Hiina teatri kujunemis- ja ajalugu ulatub Hiina ajaloo esimeste dünastiateni. Teatri teket seostatakse tsirkuseartistidega, ?amanistlike riituste, ohvrirituaalide ja arhailiste kultustega. Juba Zhou dünastia ajal (12.-13. saj e.m.a) enne ühtse Hiina impeeriumi teket etendasid ?amaanid transiseisundis vaatemänge vastavalt rahvakalendri tähtpäevadele, aastaaegade tsüklile ja ilmastikule, mõjutamaks teispoolsuse jõude. Õigesti etendatuna pidavat need tagama inimeste heaolu, sobiva ilma ja sellest lähtuvalt parema viljasaagi.
Teater kui meelelahutus ja professionaalne etenduskunst hakkas arenema linnade tekke ja arenguga. 14. sajandiks oli klassikaline hiina draama välja kujunenud. Erinevate piirkondade draama segunes aja jooksul ja mitme eri stiili sünteesis tekkis ka kõige populaarsem klassikalise draama vorm Jingju (pealinna teater) ehk Pekingi ooper.
Hiina nukuteatri saamislugu
Hiina nukuteater on märkimisväärne etenduskunsti vorm, mis väga tihti jääb klassikalise draama varju, kuna viimane seostub esimesena mõistega “hiina teater”. Klassikalises draamas on palju staaristaatusega näitlejaid, kes on oma oskuste ja isikuga sellele ?anrile suurt tähelepanu tõmmanud.
Kuid nukuteater arenes paralleelselt klassikalise hiina draamaga. Ka nukuteater arvatakse ulatuvat varasemasse Zhou dünastia aega. See tuleb tavast valmistada väikseid kujukesi seoses matusekommetega. Ka kõige varasemad andmed nukuetendustest näitavad ühist osa matmisrituaalidega. Matusetalituse üks osa võiski olla nukuetendus.
Sarnaselt klassikalisele draamale kujunes ka nukuteater konkreetsemalt välja umbes 13. sajandiks. Etenduste sü?ee pärines rahvakeelsest proosast: lühijuttudest, kus maagilisusel ja fantastikal oli oluline roll. Etendati lugusid enneolematutest asjadest.
Hiina nukuteatris on kolm põhilist nukutüüpi: marionett-, käpik- ja pulganukud. Nukk kandis endaga ka jumalikku elementi, seega suhtuti neisse kui jumalikesse olenditesse. Nukkude auks viidi läbi ka ohvritseremooniaid, mida tavainimesed lausa kartsid.
Quanzhou marionetid
Quanzhou marionetiteater ulatub tagasi Qini ja Hani dünastiatesse (3. saj e.m.a kuni 3. saj m.a.j). Quanzhou on linn Fujiani provintsis Hiina Rahvavabariigis, mis rajati 8. sajandil. Seal aladel muutus marionetiteater populaarseks Tangi dünastia (7.-10. saj) ja Viie dünastia ajal (10. saj). Tänaseni on säilinud üle 700 näidendi ja üle 300 unikaalse nukuetenduse meloodia. Quanzhou nukuteatri muusikat kutsutakse kuilei meloodiaks, mis kaasab etendusse spetsiaalseid instrumente.
Quanzhous usuti, et nukud on meediumid inimeste ja jumalate-vaimude vahel, sest selle tekkest alates oli see seotud religioossete praktikatega. Nukuetendused on saanud tavaks, mis olulistel tähtpäevadel, nagu laulatused, sünnipäevad, uute hoonete avamised, peletab eemale kurjad jõud. Sama funktsioon on neil ka pärast tulekahjusid, loodusõnnetusi ja matuseid. Tänaseni on marionetiteater Fujianis sama populaarne kui folklooril põhinev draama. Etendused kajastavad traditsiooniliselt provintsi lõunaosa rahvauskumusi, etendades lugusid, mis liikusid rahvajuttudena, tutvustades vaatajale selle piirkonna kombeid ja tavasid.
