Teame, et audiovisuaalsisu – filme ja telesaateid – saab tarbida ka paljudel uutel interaktiivsetel meediaplatvormidel – veebis, mobiilidel, tahvelarvutitel, mängukonsoolides. Filmid võivad neil platvormidel jätkata ka huvitavat iseseisvat elu – võivad vormuda erisugusteks arvutimängudeks, mobiilidele võib luua peategelaste kohta filminarratiivist hargnevaid lisaepisoode jpm. Selliseid meedianähtusi, kus lood nõnda üle paljude platvormide levivad, neid samas mõtestatult lõimides, nimetatakse erialakeeles ristmeediaks. Balti Filmi- ja Meediakoolis (BFM) avatakse sellise sisuloome õpetamiseks sügisel uus innovaatiline magistriõppekava.
Trans- ja ristmeedia
Kust on too mõiste “ristmeedia” pärit? Tuletagem meelde, et paralleelselt eksisteerib ka teine, üsna samatähenduslik mõiste – transmeedia – mis on audiovisuaalsektoris samuti kõrgendatud tähelepanu all. Furoor kulmineerus mõne kuu eest sellega, et Ameerika filmiprodutsente ühendav ning Beverly Hillsis postiaadressi omav Producers Guild of America lisas oma ametlikult tunnustatud elukutsete nimekirja ka uue professiooni “transmeedia produtsent”.
Kumb siis, kas ristmeedia või transmeedia ja mis neil vahet on? Ega suurt olegi. Transmeedia on mõistena pisut uuem, levinud enam lombi taga ning seda kasutatakse ennekõike filmi-kesksete audiovisuaaltoodete ja eriti lavastusliku sisu puhul. Ristmeedia mõiste on pisut vanem, pärineb reklaamitööstusest, on rohkem levinud Euroopas ning on ka sisuliselt laiem – lähtub veidi enam ajakirjanduslikust sisust ja nende eripärastest tootmisprotsessidest. Näiteks viitab “ristmeedia” ka neile nähtustele, kus ajalehesisu hakkab risti-rästi üle uute platvormide levima või kus telekanalitel tekivad mobiiliväljundid või iPadi rakendused. Ehk vahekokkuvõtteks: ristmeedia all mõistetakse nähtust, kus kõige erinevamad meediasisu tootjad diferentseerivad oma tooteid strateegiliselt nõnda, et ühe meediatoote avaldumisvorme jagub rohkem kui ühele meediaplatvormile.
Peamiseks põhjuseks, miks meediatootjad sellistest strateegiatest on üha enam haaratud, on vajadus saavutada kontakt kaasaegsete, platvorme ja kanaleid pidi killustuvate auditooriumidega. Brände ja tooteid diferentseerides kindlustatakse end ka üksikutel platvormidel läbikukkumise vastu. Erinevatele väljundplatvormidele erisuguseid ärimudelid arendades mitmekesistatakse tuluvooge ja maandatakse riske.
Omaloome võimaluste kasv
Ristmeedia tõusu olulise põhjusena tuleb näha kindlasti ka kasutajate aktiivsuse ja omaloome võimaluste kasvu: originaalne meediatoode paljuneb kõiksugustel meediaplatvormidel juba kas või seetõttu, et auditoorium, fännid jt lihtsalt paljundavad seda ise – remiksivad, modifitseerivad, tutvustavad sõpradele. Kaasaegsed meediatootjad püüavad seda suhet auditooriumidega tugevdada, et antud panusest, nii-öelda kogukondlikust loovjõust ühel või teisel moel kasu lõigata.
Aga kust peaks meediatööstus leidma neid eksperte, kes kõike eelkirjeldatut hästi ja mõtestatult teostada oskaks? Nagu tõdes hiljuti Ekspress Grupi arendusdirektor Andre Veskimeister, on nõudlus sellise kvalifikatsiooni järele enam kui suur: “Praegu õpime kõik joostes.” Just sel põhjusel on Ekspress Grupp koos paljude teiste Eesti meedia- ja telekommunikatsiooniettevõtetega (ERR, Kanal2, EMT, Tele2, Ruut, Filmitootjate Liit jt) “Ristmeedia tootmise” õppekava taha tulnud. Ettevõtluspartnerite töötajad hakkavad ka õpetama, juhendama nii praktikaid kui ka tudengite töid.
Lõimuvad lood
Huvitavaks teeb õppekava ka see, et tegu on tegelikult rahvusvahelise ühisõppekavaga, kus erinevaid akadeemilisi partnereid on lausa neli. Lisaks BFM-ile on õppekava ametlikuks partneriks Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, mille õppejõud hakkavad õpetama teoreetilisi üldaineid ja kogu võrguühiskonna spetsiifikat puudutavat.
Lisaks on partneriks ka Tallinna Ülikooli informaatika instituut, mille õppejõudude käe all saab omandada oskusi interaktiivsete meediarakenduste arendamisest. Projekti on kaasatud ka õppejõud Riia majanduskoolist, kes hakkavad õpetama kõike vajalikku äriarenduse kohta tänapäevases loovsektoris. Kõigi kaasatud eripäraste moodulite peale kokku peaks õppekava lõpetaja olema võimeline looma innovaatilisi, paljusid platvorme lõimivaid lugusid, juhtima nende tarvis vajalike IT-rakenduste arendamist ning valdama ka innovaatilistele sisutoodetele asjakohaste ärimudelite arendamist.
Vaata õppekava kohta lähemalt www.bfm.ee/crossmedia. Magistriõppe kohta Tallinna Ülikoolis saab rohkem infot 18. mail kell 17 algavas magistriõppe infotunnis.
Lisainfot saad www.tlu.ee/magistriope.