõuaks.
Möödunud aasta detsembris otsustasid võlausaldajad omaniku vastuseisust hoolimata pankrotis TKE Grupile kuuluva puidutöötlemiskompleksi likvideerida. Osaliselt samade
töötajatega jätkas tegevust BLM nimeline firma.
(Ja nüüd põgus linnulend Rocca al Mare uusrajooni kohal – illustreerimaks alljärgnevat pealeloetud teksti).
N. Liidu omaaegsest võimuladvikust ärimaailma välja murdnud Nadir on Eesti mastaape
arvestades omamoodi oligarh. Nadiril on Rocca al Mares kena maja, mille naabruses elas varem ka Ever.
Lisaks neile mõrvadele on DOF-is viibides tapmiskatse üle elanud omaaegne poksimeistrist allilmategelane ja avaliku elu tegelane Aleksander Malinovski.
(Malinovski jõhker lõust, kõige parem kui otse DOF-i taustal).
Maja on saanud pommiähvardusi ja seal on toimunud pisemaid arvete klaarimisi. Volikogu revisjonikomisjon on kultuurikeskust korduvalt puistanud ja sealseid töö- ja rendilepinguid korruptiivseiks pidanud.
Everi restoran Ostap Bender sai ruumid tasuta – hiljuti selgus, et praegu samas keldris tegutsev restoran Pu?kin samuti. Isegi need, kes maksavad renti, saavad ruume kuni kümme korda turuhinnast odavamalt – seda südalinnas.
Magus plats ja nurgakivini patune – juba enne sõda asus seal tantsusaal Must Kass
ehk Chat Noir, kus pealinna koorekiht hommikuni pidutses ning kus leidsid pidevalt aset sekeldused politseiga.
MIDA SEE SAVISAAR SEAL MOSKVAS TEGI?
(Stoppkaader küsimusest) Iga politseinik teab operatiivinfo põhjal (või ilma selletagi), et samamoodi nagu kultuurikeskuses tegutsevad mitmesugused peamiselt venekeelsed seltsid, kasutavad maja kohtumispaigana enamik venekeelseid allilma rühmitusi. Kogukonnad hoiavad võõrsil kokku kõigil tasandeil.
Ent need on olnud kõik kohalikud rühmitused, millel puuduvad tõsisemad traditsioonid.
Ootamatult aga tegi veebruaris Tallinnat väisanud Moskva delegatsioon ettepaneku osta kultuurikants linnalt ära, et rajada sinna oma kultuuri- ja ärikeskus, milline on Moskval ka Riias.
(P.S. Aegluubis kaadri taustal tekstiga märku anda):
Moskva linnavalitsuse minister Vladimir Malõ?kov olla sattunud DOF-ist mööduma puhtjuhuslikult, päevakorras külastust polnud.
(Taustatekst järgmisele kaadrile): Meedia spekuleeris, et teadagi – Putin tahab nõnda endale ametlikku luureresidentuuri osta. Õigeusu kirik Eestis on niigi Vene huvide käepikendus. Tavalisele eestlasele üks Venemaa puha.
Pakkumises endas polnud üllatavat aga midagi – mäletate ju aasta tagasi aprillis palju kära tekitanud tollase linnapea Edgar Savisaare visiiti Moskvasse?
VASTUS
Savisaar pidas Moskva linnapea Juri Lu?koviga maha pooletunnise eravestluse ja sõlmis koostööprotokolli. Protokollis on kirjas, et pooled arendavad koostööd ja avavad vastastikku esindusi.
(Siia võiks otsida kaadreid Lu?kovist ja Savisaarest. Ainult et kas koos või eraldi?)
Lu?kov nimetas seda uueks leheküljeks Vene ja Eesti pealinna suhetes ja näeks hea meelega, et koostöö laieneb Eesti-Vene suhetele tervikuna.
Savisaar mainis soovi kaasata venelasi Lasnamäe tööstuspargi tegevusse ja avaldas lootust, et üks Moskva instituut hakkab seal uudseid materjale katsetama.
Ja lisas veel kavatsuse arendada Moskva Tallinna-nimelisest kinost Eesti-teemaline kultuurikeskus.
TALLINN SAADAB MOSKVA PIKALT
Ent uus linnapea Tõnis Palts saatis Lu?kovi saadiku loomulikult pikalt. Õigesti tegi. Seda enam, et ametlikku pakkumist pole. Samuti kuuldus kuskilt, et Riia pole oma Moskva kultuuri- ja äriesindusest hoolimata võitnud ühtki ehituskonkurssi Moskvas, kuigi Lu?kov on suur ehitaja ja linnaarendaja. Peamine on aga siiski see, et keegi ei taha keset Tallinna Kremli eelkindlustust.
