Mida mõtleb inimene, kes kuuleb sõna Mehhiko? Ilmselt arvab ta tegemist olevat salastatud libauudiste keskusega, kust saadetakse välja kõige uskumatumaid uudiseid nagu Vändrast saelaudu.
Mehhiko roostetanud naelad
Räägitakse, et oma kaasaegse ajaloo hämarikul kuulusid Mehhiko koosseisu tänased USA osariigid – Texas, Arizona, New Mexico ja California. Mehhikol oli isegi maismaapiir Vene impeeriumiga. 60 kilomeetrit San Franciscost põhjas paiknes Venemaa Alaska valduse kõige lõunapoolsem tugipunkt Fort Ross. Nüüd on need kõik puha Ameerika Ühendriigid.
Kui 1821. aastal sai Mehhikost Hispaaniast sõltumatu riik, siis mõistagi kohe keisririik. See ei kestnud kaua.
Sellest ajast peale miilas riigis pidevalt mingi sõda. Enamasti kodusõda või mõni muu sõda, mis oli kindlasti uue kodusõja alguseks. Vahetevahel ka sõda USA-ga. Kodusõdadel ei olnud enamasti tulemust, sõjad USA-ga andsid aga võimaluse kaotada üle poole kunagisest territooriumist. Tänapäeval on need kiiresti latiinostuvad USA osariigid, n-ö mehhiko roostetanud naelad ühendriikide ihus. Washingtoni Valge Maja “mees mustas” ei oska nendega midagi peale hakata.
Lühiajaline keisririik
Mõistagi ei jäänud ülalmainitud moodustis esimeseks keisririigiks Mehhikos. 1863. aastal sai Prantsusmaa sõjalisel toel keisriks Austria ekshertsog Maximilian. Ta hukati nelja aasta pärast. Enne seda jõudis Mehhiko “Kreekat teha”. Suutmata maksta rahvusvahelisi riigivõlgu Inglismaale, Prantsusmaale ja Hispaaniale, teatasid nad juba 1861. aastal lühidalt, et ei saa enam veeringutki välja käia ja et igasugune jutt raha ning võla teemadel jääb edaspidi ära.
USA oli alustanud kodusõda ega saanud midagi teha. Euroopa laenajad aga said. Erinevalt tänapäevast ei asunud võlausaldajad laene maha kandma ja uusi laene andma, vaid saatsid võlgade sissenõudmiseks kohale sõjaväe. Nagu juba öeldud, lõppes see lühiajalise keisririigiga, millele järgnes pulbitsev vabariik. Kõik see kestab mõningate lavastuslike mugandustega tänapäevani. “Eesti entsüklopeedias” tuli Mehhiko riigipeade tabelit asustada alles 1940. aastast. Ühelt poolt seetõttu, et raamatu maht ei võimalda kõike kirja panna, teisalt pole Mehhikos alati järgitud põhimõtet – üks president korraga.
George Bush, Mehhiko president
1910 algas Mehhikos revolutsioon, mis võideti 1917. aastal nagu Venemaalgi. Paraku kestis sealne revolutsioon märgatavalt kauem. Alles 2000. aastal suutsid “mitterevolutsionäärid” võimule tulla.
Mõistagi ei ole Mehhiko ja tema revolutsioon nii igav kui Vene oma. Revolutsiooni sees oli veel teine revolutsioon nagu talurahvamässud Villa, Orozco ja Zapata eestvedamisel. Peale selle vahetus 1911.-1932. aastani 18 riigipead. Vahepeal jõudis Mehhiko saada vene juhtiva juudienamlase Lev Trotski (Bron?tein) surmamaaks (sünnimaa Novorossija).
Lisaks ahvatles Saksamaa 1917. aastal Mehhikot Saksamaa ja Austria-Ungari poolel sõtta astuma, lubades riigile tagasi anda Texase ja Arizona osariigid. USA vägede kohalolek ei lasknud sellel sündida, muidu oleks ladusa hispaania keelega George W. Bush olnud XX sajandi lõpul Mehhiko Ühendatud Riikide Texase osariigi kuberner, kes pürgiks Mehhiko presidendiks. Seda mõistagi institutsionaalsete revolutsionääride ridades, sest kuni viimase ajani oli Mehhikos sisuliselt üheparteisüsteem. Tõsi, teisi erakondi päris ära siiski ei keelatud nagu Venemaal Lenini ajal. Ja mõnikord võttis kogu see värk veidraid vorme. 1. mai tähistamisel võisid institutsionaalsed revolutsionäärid, trotskistid ja anarhistid marssida tribüünide eest rahumeelselt mööda eraldi kolonnides. Hilisem segunemine ja sellega kaasnev “poliitiline mõttevahetus” võis lõppeda mõnekümne surnuga nagu suurem karneval. Kuid järgmisel aastal võidi taas koguneda ja kõike korrata.
