Somaali hõimud elavad laialdasel alal Aafrika Sarve piirkonnas, seega Kirde Aafrikas. Tänapäeva Somaalia riigina on suuresti vaid kartograafiline nähtus. Rahvusvaheline üldsus on seda püüdnud muuta kuidagi reaalsuseks. Paraku asjata. Tänapäeva Somaalia on pudenenud 6 erinevaks mereröövlite piirkonnaks ja iseseisvaks Somaalimaaks, mida keegi ei tunnusta iseseisva riigina. Tagatipuks redutab kusagil poolkõrbes veel seaduslik valitsus, mis püsib koos valdavalt Etioopia sõjalisel toel.
Majandus toimib, riigivõimu pole
Lääne maailmale on jäänud Somaaliast mulje kui vaesuse, õnnetuse ja suurest hädaorust. Üldiselt vastab see tõele, kuid mitte igalpool. Sellised sadamalinnad nagu Boosaaso, Hobya, Caluula ja Xarardheere ei ütle eestlasele suurt midagi. Kohapeal on need paigad kõigi huulil. Neist õhkub unelmate aupaistet. Tegemist on piraadisadamatega, kuis valitseb suhteline õitseng. Mõistagi on sealseteks kangelasteks noored julged mehed, kes väikeste kiirpaatidega kaaperdavad 300-400 kilomeetri kaugusel rannikust hiigelsuuri kaubalaevu. Tegemist on enamasti hulljulgete ettevõtmistega. Saadav saak on ka seda väärt. Saagis pole mitte alati ainult rahas vaid ka kaubas. See tuleb kusagil maha müüa. Somaalia sadamate kõrval kasutatakse ka Al Mukallahi sadamat Jeemenis. Kõrtsid ja autod mis on uljaste mereröövlite käsutuses võimendavad kohalikku majandust.
Mõistagi on mereröövlid, kes valgete meeste ja Aasia rikaste suuri laevu röövivad, kohaliku ühiskonna imetluse keskmes ning nõutud peigmehed. Meil Eestiski imetleti vanasti rannarahvast kes valemajakaid püsti pani või vedas salapiiritust. Somaalia on paik, kus majandus toimib, kuid riigivõimu ei ole. Tekkinud olukord meenutab mõnesaja aasta tagust asjade seisu Kariibi mere saartel, Madagaskaril või Piraadirannikul (vt. Eesti Entsüklopeedia 15 kd.), kus õitsesid piraadivabariigid. Mereröövlid olid loonud seal oma korra. Paigad (sadamad) olid turvalised, kus röövlid said rahulikult puhata, lõbutseda ja röövitud kaupa maha ärida. Maailma suurvõimud nägid kurja vaeva, et neid ohjeldada.
Obama isa kodu
Tänane olukord ei ole tekkinud üleöö. Somaalia lipul ja vapil on viisnurk, mis peegeldab somaallaste kunagist unistust Suur- Somaaliast. Harknurkse viisnurga iga nurk tähendas ühte somaalide ala, mis pidi ühendatama üheks riigiks. 19 sajandil asusid seda ala tükeldama maailma koloniaalriigid. 1986 moodustati Prantsuse Somaalimaa, mis hiljem (1967 a) nimetati Prantsuse Afaride ja Issade maaks ning tänaseks on kujunenud Djibouti Demokraatlikuks Vabariigiks.
Järgmise osisena somaallaste hõimualadest määratleti 1884-46 aastatel Briti Somaalimaana brittide protektoraat. Juba 1889 aastal omandasid rannikuala itaallased, mis 1905 aastal nimetati Itaalia Somaalimaaks. Üks osa somaali hõimudest jäi Kirde – Kenyasse, mida valitsesid britid. Viimane ja viies osa somaali hõimudest valitseti Etioopia Keisririigi poolt Ogadeni alal. Olgu siinkohal nimetatud, et selle piirkonna hõivamise taga oli Etioopia (Abessiinia) keiser Menelik II, kes eelnevalt oli purustanud 1896 aastal Adwa lahingus Itaalia väe.
Somaalia jaotamine kätkes eneses ühinemisrevan?i. Kui 1960 aastal Somaalia iseseisvus, siis esialgu iseseisvusid ja seejärel ühinesid Briti ja Itaalia Somaalimaad. Seejuures jättis Briti Somaalimaa enesele seadusliku õiguse riigist eralduda.
Kohe pärast iseseivumist asuti Suur-Somaalia ideed teoks tegema. Piisas vaid Kenyal 1963 aastal iseseisvuda, kui Somaalia asus vaikselt temaga sõda pidama, et somaallastega asustatud alad enesega liita. olgu siinkohal meelde tuletatud, et USA pesidendi Obama isa on pärit sealsetest somaali rahvastest. Samal ajal noriti mõõdukat relvastatud tüli ka Etioopiaga Ogadeni piirkonna pärast.
Unistuste purunemine
Edasi arenesid sündmused nagu Slobodan Milo?evitci ja Suur- Serbia ideega. Alustatud sõda ülla idee nimel lõppes lüüasaamise ning oma riigi lagunemisega. Serbia kaotas Montenegro ja Kosovo ning oli sunnitud leppima Vojevodina laialdase autonoomiaga.
Somaalia alustas Syyad Barre eestvõttel asotsialismi ehitamist ja 1977 aastal ka sõda Etioopia vastu. Eesmärgiks oli seatud somaalidega asustatud Ogadeni ala liitmist Somaaliaga. Loodeti Nõukogude Liidu abile. Kuna ka Etioopia oli jõidnud sotsialismi ehitama hakata, toetas Nõukogude Liit hoopis Etioopiat. Sõda kaotati Syyad Barre kukutati 1991 aastal. Pärast seda riiki enam pole. Unistus Suur- Somaaliast on purunenud nagu unelm Suur-Serbiast. Ilmselt on mõistlik Somaalia jagamine nagu Serbiaski- Kosovo asemel võiks olla Somaalimaa, mille iseseisvust oleks mõistlik tunnustada. Kui tekib mingi keskvõim, peaks Puntiland nagu Vojevodina, saama laialdase autonoomia. Muidu tekib Somaalias oma Bosnia ja Hertsegoviina, kus rahu peavad tagama võõr(koloniaal)võimud.
Mõttetute riikide sarjas on varem ilmunud:
Äraspidine Afganistan. Kellele seda vaja? (KesKus 7-8/2009|)
Mida teha Pakistaniga? Sest seal pakistab! (KesKus 9/2009|)
Hiinlased või slaavlased? Hiina Rahvavabariik. (KesKus 10/2009|)
Lumumba, Tshombe ja Mobutu puhvet. Kongo Demokraatlik Vabariik. (KesKus 1/2010|)