(Veel, piltmälestus minevikust): Kunagi õnnestus Vene Kultuurikeskuse esindajailt Tallinna käest kantida vähemalt pool miljonit krooni. Küüniline küll, aga katuse parandamiseks. Mis katust täpselt parandati, võib igaüks ise arvata. MAJA kui EHITISE katus see igal juhul ei olnud.
Tollane ekspankurist linnapea Jüri Mõis tunnistas valehäbita, et vene saadikute hääled tuli Savisaar (linnapea) troonilt kukutamiseks millegagi kinni maksta. Selleks ju integratsioonifondi ligi, et maksta toetusi neile venelastele, kes Savisaare vastu hääletasid. Fondi kaudu maksis linn lisaks “katusepanemisele” veel mitu head miljonit. Pragmaatikust Mõis ei osanud seda pahakski panna – selline on maailmapraktika.)
Tagasi olevikku ja Tallinn-Moskva mosaiigi juurde.
Tegelikult taipasid vist vähesed eestlased, et Moskva linn pole kaugeltki mitte Kreml või Putin.
Moskva, see on hoopis Lu?kov: endine kommunist NLKP ladvikust; praegune edukas ärimees; viimasel ajal veidi vähem edukas poliitik ja mis peamine – seaduslik varas ehk vor v zakone.
VORÕ V ZAKONE EHK SEADUSLIKUD VARGAD
Ajalooliselt on Venemaal vaid üks kuritegelik organisatsioon, mis annaks klassikalise maffia mõõdu välja.
Venelased teavad. (Siinkohal sobiks kasutada lõike vanadest kinokroonikatest):
See sündis juba enne revolutsiooni, kuskil Dostojevski aegsetes vangilaagrites. Ammu enne, kui Gorbat?ovi “sula” ilmavalgust nägi, tekkis praeguseks üks maailma võimsamaid Soltsevo rühmitusi Moskva lähistel.
Kõik Eestis tegutsenud ja siiani tegutsevad grupeeringud: Kemerovo, Permi, Krasnodari või Solikamski jt on lihtsalt jõugud, mis alluvad “isadele” Venemaal ja peavad alluma kirjutamata vargaseadustele ehk Zakon Vorõle.
See polegi õieti allilmarühmitus, vaid omamoodi aukoodeks, mille liikmeks olemine oleks au igale endast lugupidavale Vene kõrilõikajale. See on midagi ametiühingu taolist. (Mitte kasutada lõike Eesti Ametiühingutest või Kadi Pärnitsast).
Moskvas sündinud Lu?kov kuulus sinna. Ta on seda ühes telesaates oma nooruspäevadest rääkides ise tunnistanud.
JURI LU?KOV ALIAS LU?OK ALIAS IL DUCE
(Vahepealkiri: noorpõlv) Juri Mihailovit? Lu?kov hüüdnimega “Lu?ok” sündis sügaval Stalini ajal 1936. aastal Moskvas. Tema isa tuli suure nälja eest külast pealinna, töötas naftabaasi ehitusel. Tema oma oli ba?kiir. Vene lehed märgivad täna küüniliselt, et ilmselt oli tollal Moskvas lihtsam sissekirjutust saada, kui täna, linnapea Lu?oki ajal.
*
(Nostalgiline vahelõik nr. 1):
Kord tudengipõlves 1954. aastal Kasahstanis üliõpilastöörühmas, ajas Lu?kov oma pea kiilaks ja läks kaaslastega küla tantsuõhtule. See oli Beria amnestia ajal, kui terve Venemaa kubises kiilakatest kurjategijatest.
Kohalikud, kes pole kunagi ega kusagil võõraid oma pidudel sallinud, pidasid tulevast linnapead äsjavabanenud vangiks. Tulid tüli norima. Lu?kov pääses põgenema, aga sõber sai korralikult peksa. Kaklust nähes haaras Lu?kov maast kivi ja ajas peksjad minema. Nii palju sellest.
*
Lu?ok pole Moskva “põliselanik”, mis on kohalike silmis suur miinus.
Lu?kov ise õppis Moskva naftakeemia- ja gaasitööstuse instituudis.
Kooli kõrvalt töötas kojamehena ja laadis Paveletski vaksalis vaguneid. Oli aktiivne. kasvatas tuvisid, mängis jalgpalli. Tollest ajast on tal lapsepõlvetuttavaid nii allilmast kui ka sõber jalgpalliklubi Torpeedo president Vladimir Aljo?in.
