Igaüks, kes vaatab Kreeka kaarti, saab aru, et midagi on viltu. Riik on justkui lohaka hiiglase käega tekitatud. Hiigelsuur kämmal on kraapinud merepõhjast ühe suure hunniku kive, savi ja liiva, millest ongi riik tehtud. Mis jäi sõrmede vahele, sellest on maismaaräbalatena järele jäänud Egeuse mere saared. Kreeka oleks justkui kokku pandud mere põhjast kaabitsetud jääkidest. Kreeklased on ise tunnistanud nende maailma loomise sporaadilisust. Kõik see on toimunud isegi nii sporaadiliselt, et Egeuse meres on Lõuna-Sporaadide ja Põhja-Sporaadide saarestik. Igaüks teab, mida tähendab sporaadilisus. Juhuslikkust, hajusust? Tagatipuks veel need Küklaadid.
Ainult varemed
Vee peal pole olukord sugugi parem. UNESCO maailmapärandi Kreeka nimekirjas on enamasti kultuuri jäägid ehk varemed. Kultuurireiside programmid kubisevad varemetest. Varemed ilutsevad Kreeka meenetel. Kreeka peavaremed, Ateena Akropolis, vaatab vastu igast teatmeteosest, turismivoldikust ja reisipiltide kogust. Need varemed on upitatud kõrgele mäe otsa, et nad kaugele paistaksid. Iidsete varemete tükke müüakse meenetena ja toodetakse siiamaani nüüdisaegsete seadmetega.
Veel keerulisem olukord on maa all. Teatavasti koosneb maakoor laamadest. Need on justkui suured hangunud kivist pangad (parved), nagu jääpangad kevadisel ajal. Nad liiguvad, hõõrduvad omavahel, krigisevad, murenevad? Tulemuseks on vulkaanipursked, maavärinad, hiidlained.
Maalaamade sõda
Pole sugugi ohutu elada laama serval. Meie rahuarmastav eesti rahvas elab Euraasia laama rahulikus keskpiirkonnas. Sellel hiigelsuurel kiviparvel elab palju rahvaid Vladivostoki venelastest kuni Pürenee poolsaare portugallasteni. Isegi hiinlased mahuvad ära. Isekad kreeklased ei mahu. Neil on oma laam. Väike, aga rahutu. Tõsi, see on kahasse Türgi lääneosaga, kuid see on ikka Kreeka. Õigupoolest oli Kreeka. Antiikajast Atatürgini, eelmise sajandi 20. aastatel.
Ajalooliselt oli Kreeka jõukam osa Väike-Aasia lääneosas. Selles kandis on üldse üks geoloogiline segadus. Kreeklase kõrval on türklastel veel oma laam, pärslastel (iraanlastel) oma ja Araabia poolsaare araablastel oma. Ainult juudid on ilma ja trügivad juba 60 aastat teiste meeste kiviparve peale. Teised ei taha juute pardale võtta ja seepärast Lähis-Idas omavaheline hõõrumine ei lõpe ega lõpe. Juudid on nende jaoks justkui Somaalia mereröövlid, kes hästirelvastatud, kuid pisikese paadiga proovivad kaaperdada kord üht, kord teist laama. Sealkandis oli viimane teadaolev rahu suure veeuputuse ajal, kuid siis tekkis see kaaperdamise komme, millest enam lahti ei saada.
Lähis-Ida on ja jääb omavahel purelema, kuni nende laamad ükskord taas vee alla vajuvad.
Kreekas on kõik nihu juba ammu
Mida küll mõtles Euroopa, kui Kreeka laama 1981. aastal enesega liitis? Veel imelikum on Euroopa Rahaliidu mõte panna 2002. aastal üks oma jalgadest maha sellele väikesele, haprale ja igavesti kõikuvale Kreeka laamakesele. Pole ju teada, kas järgmise miljardi aasta jooksul Kreeka-alune laam üldse püsima jääb. Võib-olla hõõrutakse ta pudiks nagu mõni väiksem jääpank kevadise jäämineku ajal. Ettenägelik, väikekodanlik ja alalhoidlik Euroopa tegi sellega kindlasti vea. Nüüd pole imestada, et Euroopa ja Kreeka piiridel paugub, purskab ning tormitseb. Lihtsameelne Euroopa usub, et Kreekat on võimalik jäigalt enesega ühendada. Mingeid eeldusi selleks ei ole.
