Ootustekohaselt sai Eurovisiooni palaganil läbipõrunud pändimees Eplik sai Rakveres molli. Mats, kes talle vastu vahtimist virutas, kinnitas et sai selle hea mõtte ajalehest. Järjekordne ohver vaba ajakirjanduse roimade pikas reas. Muide, äsja tehti kohalt lahti lõugu laiutanud miilits, aga sellest on kusagil eespool pikemalt juttu. Inimesed, saage ometi aru, et te elate Eestis ja ükski leheneegrile poetatud sõna ei jää karistuseta.
On arvata, et Epliku Ruffuse tuur toob kaasa veelgi märatseva pööbli väljaastumisi. Eriti hoiatan lavale lendavate pudelite eest. Hulluks aetud rahvas on kole asi, kohalikud nolgid piirasid Epliku kodu ja mõnitasid moosekanti ja ta peret. Miks? Eks ikka sellepärast, et ajakirjandus on juba Leenini ajast kollektiivne agitaator ja ässitaja. Tänapäeval on eriti veriste tagajärgedega kollane press, see seltskonnasitt.
Korralik leht mingist kusisest eurovisioonist ei kirjuta. Kindlasti ei hakata aga ootusi üles kütma, staare vorpima ja kui kõik kuradile lendab, viha pändimeeste kaela välja valama.
Aga just nii juhtus. Nagu ikka veel ei saaks mõned kuradi kirjasolkijad aru, mis on muusika, mis on matsid, mis on integratsioonipropaganda ja miks see eurokamm on vähem väärt kui grillfest. Seal ei anta ju mitte midagi süia, näljas on need väärakad seal kõik.
Oleme olukorras, kus sajad tuhanded idikad on maruvihased, sest nende roojane meelelehutus ei toonud neile lubatud rahuldust. Peab ikka aju olema, et korralikult pändilt eurovisiooni tulemust loota. Aga näed, kroonikud ei suutnud ennast vaos hoida ja vananevate peibede juurde jääda, lollusest tegid Eplikust kaanetüdruku ja nüüd saab mehike selle eest veel peksagi.
Moraal sellest: sopalehed on ohtlikumad kui nende klantspaberilt paistab. Selle oksega ei tohi korralik inimene tegemist teha. Karistus tuleb karm ja õiglane. Las litutavad mööda pildilehti need, kes mujale ei kõlba. Kõntsal on kõntsale mõju, antud juhul sama kergesti ennustatav kui Ruffuse eel-eeel-eeeel-viimane asetus. Europasameri on koht, kus kehtib olümpia põhimõte: tähtis pole isegi mitte osavõtt, võidust rääkimata.
Normaalsetel inimestel, kes juhtuvad Ruffuse esinemistele, soovitan tões ja vaimus valvsad olla ja igasugused agulitüübid politsei kätte anda, kui nad ilmselgelt kavatsevad Eplikule peksa anda. Produtsendid on ju vaesed, ega nemad jõua esinejatele turvamehi sappa panna. Epliku ehmatada ja ta nina all rusikatega vehkida ei maksa. Naljakas on, aga ilus ei ole.
Samas on teada suht mõttetuid pändimehi, kes pärast regulaarset peksmist said täiesti asjalikeks esinejateks. Võtame või Seks Pistolsi endise laulja Tsonni Laidoni, teda peksid omal ajal kõik – monarhistid, rokkarid ja muud molkused. Ta pea oli kogu aeg nii üles taotud, et mitu rätsepat olid selle paikamisega pidevalt töös. Nüüd on mees missugune.