(Vahepealkiri: korralik inimene). Ülikooli lõpus Lu?kov abiellus. Ta äi oli kõrge ülemus naftatööstuses.
Südamerikke tõttu 1973. aastal lõpetas Lu?kov joomise.
Vähe sellest, tema vanem poeg lõpetas Saratovi sõjakooli.
Pealtnäha äärmiselt ontlik isiksus, ent – ainult pealtnäha.
LINN ANNAB, LINN VÕTAB
Pärast esimese abikaasa surma abiellus Lu?kov 1991. aastal Jelena Baturinaga, kelle firma sai väidatevalt loa ehitada Moskva kesk- linna otse presidendilossi akende alla linna suurima veepargi, mille katus aastake tagasi külastajatele kaela sadas, tappes ja vigastades neist mõndakümmet.
(Surnuid 28, reportaa?id ilmselt kõigis maailma uudistekanalites).
Linn, mis andis omal ajal nii kergekäeliselt ehitusloa hinnalisele krundile, korraldas pärast õnnetust ka kiirelt jälgede kõrvaldamise.
Nii ei ole päris täpselt siiani teada, mis selle põhjustas. Hiljuti teatas prokuratuur, et põhjus oli ilmselt ehitus- või projekteerimisvigadega. Lõplikku tõde ei imbu avalikkuse ette ilmselt kunagi. Samuti pole teada, kellele uurijad need ehitusvead kaela määrivad. Vaevalt, et firma omanikele.
(Retooriline kommentaar spetsialistilt: kes siis Venemaad ei tunneks!)
AMETIKÄIK
Tööl saatis Lu?kovi alates 60ndatest katkematu ja kadestamisväärt edu: teaduslik töötaja, plastmassi (märkus: tollal uudse materjal, prestii?ne, ajastuteadlik ja igati IN) tootva tehase labori juht, piiritu võimalus suheteks teaduseliidiga.
Muidugi astus Lu?ok parteisse ja jäi sinna kuni 1991. aastani.
(Meeleolukas sedastus: Tõus karjääriredelil muudkui kiireneb)
Hiljem keemiatööstuse ministeeriumis sai ta oma teise hüüdnime Il Duce. Seda mitte ainult välise sarnasuse, vaid ka juhtimisstiili tõttu. (Patriootlik üldplaan: Moskva, Matu?ka!) Moskvas linnavalitsuses algas Lu?kovi võidukäik 1987. aastal – linnanõukogu esimehe esimese asetäitja koht.
*
(Nostalgiline vahelõik nr.2):
Kord turumajanduse algaastatel kirjutas Literaturnaja Gazeta, et Moskva lihakombinaadi vorst ei kõlba süüa. Vastse linnapeana läks Lu?kov raevu ja kaebas väljaande kohtusse. Seejärel keelas Lu?kov turuinspektsioonil ehk sealsel tarbijakaitsel kombinaati kontrollida. Avalik arvamus ja üldine meelepaha pani teda siiski ümber mõtlema. Samast ajast mäletavad pealinna elanikud, kuidas Lu?kov käskis miilitsal tänavakauplemise ja sanktsioneerimata miitingute lõpetamise eesmärgil tilli- ja porgandiga kauplevad mutid turgudelt ära ajada. Linnapea: “Rahvas pole veel demokraatia ja turumajanduse tingimustega kohanenud. Ja mina samuti mitte.”
*
1996. aastal linnapea valimistel toetas teda 89,68 protsenti linlastest. Opositsioon kahtlustab võltsimist, aga kurat selle opositsiooniga.
(Teine retooriline kommentaar spetsialistilt: kamoon, ma ju ütlesin teile, kes siis Venemaad ei tunneks!)
Selleks ajaks oli ta endale haaranud kõik tähtsad ametikohad linnas ja muutnud konstitutsiooniliste reformidega talle allumatu linnanõukogu Linna Duumaks, millega Lu?kovist sai oma regiooni täievoliline peremees.
KANGELASE INIMNÄOST
(Lu?kovi silmad, lähedalt nii head, nii head – nagu kõigil kaabakatel):
Poliitikuna on Lu?kov end näidanud pigem võimuahne kaasajooksikuna kui tõelise liidrina. Ta eelistab teeselda tagasihoidlikust, isegi presidendi ja FSB ees – pärast järjekordset terroriakti Moskvas oma T?et?eenia sidemete kohta aru andes.
Nagu stagnaajal oli levinud võimuladviku jutt inimnäolisest sotsialismist/kommunismist, on Moskvas levinud nali sellest, et Lu?kov on inimnäoline Zjuganov – vanameelsete kommunistide liider.