Mida siis kreeklastega teha?
Lõpuks sai kreeklastel sellest kõigest villand ja purelev jumalatesugu kukutati ning asemele võeti üks hall kuju, kellel pole nime ega nägu. Seegi laenati juutidelt. See semu ei sega väga kirikuäri ajamast ja kreeklased ei usu teda kuigi tõsiselt. Ta võimaldab rahulikult elada iidse põhimõtte järgi: kui on võimalik valida jumala või raha vahel, siis võib rahulikult valida raha. Jumal ei vihasta. Kui valid jumala, siis võid tema viha alla sattuda. Rahatut meest võivad tabada igasugu õnnetused. Seepärast on kreeklased rahaasjades alati täpsed. Laenuraha on alati parem raha puudumisest. Semiidid leiutasid raha, andku ka sobiv jumal.
Eurooplased murravad pead, mida kreeklastega teha. Oleks justkui omad. Vähemalt omamad kui türklased. Kuid kreeklasi on Euroopas kallivõitu pidada.
Paraku on kreeklastel sama mure. Nad ei tea, mida teha eurooplastega. Oleks justkui omad, kuid nendega koos on kuidagi ebamugavavõitu elada. Irisevad siin riigipankroti üle. Aga meil see Kreekas juba oli – 1893. aastal. Seda on veel paar korda juhtunud. Meil, kreeklastel on selles vallas hindamatud kogemused ja meie võime kogu Euroopat koolitada. Kui nad seal Euroopas oma karust, vanamoodsat saksa jonni ei jäta, siis Euroopa muutub meile, kreeklastele täiesti mõttetuks.
Elame-näeme. Euroopa kultuur algas ja ka lõpeb Kreekas. Võib-olla ei tasu Kreekal varsti Euroopat enam üldse pidada.
Veel imelikum on Euroopa Rahaliidu mõte panna 2002. aastal üks oma jalgadest maha sellele väikesele, haprale ja igavesti kõikuvale Kreeka laamakesele.
*
Juba jumalad olid kreeklastel kiibakad
ANTIIKSED VEAD: Mida tahta riigilt, kus jumalate rollijaotus oli pehmelt öeldes kasutu, küsib Aasmäe.
Kõige eelnevaga Kreeka hädad ei piirdu. Vaimumaailmaga läks Kreekas juba algusest peale viltu. Antiikjumalad olid nagu üks tülitsev pere, kus kogu aur läks omavahelisele arveteklaarimisele. Seepärast ei jätkunud eriti aega ja hoolt inimkonna ohjamiseks. Sealt ei saanudki head nahka tulla, kui tarkust kehastas naine – tarkuse jumalanna Athena. Nüüd nimetatakse sedamoodi Kreeka pealinna. Jahilkäike s.o hea suupoolise hankimist korraldas naine – jahijumalanna Artemis. Kes niisugust imelikku elukorraldust enne ja pärast näinud?
Niimoodi elati tuhandeid aastaid, aga see hakkab külge. Tagatipuks ütles seda, mis on ilus või inetu? jälle naine. Ilujumalanna Aphrodite. Meestele jäeti kõrvaltegevused, nagu jumal Dionysose uinutav roll. Aastatuhandeteks.
Pole siis imestada, et Antiik-Kreeka jumalate teod olid juhuslikud, sageli läbimõtlematud ja inimeste suhtes ebaõiglased.
