Kui Lõuna-Aafrikas toimus vuvuzelade undamise saatel jalgpalli MM, liikus kohalike neegrite hulgas imeline lugu. Nad ei suutnud kuidagi aru saada, mis toimub. Väljakul mängib kaks neegrite võistkonda, kuid kaotajaks on Prantsusmaa.
Kes kelle kodustas?
Prantsusmaa on riik nagu Venemaa, kus pole võimalik aru saada, kas põlisrahvas (prantslased) on kodustanud võõramaalased või vastupidi. Prantslased peavad oma suurimaks suurmeheks Napoleon Bonaparte’i. Napoleon pole prantslane. Napoleon on korsiklane. Korsiklane ei ole prantslane Korsika saarelt. Meil on saarlane Saaremaa eestlane. Korsikal see nii ei ole. Korsika keel on lähedane itaalia, mitte prantsuse keelega.
Pärast Korsika ülestõusu müüs Genua mässulise saare 1786. aastal prantslastele. Napoleon ei ole prantslane, nagu Venemaa keisrinna Katariina II (Suur) ei ole venelane, vaid sakslane. Sakslane ei ole ju venelane, sellest saavad kõik aru. Aga Katariina II peavad venelased väga lugu, võivad vihasekski saada, kui neile Katariina tegelikku rahvust meelde tuletada.
Prantslased keelasid korsika keele ära. Seda ei tohtinud rääkida avalikus kohas ja koolis seda ei õpetatud. Prantsusmaa on üldse jõhker keele?ovinistide maa.
Aga korsiklased niisama alla ei anna: lõhkavad pomme keskvõimu kiusamiseks ja nõuavad autonoomiat. Keskvõim omakorda autonoomiat ei anna. Mitte ainult korsiklastele – kellelegi ei anna. Isegi Prantsuse Guinea Lõuna-Ameerikas kuulub seepärast Euroopa Liitu. Seal asub seega ka üks pikemaid Euroopa Liidu välispiire, muu hulgas näiteks vastu Brasiiliat.
Prantslasi justkui polegi
Tänapäeval vaatab iga päev telerist vastu Prantsusmaa presidendi nägu, sest Prantsuse pankade rahaasjad seoses Kreeka afääriga on pahasti. Prantsuse pangad läksid ahneks ja tahavad nüüd, et sakslased ja muud eurooplased nende kahjud kinni maksaksid. Selle eest ehk jätaksid prantslased lapseootel presidendi edaspidigi ametisse. Valimised on iseenesest tuleval aastal.
Jah, me räägime Prantsuse presidendist, kuid vastu vaatab ungari nimi ja nägu. Sarkozy. Mida see ungari keeles tähendab – ei tea.
Prantsusmaa Viienda Vabariigi üheks populaarsemaks peaministriks oli Édouard Balladur. Türklane. Enne teda oli ametis Pierre Eug?ne Bérégovoy, et mitte öelda Pjotr Beregovoi. Vaieldakse selle üle, kas tegu oli venelase või ukrainlasega.
Laululaval tegi omal ajal ilma Charles Aznavour. Armeenlane.
Igast tintmustast neegrist saab prantslane
Pariisi eeslinnast tulevad vana harjumuse kohaselt kesklinna mäsu tegema töölisnoored. Autosid põletama ja poodide aknaid sisse peksma. Osa ?okolaadipruunid, osa tintmustad.
Riigis on 6-7 miljonit araabia või berberi taustaga muslimit. Prantsusmaa jaoks on nad kõik prantslased. Isegi võõrleegioni võitlejad, mis sest, et nii mõnelgi on oma kodumaalt mõrtsuka taust kaasa võtta. Teise ilmasõja järel, kui kogu Euroopa otsis natsikurjategijaid taga, oli Prantsuse võõrleegion kaitstud turvapaik nii mõnelegi kahtlusalusele. Kõik on prantslased, proovi sa vaid prantsuse keelt mitte osata. Selles küsimuses on Prantsuse riik vankumatu.
Korsiklaste kõrval pole neil põlisrahvaid – igasugused bretoonid, provanslased, baskid, katalaanid – kõik kuuluvad prantsustamisele.