Kahel korral on ta siiski ootamatult näidanud ka oma tegelikke ambitsioone. (Glava pervaja). Put?i ajal 1991. aastal oli Lu?kov “Valge Maja” kaitse organiseerija. Tollal võrdles ta oma truudust Boriss Jeltsinile armastusega naise ja isamaa vastu.
(Kiirelt järgneb Glava vtoraja). Kaks aastat hiljem käskis Lu?kov katkestada Jeltsinile allumatu parlamendi elik sama “Valge Maja” elektri- ja veevarustamine.
*
(Nostalgiline vahelõik nr. 3):
Moskva linnapea otsustas panna müüki Lenini muumia, et linnakassasse raha teenida.
Avaliku rahvusvahelise konkursi peale ei vastanud ükski riik ega muuseum. Viimaks tuli siiski pakkumine Jeruusalemmast. Päeva järele mõtelnud, keeldus Lu?kov müümast.
“Teil juba üks tõusis surnust üles,” põhjendas linnapea keeldumist.
*
KAKS LEERI
Tal olid lähedased sidemed oligarh Gussinski ja tema telekontserniga Most, kuhu kuulus ka mässumeelne telekanal NTV. Lu?kov tahtis meediaväljundit tulevasteks presidendivalimisteks ja Gussinski toetas tema kandidatuuri. Ent telekanal oli liiga juhitamatu, paljud sealsed üle maa laialt tuntud ajakirjanikud ei olnud allutatavad.
(Arvukad katked selliste ajakirjanike viimastest sõnavõttudest NTV-s enne pillide kottipanemist. Vähesed kuuldavaks saanud kraaksatused ohjeldamatust sõnavabaduse piiramisest Venemaal).
Ja kuidas siis teisiti! Õigel ajal sai meie Lu?ok aru, et valides kahe leeri vahel, ei ole tal kasulik minna riidu Putiniga, kes võttis hiljem Mosti koos naha ja karvadega riigile.
(Lu?kov mainis sel mälestusväärsel päeval ja samas kanalis, et see oli loogiline lõpp majandusvaidlusele).
Ta polnud piisavalt tugev ja hülgas Gussinski, kuid samas – mõlemad ootavad siiani oma aega. Lu?kov tegi sellest järelduse, et suhe meediavahendisse ei tohi olla sõbralik semu-, vaid karm omanikusuhe.
Tema kandidatuuri presidendivalimistel on meedia (ka välismaine) iga kord tõsiselt arvestanud. Ta on liiga suur, et olla pelgalt linnapea. Mis sest, et hiigelsuure ja võimsa Moskva linnapea.
*
(Nostalgiline vahelõik nr. 4):
Lu?kov pressikonveretsil pärast järjekordset rünnakut välismaalaste vastu Moskvas:
“Seoses eile aset leidnud korrarikkumistega pean vajalikuks teatada, et rünnaku korraldasid kiilaspäised noorukid,” ütles linnapea murelikult ja surus soni pähe – et katta oma kiilaspead.
*
RIVAALID
Nõukogude Liidu lagunemise järgsel Venemaal on president ja Moskva linnapea paratamatult rivaalid. Nii oli see Jeltsini ajal, nii on ka Putini ajal. Moskva linnapea on kõige tähtsam, kasulikum, aga samas ka ohtlikum isik Kremlile. Varem partei keskkomitees ja poliitbüroos töötanud Lu?kov ajas uue korra ajal oma äri ja toetas Kremlit vaid siis, kui selle vaenlased ka temale ohtlikuks muutusid. Linnal on ka oma salateenistus. Berezovski nägi Lu?kovis Jeltsinile ohtliku troonipärijat ja toetas Putinit. Hiljem eksiilis on ta seda kahetsema pidanud.
(Berezovski õiendab lääne kanalite kaamerate ees Venemaa diktatuurse juhtimisstiiliga).
Ja Berezovskit Lu?kov niisama enam ei unusta.
Hiljuti jõudis avalikkuse ette Lu?kovi kiri Putinile, milles ta avaldab muret reformide pärast, mis Venemaad laastavad. Kirja juhuslik imbumine pressi pole tõenäoline.
(Kolmas retooriline seletus spetsialistilt: kuulake alati mind, sest ma tean, kuidas Venemaal asjad käivad!)
Seega: linnapea korraldas nii, et rahvas näeks, kuidas kindlameelne meer arvustab Putinit, kelle tool on kõikuma löönud. Sõrbalikus toonis, ent arvustab. Vaatlajad räägivad juba mõnda aega tagasi alanud Putinijärgsest ajastust.