*
Hardo Aasmäe lugudesarjast “Mõttetute riikide aabits” on varem ilmunud (vt www.kes-kus.ee):
*Maailma esitübeteika kukkus peast. 21. detsembril lõpetas võidujooksu eluga Turkmeenia president Saparmurat Nijazov – Turkmenba?i. Mees, kellele kuulus kolmandik maailma (naeru)gaasist, oli tegelikult tõsine inimene. (1/2007|)
*Kindralleitnant Kiir ja Brigaadikindral Leek. Iga maailmahuvilise unistus on sattuda Sudaani, poliitiliste imede riiki. (10/2007|)
*Somaalimaa, unustatud iseseisvus. Tutvustame maad, kus on jalge alla võetud iseäralik iseseisvustee. (7/2008|)
*Piraatide õdus elu. Selgitame viimasel ajal moodi läinud majandusharu, merenduspiraatluse tagamaid. Piraatidel on tuju hea, väidab pressiesindaja. (10/2008|)
*Kes on Barack Hussein Obama? Obama erakordsed tulemused valimisraha kogumisel. Vaevalt on mulatist Husseinil sedavõrd mõjukaid sõpru Ameerika ärieliidis. Kes on need rahastajad tegelikult? (12/2008|)
*Äraspidine Afganistan. Kellele ja miks on vaja kummalist moodustist nimega Afganistan? Üldse pole vaja! (7-8/2009|)
*Mida teha Pakistaniga? Afganistanile järgneb Pakistan. Sest seal pakistab! (9/2009|)
*Lumumba, T?ombe ja Mobutu puhvet. Vana rahvatarkus ütleb: “Kui mõni asi läheb untsu, siis tõenäoliselt juba algusest peale”. Midagi taolist on arvatavasti juhtunud ka Kongo Demokraatliku Vabariigiga. (1/2010|)
*Somaalia tähe 5 nurka ja 6 röövlipiirkonda. Seekordne klient operatsioonilaual on Somaalia, kus sirguvad igatsetud peigmehed – noored mereröövlid. (2/2010|)
*Nigeeria, milleks? Täna külastame Aafrika suurima rahvaarvuga ja täiesti korralagedat riiki. Hardo süüdistab sealseid neegreid orjakaubanduse levitamises. (6/2010|)
*T?aad, milleks? Täna külastame T?aadi, riiki, mis paistab silma erakordse korruptsiooni poolest. (7-8/2010|)
*Burkina Faso – milleks? Täna külastame Burkina Fasot, riiki, mis on maailma riikide elatustaseme edetabelis viimasel kohal. (9/2010|)
*Liibüa – milleks? Liibüa on Gaddafi isiklik beduiinitelk, tõsi, ilma tualetita. (3/2011|)
*Jeemen, milleks? Jeemenis elavad inimesed tahavad väga sõdida ning kunagi tahtsid isegi ENSV vennasvabariigiks hakata. (4/2011|)
*Kuuba, milleks? Vaene Kuuba on täiesti vastuarmastuseta maa. Maailma suhkrutoosis on tegelikult kärbsesitt. (5/2011|)
*India, milleks? Indias peavad kogu mõttetuse pintslisse pistma kohalikud naisjuhid. Meestele ei anta isegi laenu. (7/2011|)
*Suurbritannia, milleks? Suurbritannia algusest ja lõpust ei saa keegi kurat sotti. (9/2011|)
*Niger, milleks? Niger on uraanikombinaat, kus tiksutakse ilma keskvalitsuse vahelesegamiseta. (10/2011|)
*Prantsusmaa, milleks? Prantsusmaa on täiesti mõttetu kooslus, kus pole prantslasi ja mis ei saa hakkama isegi ajutiselt püstitatud Eiffeli torni lammutamisega. (12/2011|)
*Itaalia, milleks? Itaallasi iseloomustab eelkõige tänamatus ja lisaks ka oskamatus oma riiki pidada. (1-2/2012|)
* Mehhiko, milleks? Sõdida armastavad anarhistlikud mehhiklased on välja karanud justkui idioodi fantaasiast. Äkki on Mehhiko üldse väljamõeldis nagu Sannikovi maa? (3/2012|)