Imeline peeso
Mexico City on linn, kus andsid alla isegi jaapanlased. Neil paluti leida lahendus pealinna liikluskorraldusele ja linnamajandusele. Legend kõneleb, et pärast nädalast tutvust tagastasid nad ettemaksu, kuna nende arvates lahendus puudub. Linnapea omakorda pidas linna uuendamist võrdseks reaktiivlennuki mootori parandamisega, lennu ajal, väljaspool lennukit. Pealinna elanike arvu loetakse miljoni täpsusega. Linna kasv pidavat lõppema siis, kui inimestega täitub 60 km pikkune ja 40 km laiune “looduslik liud”, milles Mexico City asub.
Mehhiklane mässab meelsasti ja raha odavnemine teda ei heiduta. Niikuinii kulutatakse kohe ära. Aastaid tagasi langes Mehhiko peeso järsku ja palju. Käisid jalgpallivõistlused. Pealinna metroopileti hind langes allapoole piletite trükihinda. Mässu kartes ei julgenud linnavalitsus hinda tõsta. Kokkuhoiu mõttes otsustati metroo muuta tasuta teenuseks. See aga ei läinud ootamatult läbi, kuna mässama hakkasid piletimüüjad, kontrolörid ning turvajad?
Sellest on õppust võtta meiegi tasuta ühistranspordi pooldajatel nagu Savisaar.
Kodusõda, nagu ikka
Nagu ikka on Mehhikol käsil mõni kodusõda. Praegu on selleks narkosõda. Sõda toimub heas mehhiko stiilis, kus kõik sõdivad kõigi vastu. Valitsus uimastikaubanduse vastu. Uimastikaupmehed valitsuse vastu. Uimastijõugud omavahel. (Neid on kümmekond erinevat eraarmeed).
2006|. aastal oli ohvreid vaid mõnikümmend. Kui sama aasta 11. detsembril algas sõda, muutus kõik. 2007|. aastal oli juba 2800 tapetut.
Arvud kasvavad jõudsalt – 2011|. aastal oli juba 14 500 hukkunut. Tapetute üldarv küünib hetkel u 60 000 inimeseni. 10 000 on teadmata kadunud, 1,5 miljonit inimest on kodud maha jätnud. Valitsusel on püssi all peaaegu 200 000 meest. Vastaspoolelt on võetud 120 000 vangi. Ühesõnaga, sõda mis sõda. Seejuures räägitakse Mehhikost kui suurest majandusvõimust maailmas. Kas kõik see on üldse võimalik ja milleks sihukest riiki pidada?
Äkki on tegu ikkagi väljamõeldisega nagu Sannikovi maa.
*
Kes on mehhiklane
DEFINITSIOONI VÕIMALUSI: Aasmäe usub, et mehhiklast on siiski võimalik kirjeldada.
Omamoodi maagia on mehhiklase päritolu ja mehhiko elukorraldus. Kes on mehhiklane?
Sellele küsimusele vastas aastaid tagasi Mexico City ülikooli etnograafiaprofessor Virve Piho üsna lühidalt.
Mehhiklaseks saadakse indiaanlasest, kes tuleb mägedest alla ja õpib ära kolmsada hispaaniakeelset sõna. Indiaanlaseks olemist on aastasadu häbenetud. Sedapidi vaadates oleks mehhiklane tekkinud samal moel nagu meie kadakasaks, pajuvenelane või võsainglane. Samas peetakse oma indiaani pärandist lugu, sest turistid on nõus selle vaatamise eest raha maksma. Sama lugu nagu Kreekas või Egiptuses. Kui turistid huvi ei tunneks, oleks püramiidid ja Akropol ilmselt ammu majade vundamentides (kui jõud üle käiks).
