Täiskasvanute nukud: Maailma nukuteatrid toovad sageli lavale klassikalist dramaturgiat, teiste hulgas William Shakespeare’i näidendeid. Meil näeb nukkudega tehtud Shakespeare’i harva, kuid NUKU teatris avanes selleks taas võimalus mitmekihiliselt mängulise „Tõrksa taltsutuse“ näol. Kati Kuusemets ja Peep Ehasalu räägivad lähemalt.
Millegipärast Eestis endiselt imestatakse, kui suured inimesed käivad nukuteatris. Täiskasvanute nukulavastuses pole aga midagi erakordset, sest see teatrivorm ei ole tekkinud, elanud ega arenenud vaid lastele mõeldes. Pigem vastupidi, ülimalt metafoorne teatriliik annab rohkem tõlgendusvõimalusi just täiskasvanute jaoks. Tunnustatud inglise lavastaja Tom Morris on filmi- ja teatripubliku erinevustest rääkides rõhutanud nukulavastuse publikut kui eriti loomingulist, kes sõna otseses mõttes loob ettekujutuse lavastuse maailmast oma peas.
Nukud ja klassika
NUKU teatri ajaloos on tehtud regulaarselt nukulavastusi täiskasvanutele ja Shakespeare’i näidendeid on varem nukkudega lavastatud kahel korral. Mõlemad lavastused tõi 1980ndatel lavale peanäitejuht Rein Agur – „Romeo ja Julia“ 1984. aastal ning „Suveöö unenägu“ 1985. aastal (korduslavastus 1994).
Rein Agur kirjutas „Romeo ja Julia“ kavalehel: „Nukuteatrid on ajaloo vältel ikka Shakespeare’i tragöödiaid ja komöödiaid mänginud. Ka 17. sajandi keskel, kui puritaanid sulgesid Londonis kõik teatrid, tehti nukkudega teatrit edasi ja mängiti ka Shakespeare’i näidendeid. Neid lavastati ka 19. sajandil Euroopa nukulavadel.
Shakespeare’i teatraalne teater ja poeesia on tänapäeva nukuteatrile lähedane. Inimhinge suurus, tema tundmuste sügavus ja puhtus, keele ilu ja selle kujundite rikkus peaksid ka meie rahvale hingekosutust võimaldama.“
Naine, tea oma kohta!
Kui „Romeo ja Julia“ puhul on tegemist aegumatu armastuslooga, kus Capulettide ja Monteccidena võib näha igasuguseid antagonistlikke gruppe, siis „Tõrksa taltsutuse“ originaalsisu kõlab tänapäeva vaataja jaoks pehmelt öeldes naeruväärselt – kui naist piisavalt peksta ja kiusata, siis küll ta mehele alluma hakkab. Nagu päriselt? Näidendi uue tekstiseade autor Rein Raud sellise sõnumiga publikule ei lähene.
„Klassikud olid ju omas ajas ja kohas inimesed, just nagu meie oleme täna siin,“ märkis Raud, „ja kui me ei suuda neist enesteni silda ehitada, siis oleme tegelikult loobunud neid mõistmast.“
„Tõrksa taltsutus“ on Raua sõnul üks esimesi William Shakespeare’i näidendeid ja ta oli selle kirjutamise ajal 26–28aastane. Suure tõenäosusega ei põhinegi see teos üldse tema enda ideel, vaid on oma karjääri alustavale noorele autorile ette sattunud tellimustöö, seade kellegi meile teadmata autori näidendist „Tõrges“, millest on lisaks olemas ka teisi töötlusi.
„Originaalis on see publikut lihtsate vahenditega naerutav lugu sellest, kuidas naine peab teadma oma kohta. Samuti ajastu vaimus kubiseb näidend kahemõttelisustest ja roppustest,“ möönis Raud. „Ometi on Shakespeare sellele oma kaasaegseid väärtusi peegeldavale kondikavale üles ehitanud natuke ruumilisema loo, kuhu mahub ka suuremaid ja puhtamaid inimlikke tundeid, ehkki need jäävad lõppkokkuvõttes ikkagi karmide soorollide kuulutamise varju.“
Hilisemate aegade lavastajad ja tõlgendajad on tihti olnud selle näidendiga püsti hädas. Klassikule truuks jäädes peaks justkui andma edasi meie ajal inimvaenulikuna paistvat maailmapilti, aga vana loo kaasaja maitsele kohendamisel on jälle omad riskid. Proovitud on mitut moodi – on originaalteksti esitades silmade ja kehaga hoopis teisi tundeid väljendatud, tehtud paroodiat, vahetatud soorolle.
