Niisiis, Kowalsky võttis ühendust Eesti juhtivate meeskriitikutega, ja küsis et mida nad soovivad Eesti teatrile aastaks 2010|. Ja olemata juhtiv, kasutab siinkohal tugevama õigust ja teeb otsa lahti.
Ma soovin, et iga üks, kes teeb, teeks. Tõepoolest teeks, mitte kohta ei täidaks. Ja et seeläbi oleks kõik nimed afi??idel enesekindlad, veendunud ja naeratavad: “mina olen tähekombinatsioon, mis tähistab inimest, kes pani soorituse sisse kõik, mis tal oli!”
Madis Kolk:
Kuna soovidel on omadus täituda, olgugi väikeses nihkes, siis olen ammu loobunud soovimast mingite konkreetsete retseptide ellurakendumist. Ma ei arva, et õnne tooks õuele üks või teine valmissõnastatud teatrilaad või insitutsiooniline vorm. Seega soovin “lihtsalt”, et teatripilt oleks rikas ja mitmekesine ning et kõik tema osalised ajaksid veendunult ja jõuliselt oma asja.
Andres Laasik:
Ma tahaks et keegi lavastaks Kitzbergi “Rätsep Õhu”. Moodsalt, muusikaga, heas mõttes rahvaliku teatrina.
Rait Avestik:
Loodetavasti ei muutu või ei muudeta midagi kardinaalset. Kõik on nagu paigas ja veel enamgi – uusi teatreid tekib üha juurde. Andkem neile aega atra seda, mis ei käi küll “glamuurse” meelelahutuse kohta riigiteatrite repertuaaris. Vaatamata üsna küllastunud olekule, näen siiski ühte või paari hõredalt täidetud ni??i meie teatris. Ehk siis uute teatrite teke kestku edasi. Väga tahaks, et üldine majanduslik mõju ei mõjuta kohalikke (rahvusvahelisi) teatrifestivale. Isiklikult soovin (jälle) rohkem teatris käima hakata ja kuidagimoodi sunnin end ka näitlejatest (pikemalt) kirjutama!
Valle-Sten Maiste:
Minu püsiv soov eesti teatrile mõeldes on, et teatri juurde tuleks enam oma teemadega püsivat süvenemist nõudvate autorilavastuste tegijaid ning et iga lavastuse juures oleks käivitavaks impulsiks ainulaadne kunstnikunägemus, mitte repertuaaripoliitilised vajadused ning loodetav publikuhulk. Et asjad vähegi ses suunas kalduksid ja teatrites taastuks kunstiliste riskide võtmise julgus, peaks kultuuripoliitika suunajad panustama teatrite rahastamisel tekkinud pingeolukorra leevendamisse.
Käibemaksu tõusu kompenseerimise lubadusi ei tohiks lasta mugavalt unustusehõlma vajuda. Väga loodan, et paljulubav kirevus vabatruppide osas ei rauge ning et vabatruppidegi majanduslikud võimalused avarduksid. Suveteatrile sooviks, et mastaapseid massilavastusi tasakaalustaksid enam kammerlikud lavastused. Needki sobivad suvesse ja loousesse hästi.