Nüüd ollakse selles osas veidi lõdvemad, sest araablased pressivad jõuga peale. Kui võõrastele enam vastu ei saa, tuleb oma põlisrahvastele ka midagi lubada.
Kirglik vabariik
Prantslased on kirglikud vabariiklased. Nad on vabariigi rajamist harrastanud korduvalt. Praegu on käsil viies kord. Esimene kord tehti vabariik juba 1792. aastal. Asi lõppes juba 12 aasta pärast, kui Prantsusmaast sai keisririik. Keisriks muidugi Napoleon I.
1848. aastani kõlbas prantslastele äraelamiseks keisri- ja kuningavõim. Seejärel sai neil jälle mõõt täis. Tehti uus (teine) vabariik. Presidendiks tuttavliku nimega mees – Charles Louis Napoleon Bonaparte. Mõistagi arvas mees, et selline nimi sobib paremini keisrile kui Vabariigi Presidendile. Nii ta tegigi kolm aastat hiljem sõjaväelise riigipöörde ja nimetas end keisriks Napoleon III nime all. Selleks korraks olid vabariiklikud harjutused läbi. Kohe hakkas keiser sõdima ja tema osalusega Krimmi sõda jõudis isegi Tallinna alla.
Keisririigist sai prantslastel isu täis pärast sõja kaotust preislastele 1870. aastal. Saadi valmis kolmas vabariik. Paraku läks prantslaste vaen ebademokraatliku riigikorralduse vastu sedavõrd suureks, et ühtlasi saadi valmis ka Pariisi Kommuun. Seda vabariiki jätkus 1946. aastani, kui kehtestati neljas vabariik.
Millal lõppes kolmas vabariik, selle üle vaieldakse. Igal juhul Saksa natsidelt lüüa saanud Prantsuse riik elas edasi vabariigi nime all, ajutise pealinnaga Vichys, valitses osa Prantsusmaast, pidas pisikest armeed, kuulas Natsi-Saksamaa sõna ja valitses oma kolooniaid, kus armee oli suurem kui emamaal. Mõistagi valitsedes vaid neid asumaid, mis ei jooksnud mässulise koloneli Charles de Gaulle’i poole üle. De Gaulle’i Prantsusmaa ja Vichy Prantsusmaa jõudsid Süürias pidada omavahel isegi paarikuise sõja. Kogu see segadus lõppes Berliinis 1945. aasta kevadel, kus Riigipäeva hoone viimasteks kaitsjateks osutusid Prantsuse ja Põhjamaade Waffen SS-lased.
Jälle uued meeleolud
Viienda vabariigi sündi tuli oodata 1968. aastani. Vahepeal oli pudeneva Prantsusmaa etteotsa kutsutud taas Charles de Gaulle. Nüüd juba kindral ja II ilmasõja kangelane, vähemalt prantslaste jaoks. Sõjaliste meetoditega asuti Prantsusmaa ülevust taastama. Omandati tuumarelv ja lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist. NATO peakorter kihutati Pariisist välja, otse Brüsselisse. NATO keskus on seal maapaos siiamaani – kuigi Prantsusmaa naasis mingil hetkel täiemõõduliselt NATO rüppe tagasi, on Pariis peakorterist ilma.
1968. aastal olid prantslastel uued mõtted ja nad oleks sooja peaga peaaegu rajanud Prantsusmaa Sotsialistliku Vabariigi. 1981. aastal asuti natsionaliseerima suurtööstust ja panku. Sotsialistid, vasakradikaalid, eurokommunistid ja mauistid käsikäes. 1986. aastaks sai ka see meeleolu läbi. Algas uus meeleolu, mis kestab siiamaani. Kes teab, kui kauaks.
Jõle konstruktsioon
EBASEADUSLIKULT ALLES: 1899. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitatud koletis püsib segastel asjaoludel siiani.
Prantslased ei ole järjekindlad. 1899. aastal ehitati keset Pariisi Eiffeli torn. See jõle ehitis rikkus täiesti ära Pariisi silueti.
Ehitis valmis Pariisi maailmanäituseks ajutise konstruktsioonina. Tegemist oli lihtsalt näituse eksponaadiga, mis pidi andma aimu terase monteerimise võimalustest. Kogu prantsuse vaimueliit nõudis selle kohest lammutamist pärast näituse lõppu.