Nukud etenduses
Etendustes kasutatavad nukud on omaette kunstiteosed. Need on umbes 70 cm kõrgused marionetid, mida juhitakse umbes 20-30 nööri abil, mis on kinnitatud nuku liigeste külge. Marionett ise koosneb peast, kehast ja jäsemetest. Pea on keeruline puunikerdus, mis sisaldab endas ka mehhanismi, mis võimaldab saavutada mitut erinevat näoilmet. Marioneti keha on valmistatud bambusest. Käed on valmistatud aga erinevalt, sest vastavalt tegelasele peavad käed hoidma erinevaid esemeid. Näiteks haritlane kannab käes pintslit, sõdalane aga mõõka.
Nukuvalmistamine on keerukas protsess, kuna tulemus peab olema väga ilmekas. Seega on marioneti meisterdamine detailideni viimistletud puunikerduskunst. Nukkudega peaks olema võimalik imiteerida kõiki inimese liigutusi. Seega on marioneti valmistamine sama oluline kui nuku juhtimine ja sellega töötamine.
Nukuetendused on välja kasvanud rituaalidest
Nukunäitleja töö vajab tehniliselt väga suurt pingutust. Lisaks inimese liigutuste imiteerimisele peab nukunäitleja suutma marioneti kaudu väljendada ka inimese emotsioone ja iseloomu. Sarnaselt kõigi erinevate etenduskunstidega kogu maailmas ei piisa vaid mingi ?esti või liikumise täpsest jäljendamisest, liigutusega peab kaasnema ka mingi jõud ja vägi, mis annab mehaanilisusele ka elu. Kui tavaline näitleja väljendab seda oma kehaga, siis nukunäitleja ülesanne on kajastada oma mängus seda maagilist energiat marioneti kaudu.
Nukumeistrid tihti nii valmistavad nukke kui ka mängivad nendega ise laval. Nukumeistrid on ka olnud seotud religioossete, sealhulgas taoistlike praktikatega ning on olnud taoistlikke munki, kellest on saanud nukumeistrid ja -näitlejad. Nukuetendused ongi välja kasvanud rituaalidest, mida võisid kunagi läbi viia ?amaanid. Ka taoistlik muusika ja marionetiteatri kuilei meloodia, mis etendusi saadab, on kohati sarnased.
Quanzhou marionetiteater ei ole ainult Fujiani provintsi üht dialekti kõnelevate inimeste elu sündmusi ja rituaale saatnud, vaid on levinud lähedalasuvale Taiwanile ja kõigisse Hiina kogukondadesse üle Kagu-Aasia.
***
Trupp Quanzhou Marionetiteater
Quanzhou Marionetiteater on saanud tuntuks üle maailma oma väljapaistva ja virtuoosse esinemisoskusega. See trupp esindab täieõiguslikult hiina marionetiteatrit, olles pikima ja katkematu pärandiga nukuteatri etendaja. Nad on saanud hulgaliselt auhindu paljudel festivalidel, tunnustust nii Hiinas kui ka välismaal. Nad esinesid ka 2008|. aasta Pekingi olümpiamängude avatseremoonial. Marionetiteater on kantud hiina kultuuri olulise pärandi hulka, olles võrdne klassikalise draamaga.
Quanzhou Marionetiteater peegeldab tugevalt hiina kultuurile omaseid jooni. Nukukunst näitab, kuidas on püütud valmistada täiuselähedasi marionette, millega oleks võimalik imiteerida inimese päris liikumist ja emotsioone. Näitlejatööst võib mõista hiina kunstides peituvat olulist nõuet: nii maalikunstis kui ka teatris peab kunstiteos kajastama energiat ja väge, mida lihtsa imitatsiooniga ei ole võimalik vaatajani tuua. Lavastus ja seda saatev muusika jutustavad sajanditepikkusest traditsioonist, vanadest arusaamadest ja uskumustest.