Et 30% Mehhiko rahvastikust on põlisrahvad, siis uusi mehhiklasi jätkub. Suurim neist on 1,5-miljoniline nahua rahvas. Viimasel ajal on indiaanlaste hulgas hakanud pead tõstma “natsionalistlikud ringkonnad”. Mõistagi on nad ohuks rahvusühtsusele.
*
Hardo Aasmäe lugudesarjast “Mõttetute riikide aabits” on varem ilmunud (vt www.kes-kus.ee):
*Maailma esitübeteika kukkus peast. 21. detsembril lõpetas võidujooksu eluga Turkmeenia president Saparmurat Nijazov – Turkmenba?i. Mees, kellele kuulus kolmandik maailma (naeru)gaasist, oli tegelikult tõsine inimene. (1/2007|)
*Kindralleitnant Kiir ja Brigaadikindral Leek. Iga maailmahuvilise unistus on sattuda Sudaani, poliitiliste imede riiki. (10/2007|)
*Somaalimaa, unustatud iseseisvus. Tutvustame maad, kus on jalge alla võetud iseäralik iseseisvustee. (7/2008|)
*Piraatide õdus elu. Selgitame viimasel ajal moodi läinud majandusharu, merenduspiraatluse tagamaid. Piraatidel on tuju hea, väidab pressiesindaja. (10/2008|)
*Kes on Barack Hussein Obama? Obama erakordsed tulemused valimisraha kogumisel. Vaevalt on mulatist Husseinil sedavõrd mõjukaid sõpru Ameerika ärieliidis. Kes on need rahastajad tegelikult? (12/2008|)
*Äraspidine Afganistan. Kellele ja miks on vaja kummalist moodustist nimega Afganistan? Üldse pole vaja! (7-8/2009|)
*Mida teha Pakistaniga? Afganistanile järgneb Pakistan. Sest seal pakistab! (9/2009|)
*Lumumba, T?ombe ja Mobutu puhvet. Vana rahvatarkus ütleb: “Kui mõni asi läheb untsu, siis tõenäoliselt juba algusest peale”. Midagi taolist on arvatavasti juhtunud ka Kongo Demokraatliku Vabariigiga. (1/2010|)
*Somaalia tähe 5 nurka ja 6 röövlipiirkonda. Seekordne klient operatsioonilaual on Somaalia, kus sirguvad igatsetud peigmehed – noored mereröövlid. (2/2010|)
*Nigeeria, milleks? Täna külastame Aafrika suurima rahvaarvuga ja täiesti korralagedat riiki. Hardo süüdistab sealseid neegreid orjakaubanduse levitamises. (6/2010|)
*T?aad, milleks? Täna külastame T?aadi, riiki, mis paistab silma erakordse korruptsiooni poolest. (7-8/2010|)
*Burkina Faso – milleks? Täna külastame Burkina Fasot, riiki, mis on maailma riikide elatustaseme edetabelis viimasel kohal. (9/2010|)
*Liibüa – milleks? Liibüa on Gaddafi isiklik beduiinitelk, tõsi, ilma tualetita. (3/2011|)
*Jeemen, milleks? Jeemenis elavad inimesed tahavad väga sõdida ning kunagi tahtsid isegi ENSV vennasvabariigiks hakata. (4/2011|)
*Kuuba, milleks? Vaene Kuuba on täiesti vastuarmastuseta maa. Maailma suhkrutoosis on tegelikult kärbsesitt. (5/2011|)
*India, milleks? Indias peavad kogu mõttetuse pintslisse pistma kohalikud naisjuhid. Meestele ei anta isegi laenu. (7/2011|)
*Suurbritannia, milleks? Suurbritannia algusest ja lõpust ei saa keegi kurat sotti. (9/2011|)
*Niger, milleks? Niger on uraanikombinaat, kus tiksutakse ilma keskvalitsuse vahelesegamiseta. (10/2011|)
*Prantsusmaa, milleks? Prantsusmaa on täiesti mõttetu kooslus, kus pole prantslasi ja mis ei saa hakkama isegi ajutiselt püstitatud Eiffeli torni lammutamisega. (12/2011|)
*Itaalia, milleks? Itaallasi iseloomustab eelkõige tänamatus ja lisaks ka oskamatus oma riiki pidada. (1-2/2012|)