Ajutine rajatis, mis pole püstitatud isegi mitte kehtestatud detailplaneeringu alusel, on siiani lammutamata. Prantsuse riik ja Pariisi linnavalitsus on sedavõrd nõrgad ja vaesed, et ei ole selle ülesandega viimase 110 aasta jooksul hakkama saanud. Nad on seda monstrumit isegi värvinud ja remontinud, et see ausatele möödakäijatele kaela ei kukuks.
Kõigepealt lammutagu torn ära ja näidaku, et Prantsuse riik saab ka millegagi hakkama ja omab üldse mõtet. Siis räägime edasi.
***
Hardo Aasmäe lugudesarjast “Mõttetute riikide aabits” on varem ilmunud (vt www.kes-kus.ee):
*Maailma esitübeteika kukkus peast. 21. detsembril lõpetas võidujooksu eluga Turkmeenia president Saparmurat Nijazov – Turkmenba?i. Mees, kellele kuulus kolmandik maailma (naeru)gaasist, oli tegelikult tõsine inimene. (1/2007|)
*Kindralleitnant Kiir ja Brigaadikindral Leek. Iga maailmahuvilise unistus on sattuda Sudaani, poliitiliste imede riiki. (10/2007|)
*Somaalimaa, unustatud iseseisvus. Tutvustame maad, kus on jalge alla võetud iseäralik iseseisvustee. (7/2008|)
*Piraatide õdus elu. Selgitame viimasel ajal moodi läinud majandusharu, merenduspiraatluse tagamaid. Piraatidel on tuju hea, väidab pressiesindaja. (10/2008|)
*Kes on Barack Hussein Obama? Obama erakordsed tulemused valimisraha kogumisel. Vaevalt on mulatist Husseinil sedavõrd mõjukaid sõpru Ameerika ärieliidis. Kes on need rahastajad tegelikult? (12/2008|)
*Äraspidine Afganistan. Kellele ja miks on vaja kummalist moodustist nimega Afganistan? Üldse pole vaja! (7-8/2009|)
*Mida teha Pakistaniga? Afganistanile järgneb Pakistan. Sest seal pakistab! (9/2009|)
*Lumumba, T?ombe ja Mobutu puhvet.
Vana rahvatarkus ütleb: “Kui mõni asi läheb untsu, siis tõenäoliselt juba algusest peale”. Midagi taolist on arvatavasti juhtunud ka Kongo Demokraatliku Vabariigiga. (1/2010|)
*Somaalia tähe 5 nurka ja 6 röövlipiirkonda. Seekordne klient operatsioonilaual on Somaalia, kus sirguvad igatsetud peigmehed – noored mereröövlid. (2/2010|)
*Nigeeria, milleks? Täna külastame Aafrika suurima rahvaarvuga ja täiesti korralagedat riiki. Hardo süüdistab sealseid neegreid orjakaubanduses levitamises. (6/2010|)
*T?aad, milleks? Täna külastame T?aadi, riiki, mis paistab silma erakordse korruptsiooni poolest. (7-8/2010|)
*Burkina Faso – milleks? Täna külastame Burkina-Fasot, riiki, mis on maailma riikide elatustaseme edetabelis viimasel kohal. (9/2010|)
*Liibüa – milleks? Liibüa on Gaddafi isiklik beduiinitelk, tõsi, ilma tualetita. (3/2011|)
*Jeemen, milleks? Jeemenis elavad inimesed tahavad väga sõdida ning kunagi tahtsid isegi ENSV vennasvabariigiks hakata. (4/2011|)
*Kuuba, milleks? Vaene Kuuba on täiesti vastuarmastuseta maa. Maailma suhkrutoosis on tegelikult kärbsesitt. (5/2011|)
*India, milleks? Indias peavad kogu mõttetuse pintslisse pistma kohalikud naisjuhid. Meestele ei anta isegi laenu. (7/2011|)
*Suurbritannia, milleks? Suurbritannia algusest ja lõpust ei saa keegi kurat sotti. (9/2011|)
*Niger, milleks? Niger on uraanikombinaat, kus tiksutakse ilma keskvalitsuse vahelesegamiseta. (10/2011|)