Kirja sisu on lühidalt umbes selline: reformid pole Venemaale toonud midagi peale hädade, nüüd teeb Lu?kov sõbraliku ettepaneku need lõpetada ja reformistid laiali või kohtu ette saata. Loomulikult isamaa huvides.
Üllatavalt vastas president kirjale, et ta kaalub ettepanekut ja laseb oma kantseleil sellele vastata.
Putin, kes on Lu?kovi siiani üleolevalt suhtunud, sai vihjest aru. Tuleb seljad kokku seada. Putinit ei saa enam tagasi valida, oma meest aga on etteotsa alati vaja.
*
Väikeseks meeldetuletuseks Lu?kovi taustast ning olemusest:
Moskvas lasi mõne aasta eest senini tabamata kurjategija maha ameerika ärimehe Paul Tatumi (41), kelle omaksed on USA Arizona osariigi kohtusse andnud hagi, milles süüdistavad mõrva korraldamises Moskva linnapead Juri Lu?kovi.
Ajalehe The Times andmeil oli Tatum Moskvas Radisson Slavjanskaja hotelli omanik. Sama hotelli ees leidis mees ka oma lõpu. Mõrvar tulistas teda 11 korda selga. Mõrvarit ei ole miilits leidnud, kuid avalikkus on veretööd korduvalt seostanud Lu?kovile tuttavate kurjategijatega.
MIDA SAAKS TALLINN KUI LU?KOV OSTAKS DOF-I
Häda ja viletsust – kahe lühikese sõnaga. (Kaadrid Moskvat ümbritsevatest ringteedest;
kiirendatult). Moskva räägib nalja, et kui Lu?kovist saaks president, ehitaks ta kohe ümber Venemaa korralikud ringteed. Kõik, kes kordki Moskvasse sisse sõitnud, teavad Lu?kovi enneolematuid saavutusi teedeehituse alal.
*
(Optimistlik, tulevikku vaatav vahelõik):
Suur Arhitekt Lu?kov töötamas välja uut projekti “Veneetsia 2”. Projekt näeb ette Siberi jõgede ümber suunamist mööda Sadovaja ringteed Moskvas. Üldplaan linnavalitsusest arutamas projekti maksumust ja majanduslikku efektiivsust.
*
(Ja siit edasi spekulatiivne osa, mida ei tohiks tõsiselt võtta, eksole?)
Tallinn saaks Lu?kovi osavõtul Eesti pealinna elust lõpuks ometi korraliku teedevõrgu. Ringtee algaks ilmselt Maardu kandist, liiguks kuskilt Soodla järve äärest Raplani ja tuleks Saku ja sealt Tabasalu kaudu tagasi mereni.
Teine variant: Lu?kovi sekkumisega algab Tallinn-Helsingi-Moskva kiirtee ehitus üle mere. Kahtlaseks teeb selle vaid Piiteri asukoht, mis jääb teele ette.
(Spekulatiivse osa lõpp, ilmselt taustatekstina):
Lu?kovile meeldib ehitada katedraale ja siis neid avada. Rahvas naerab, et ta käib isegi avalike käimlate linte läbi lõikamas.
Talle meeldib käia kohtumistel. Hiljuti kohtus ta Berlini, Pariisi ja Londoni linnapeadega eesmärgina näidata Moskvat ühe Euroopa metropolina.
(Ja viimane, kõige kurvem spekulatsioon, justnagu kõige õudsema võimaluse esiletõstmine ja hädakisa Eesti tuleviku pärast):
Tallinn saaks ilmselt oma vabadusesamba ilma pideva jahumiseta selle asukoha ümber või vähemalt tõhusa avalike peldikute keti.
Või siis hoopis “kaks-ühes” paketina mõlemad sama objektina – “Vabadusepeldik”.
(Kui keegi on kunagi näinud Tallinna endist linnapead Edgar Savisaart peldikus käimas ja seda filminud, kasutada vastavat lõiku).
TÖÖ KÄIGUS TEKKIVAD KÜSIMUSED:
Kas Tallinn peaks müüma DOF-i Moskvale?
Mis saaks, kui Moskva saab siin esinduse, mis on meie kasu?
Millised on Lu?kovi tänased sidemed allilmaga?
Mis oleks üldse DOF-i hind (et äkki saame sitast lahti ja pappi ka peale)?
Kas Lu?kovil Tallinnas muid ärihuve?
Lu?oki sidemed FSB-ga?
Kas Vene parteid, äriringkonnad on arutanud DOF-iga seonduvat või üldse sidemeid Lu?koviga?
Millised on ohud, kui Lu?kov saaks varjatult Tallinnas ohjad kätte?