„Kui meenutada, et tegemist on algusest peale ju noore Shakespeare’i töötlusega veel varasemast loost, mida ka tema kriitiliselt ümber tegi, polegi ju tegelikult mingit probleemi, kui uued tõlgendajad suhtuvad tema töösse samamoodi,“ tõdes Rein Raud. „Vanad lood püsivadki elus just seeläbi, et iga ajastu suudab neid enese jaoks avada.“
Soomlanna taltsutab tõrksa
NUKU teater kutsus lavastajaks Merja Pöyhöneni (s. 1980), soome tunnustatud nukunäitleja ja -lavastaja, kes on lavastanud nii täiskasvanutele kui ka lastele, kombineerides nukuteatrit teiste väljendusvahenditega. Tema tuntuimaks loometööks on lavastuste triloogia William Shakespeare’i näidendite põhjal („Torm“ 2013, „Romeo ja Julia“ 2015 ja „Printsess Hamlet“ 2017), millest kaks esimest on Soome mastaapseimad professionaalsed nukulavastused läbi aegade. Soome UNIMA on tunnustanud Pöyhöneni nukuteatriauhinnaga, Soome Kriitikute Ühendus silmapaistvaima kunstilise läbimurde eest ning ta on saanud Soome Rahvusnõukogu preemia aastal 2017 põhjapaneva panuse eest Soome nüüdisaegsesse nukuteatrikunsti. „Tõrksa taltsutus“ on Merja Pöyhöneni teine lavastus väljaspool kodumaad.
Poyhöneni sõnul armastab ta kõige rohkem Shakespeare’i näitemänge nende tegelaste pärast: tema aadlikud ja triksterid, nõiad ja kuningad – Shakespeare’i näidendite kangelased on veidrad, ülepaisutatud, põikpäiksed, väheke lihtsameelsed ja mõnikord ebaloogilised … just nagu nukud.
„Õnneks on „Tõrksa taltsutus“ ühiskondlike teemade kõrval tulvil armastust. Võib-olla ei seisnegi tõrksa taltsutamine ühiskonna nõudmistele allutamises, vaid kahe inimese pingutustes julgeda teineteist armastada,“ rääkis Pöyhönen. „Sest nagu me teame – armastus ei ole lihtne ei naistele, meestele ega nukkudele! Meie loo kangelased võivad olla naljakad puupäised nukud, kuid kui nemad suudavad õppida, siis on lootust ka meie jaoks.“
Rein Agur on öelnud pärast oma Shakespeare’i lavastusi: „Mulle tundub, et „Torm“ on loodud nukuteatri tarvis, samuti nagu osa tema komöödiaist. Neis on nii palju poeesiat ja draamat, et selle läbi võib kasvada-areneda nii teatrikollektiiv kui ka publik.“
NUKU teater ei sea endale vähemaid eesmärke kui kasvada ja areneda koos oma publikuga. Merja Pöyhönen on taltsutanud näidendi, näitlejad on taltsutanud nukud, ent kas lavastus tervikuna plaanib samuti kedagi taltsutada? NUKU teater loodab, et publik püsib taltsutamatus ootuses sisu ja vormi haarava dialoogi järele.
NUKU teatri lavastus „Tõrksa taltsutus“ esietendus 29. septembril 2019.
Autor William Shakespeare, tõlkijad Georg Meri ja Rein Raud, seadja Rein Raud, lavastaja Merja Pöyhönen (Soome), kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Margus Vaigur, helilooja ja -kujundaja Vootele Ruusmaa.
Mängivad Liivika Hanstin, Laura Kukk, Kaisa Selde, Mait Joorits, Jevgeni Moissejenko, Mart Müürisepp, Taavi Tõnisson.