Viimaste riigijuhtide valimiste eel anti rahvale lubadus Eesti jõudmisest viie rikkama riigi sekka Euroopas. Mida taoline sõnakõlks sisaldab? Kas need, kes võetud poliitilist lubadust ei täida, saavad tühikelkijaina mõisatallis vitsa? Ilmselge – ehtsate poliitiliste parisnikena veeti valijaid ninapidi.
In vino veritas
Ilmselt tuleks mõnekümne miljoni krooni eest välja mõelda Eestile uus tunnuslause. Siinkohal uue loosungi eelnõu. Ingliskeelse asemel hoopis ühes kunagi Euroopas levinuimas rahvusvahelise suhtlemise keeles: in vino veritas! Arvestades masu + täpe edenemist – senise miljoneid kroone maksnud kodumaise teretuslause asemel -, täiesti tasuta evitamiseks. Eriti sobilik pruukida toostide puhul, näitamaks väljamaalastele eestlaste aastatuhandeid kestnud kultuurilist kuulumist euroopalike riikide hulka.
Uue tunnuslause renomee kindlustamiseks on kõige arukam tugineda rahvusvahelistele andmetele. Kuigi oma jõukuselt pole Eesti paljukannatanud vaese väikeriigina jõudnud Euroopa viie rikkaima riigi hulka, oleme esiisadelt päritud aastakümneid kestnud visade neelamisharjutuste najal ning vaimult visana ja tarbimisvõimelt vaba rahvana suutnud tõusta Euroopas ajaloolisele silmatorkavale teisele kohale oma vintskete joomakõride kooriga.
Alkostatistika kui üks luiskelugude versioon
Kuivõrd on erineva piiritusesisaldusega alkohoolseid jooke (siidrist brändi ja puskarini), viiakse ümberarvutusega kõik ühisele nimetajale: kõrvaldatakse joovastavatest jookidest arvutuslikult! vesi sedasi, et kogu manustatav vedelik koosneks 100% joodavast piiritusest. Järelejäänud ekstrakti nimetatakse siis rahvusvaheliselt absoluutseks alkoholiks.
Vähem pajatatakse veel mitmest muust propagandistlikust trikist. Kõige sagedamini – sõltuvalt ninapidivedamise eesmärgist – jagatakse kogutarbimine riigis kas üksnes tööealiste (18-63 aastat vms) peale või kogu elanikkonna (st imikust kuni 105-aastase raugani k.a) kohta. Viimase number on ju väiksem! Trikivalik on lai – näiteks kui mitu liitrit absoluutset alkoholi juuakse seksuaalorientatsioonide suhtes tolerantses Eestis aastas ühe lesbi kohta … Isikuandmete kaitse tõttu seda arvu loomulikult ei avaldata.
Järgmine naljakas lollitamisvõte üritab koolipoisilikult tõsimeeli väita: meie, muistse Lembitu vabadusvõitluse üle elanud nn õiged eestlased, ei ole seda ülisuurt alkoholijärve üleüldse joonud. Jõid hoopis turistid, välismaalased.
Pihkva naabrid hävitasid Eesti napsi?
Vene ajal oli Lõuna-Eestis kombeks väita: Pihkva peedikajoojad joovad ära 4/5 Eestis aastas tarbitavast peedikast. Sest nn õige eestlane ei joo nii palju. 1982. aastal noorte suvepäevade aegu märkasin Põlva kaubamaja vastas üle tee sirelipõõsaste ümber murul neljapäevasel keskpäeval 11 (!) silmini täis joodiku-und puhkavat meeshinge. Tuntud kõrvarullimise võttega testisin nende rahvuslikku kuuluvust. Poole tunni pärast oli selge: kõik testitud kirusid segajat pehmes keeles kohalikus Põlvamaa murdes. Sünnipärased eesti inimesed ikka. Põlva-Võru-Valgamaal olid neil aastail moes ainukesed usinad eestikeelsed puskariajajad Eestis. Virumaa samakakeetjad enamasti eesti keelt ei mõistnud, kuid ühiskeel põlisrahvusega leiti sedamaid pärast esimese kandilise teeklaasitäie kodutoote rahvaste tervise nimel allakulistamist.
Mujal eestikeelsel Eestimaal (Hiiumaal ja Saaremaal jm) võttis endast lugupidav alkoholilemb solvanguna, kui küsisin – kas talle meeldib puskar. Noh, umbes nagu kahtlustanuks ma teda tollal pedofiilias.
Kahtlustati isegi soomlasi
25 aastat tagasi väideti, et suure osa ENSV alkoholist pistavad pintslisse hõimuvelled soomlased. Ei eita – nemadki on märkimisväärsed alkoholikugistajad. Ometi oli Soome turistide arvukus siis – tänasega võrreldes – imepisike.
Kuivõrd soomlaste alkoholipaunad on eestlaste omadega suuruselt enam-vähem võrdsed, oli võimalik taas rehkendada (eeldades, et 100% Soome turistidest oli kogu Eestis viibimise aja ööpäev läbi 6-promillises joobes), mitu liitrit absoluutset alkoholi Eestit külastanud Soome turistidesse aastas üldse mahtus. Rehkendasingi. Üsna pisike osa Eesti kogutarbimisest.
Uued kombed tänases Eestis
Tänases vabas Eestis nägin mõned aastad tagasi eestikeelses televisioonis taluperemehelikult turjakat ministrit, kes arvas: puskarist kui tema kandi lemmikjoogist tuleks teha suitsupääsukese ja rukkilille kõrval ametlik eesti rahvusjook. Uuele ametikohale asumisega Brüsselis hakkab idee puskari kuulutamisest eesti rahvusjoogiks vast jumet võtma.
Maarahvana ja kilplasrahvana võtsime tänutundega hoogu lubadusest kogu Eesti rahvas lähiaastail Euroopa viie rikkaima riigi hulka tassida. Pingutasime. Kuid välja tuli nagu alati. Lihtsalt käis üle mõistuse sinna nende hulka jõudmine. Hea seegi, et saime kompensatsiooniks vähemalt teise koha Euroopa joodikrahvaste edetabelis. Parem ikka kui mitte midagi.
* * *
Üks väga kasulik tabel
Eesti elanike visa kärakatarbimise (100% alkoholisisaldus) aastatepikkune trenn (100% alkoholi liitrit aastate kaupa ühe elaniku kohta – imikust viimase raugani).
Aasta Tarbimine abs. alkoholi liitrit Ajalooline foon