***
TALLINN TREFF FESTIVAL TÄHISTAB OMA VIIENDAT JUUBELIT KIREVA PROGRAMMIGA
Tallinn Treff Festival kutsub 28. maist 1. juunini osa saama Eesti suurimast etenduskunstide festivalist. Oma viiendat juubelit tähistav festival on kultuuripealinna aastal kutsunud külla üle 700 esineja 18 riigist, kes annavad viie festivalipäeva jooksul kokku 150 etendust. Kogu festivali tegevust hoiab koos Eesti Nuku- ja Noorsooteater.
Visuaal- ja nukuteatrilavastused täiskasvanutele
Tallinna vanalinna tänavatel ja teatrisaalides saab näha visuaal- ja nukuteatrilavastusi, mis on valitud parimatelt festivalidelt ja truppidelt üle maailma. Selles valikus seguneb tänapäevane visuaalteatrikeel iidsete nukuteatritraditsioonidega, tants draamaga ning maalikunst muusikaga.
26. mai
Kui kellegi kohta tänaste teatritegijate seas kasutada õõnsat sõna “guru”, siis võiks see olla Eugenio Barba. Oma raamatute-lavastuste kaudu on ta kujunenud üheks nüüdisaegset teatrimõtet enim mõjutanud loojaks. 26. mail kell 20 etendub Ugala teatris Barba lavastus “Juudit”, mis uurib tuntud piibliloo kaudu vägivalla ja haavatavuse teemasid.
27. mai
Tõenäoliselt kõige veidramat ja samal ajal puudutavamat nägemust uuest maailmast, kus inimkonda laastab GMO ehk geneetiliselt muundatud organism, näeb Tallinn Treff Festivali eeletendusena Kanuti Gildi saalis 27. mail Editta Braun Company lavastuses “Luvos vol 2”.
28. mai
Hiina kahetuhande aasta tagust marionetikunsti taaskehastust saab kogeda 28. mail NUKU suures saalis Quanzhou Marionetiteatri lavastuses “Vanad kunstid, uued rajad”.
29. mai
Peterburi Suure Nukuteatri lavastus “Meie” etendub 29. mail NUKU väikeses saalis. Visuaalselt mõjuv ja sügavalt inimlik etendus on oma ausa ja otsekohese väljenduse tõttu toonud lavastaja Ruslan Kuda?ovile kodumaal kaasa mitmeid ebameeldivusi, sealhulgas lavastuse esituskeeld mitmes kohas Venemaal.
30. mai
30. mail saab NUKU väikeses saalis näha legendaarse kunstniku Joan Miró kauaaegse sõbra ja kolleegi Joan Baixase lavastust “Rase Maa”. Maalikunsti ning teatrit siduv teos kannab oma lihtsuses tugevat visuaalset laengut. Autor kasutab maalimiseks kogu oma keha, vett ja valgust.
Eesti publikule juba tuttava Hollandi koreograafi Duda Paiva uusim töö “Bastard” etendub 30. mail Kanuti Gildi saalis. Abstraktse tantsu ja reaalsete asjade ühendamise kaudu loob Paiva maagilist maailma, kus kõik on võimalik.
31. mai ja 1. juuni
Moodsaks klassikaks saanud Heiner Mülleri teose “Hamlet/Machine” põhjal valminud Compagnie Sans Soucis lavastust näeb 31. mail ja 1. juunil Von Krahli teatris. Vabas maailmas üles kasvanud Prantsuse noorema generatsiooni tulised tegijad esitavad oma nägemuse stalinistlikust re?iimist. Nende tõlgendus meie minevikust on üllatavalt tabav ja võimas kogemus.
Eesti suurim tänavafestival
28. maist kuni 1. juunini kell 12-16 laiub Laia tänava kvartalis kirev karnevalimelu. Lisaks tänavateatrile toimuvad nukuetendused lastele, erinevad töötoad ja loengud. Vanalinna vaateakendel avatakse festivali raames näitus “1000 nukku”. NUKU suures saalis linastub Euroopa parimate animafilmide programm. Vabaõhuetendustest saavad kõik huvilised osa võtta tasuta. 28. mail kell 17.45 avatakse Vabaduse platsil koos tänavafestivaliga kaheksa ülisuurt eesti kultuuritegelase vahuskulptuuri.
Vaata lisa: www.nuku.ee/festival/