Marianne Mikko mai ääs. Sotsid pole oma arengus veel nii kaugele jõudnud, et Marianne Mikko geniaalsel juhtimisel kehtestada üleüldine pederastiakohustus ja karistada kõiki heteroseksualismi ilminguid. Eks me kõik hinganud kergendatult, kui Marianne üritus sotsialistliku ülesehitustöö kogu raskus oma nääpsukestele õlgadele võtta läbi kukkus.
Naisargument on mõttetu
Mikko ehk isegi ei ole halb inimene, aga põhimõttelagedust võime talle küll ette heita. Niipalju kui allakirjutanu on juhtunud Mikko varasemaid sõnavõtte lugema, ikka sama joru, homo see, homo teine, küll pedeabieluteema, küll homoviha kriminaliseerimise plära. Seda me ootasime talt ju ka valimistel, aga milline pettumus …
Mida aga ütles Marianne meile, kui tahtis ülemuseks saada? Ütles, et mina pean saama, sest ma olen naine. Naine? Ja kui Marianne kolinal Mikseri meheliku karisma ees põrmuks varises, siis oli nutt lahti, näete mina ei saanud, sellepärast, et mina olen naine. Naisargument on valimistel väga nõrk argument. Mikko on aga seda argumenti muudkui tuulutanud. Nii pläkutas ta, et tahab naisena, et Eestil läheks hästi. Oi jumal.
Esiteks on meil naispoliitikuid nagu kirjuid koeri, piisab kui nimetada Evelyn Seppa ja Kadri Simsoni nimelist idikat või mõnda nende reformistlikku klooni. Seda on küllalt, see on inimvõimete piir. Rohkem pole enam naljaks ka mitte. Naispoliitikuid ja B-filme näitavad endast lugupidavad telekanalid ainult öösel, nii nagu ka riigikogu performantside ülekandeid.
Kes Mikkoga magab?
Mikko ei suuda hoomata lihtsat tõde, et me ei vaja naispoliitikuid. See, mille järele meelelahutustööstus kisendab, on kirglik ja kimedahäälne pedepoliitik, hädapärast käib ka lesbiline ersats. Tule kapist välja, Marianne – ja kui sa juhtumisi pole parajasti kapis, siis kõigepealt hüpetega kappi, uks kinni, seejärel uks lahti ja alles siis püünele poliitikast pudrutama.
Mikkol on kõik eeldused saada juhtivaks, esimeseks ja kõige suuremaks pedepoliitikuks. Konkurentsi peaaegu ei ole, särtsakas geikristlaste liider jandib esialgu mingi luterliku koguduse kokkuajamisega ja kui see teoks saab, siis on vaja seda seltskonda vagade mõtetega seemendada, see kõik võtab aega.
Ega’s laiad massid tea, kellega keegi magab, eriti Marianne Mikko, isegi sopalehti ei näi see teema viimasel ajal erutavat. Mikko peab valusast õppetunnist järeldused tegema ja üritama omasooiharana poliitikas ilma teha – esialgu kas või retoorika tasemel, tuleb edasi mõurata homode õiguste teemadel.
Ühiskond pederastiast lähtuvalt ümber ehitada!
Annan siin Mikkole mõned näpunäited, või kellele iganes, kellel ideid pole, aga on kange tahtmine poliitikas profiiti lõigata. Sellest, et anutakse pededele lapsendamisõigust, abielu varianti ja pedeskeptikute vangistamist, ei piisa, seda juttu räägivad juba kristlased ja isamaalasedki. See on lahja kraam.
Tarvis on nõuda pededele kõrgemaid palku, kõrgemat pensioni ja madalamat pensioniiga kui heterotele. Põhjuseks kõlbab ükskõik mis, eelkõige mõni ähmasem eurodirektiiv, mõne globaalse külahullu kõne või lihtsalt jora sellest, et kuna pedesid on kogu aeg ahistatud ja ahistatakse iga päev aina rohkem, siis tuleb ühiskonnal neile ülekohus kompenseerida.
Kõige lihtsam oleks kehtestada soolise võrdõiguslikkuse ja pedeviha vähendamise maks, kümme protsenti kõigi heterote palgast, sissetulekust ja säästudest. See seadus tuleb läbi suruda maksku mis maksab. Kogu ühiskond on korraldatud heterote poolt ja heterote jaoks, meil puudub pedeharidus, pedemeditsiin, pedekultuuri on vähe ja pedevanglaid ei ole üldse.
Ühiskond tuleb pederastiast lähtuvalt ümber ehitada ja see maksab raha.
Ksenofoobsed lihatooted
Miks on kaubamajades ainult meeste, naiste, laste ja sportlaste osakonnad? Vaja on ka pedeosakondi, kus müüakse siidrit, sidumismaterjali ja siidpesu. Mida iganes, naissportlasel on kõik õigused, omaette võistlused ja puha, peded peavad aga meeste kategoorias läbilööki üritama, mille eest?
Pedeklubidele lisaks on vaja pedeteatreid, pedestaadione, pedeõnnepaleesid, pedelasteaedu ja pedekohtuid, kus võetaks arvesse varaste ja mõrtsukate sattumust. Eestis pole ikka veel ühtegi pedepanka, pedeõlletehast ega pedepäevalehte, avalikõiguslikus raadios pole pedesaadet. Seda kõike on vaja ja kohe. Abielu on ikkagi elu pimedam pool, vaja oleks midagi lahedamat.
Igas toidupoes on natsionalistlikud Eesti leivad ja ksenofoobilised Eesti sealihatooted, kõik vastavalt märgistatud. Miks me ei saa osta Eesti pedede küpsetatud küpsiseid ja kui ostamegi, miks siis toodetel pole vastavat märget. See puudujääk tuleb koheselt likvideerida – kaubanduskette, kes ei paku kolmandikku pedetooteid, tuleb esialgu trahvida, seejärel need sulgeda.
Palju olulisi küsimusi
Miks pole Eestis pedekirikuid? Miks pole Eestis pedekalmistuid? Miks pole Eestis kõige lihtsamaid pedevidinaid nagu pedeaknakitti, pedekapsasalatit ja pedehapupiima? Miks Mikko ja tema mõttekaaslaste jaoks piirduvad pedede õigused ainult abiellumisega? Kus on pedesõnavabadus, pedekoosolekuvabadus, pedeliikumisvabadus ja õigus pedeeluasemele?
Kuidas nii piiratud mõtlemisega ja ennast avameelselt naiseks nimetavad isikud nagu Mikko üldse saavad avalikkuse ees esineda? Millal sotsid enda ees seisvate ülesannete tähtsusest aru hakkavad saama? Miks ei ole sotsid organiseerinud pedeametiühinguid ja pedestreike? Millal Sven Mikser neile põhjendatud küsimustele vastab?