“Oh sa Jeemen!” Nii mäletan pisipoisina hüüatamas oma vanaisa. Ma ei oska siiani öelda, kas tegemist oli imestushüüde või vandumisega või tähistas hõige mingit arusaamatust. Ilmselt oli tegu kõigega.
Õnnelik Araabia
Aastaid hiljem Jeemenist kõneledes meenus mulle tuntud vene näitekirjaniku Boriss Vassiljevi mõtisklus Venemaast. Nimelt küsiti tema käest 21. sajandi algul, miks Venemaal kukuvad asjad välja nagu alati, mitte nagu kavandatud. Vastus oli üsnagi mõtlemapanev. Boriss Vassiljev juhtis tähelepanu asjaolule, et ajal, mil Venemaal kaotati pärisorjus, avati Londonis metroo. Mahajäämust on raske tagasi võita.
Jeemenit peetakse “õnnelikuks Araabiaks” (Arabia felix). Seda üksiti seetõttu, et seal on küllaga kõrbepoja unistust – vihma. Mussoonvihmade ajal sajab mägiplatoode lõunanõlvadel sama palju kui Eestis. Kõrgemal mägedes sajab lausa 1100 mm aastas. See annab juba niiske subtroopika sademetehulga välja. Mäetippudel sajab isegi lund.
Jeemeni õnn on minevikus. 6. sajandil oli tegu valdavalt kristliku riigiga. 525. aastal vallutas Jeemeni isegi kristlik valitseja. Tähtsate kaubateede ristmikus ja küllusliku toidutootmisega Jeemen võis nendel aegadel kindlasti olla õnnelik. Edasine on olnud tasane, kuid kindel mahajäämuse süvenemine.
Kino kuningalossis
1839. aastal vallutasid britid Jeemeni lõunaosas Adeni ja panid sellega piirkonna arengule mõneks ajaks õla alla. Paraku hakkas sellega alla käima mererööv kui majandusharu. Jeemenile kuulub senini Sokotra saar, mida nimetati ka mereröövlite saareks. Head pelgupaika piraatidele pakkusid ka Kuria Muria saared, mis Omaani rannikul on siiani Jeemeni jagu. Brittide valitsemisest alates kujunes selgelt välja Põhja- ja Lõuna-Jeemen, mis läksid sisuliselt erinevat teed. Lõuna-Jeemen oma avatusega, mille andis Adeni sadam ja Briti vägede kohalolek aitas piirkonda kaasajastada.
Sisemaa Jeemen muutus 1926. aastal lõplikult teokraatlikuks kuningriigiks, kus isegi kino oli keelatud. Riik suleti välismaailmale. Jäi vaid kiduv väliskaubandus. 1962 kukutasid sõjaväelased kuninga ja avastasid riigi ainukese kino. See asus kuninga lossis. Riigipöörajad proovisid asuda maa kaasajastamisele, kuid tagurliku naabrimehe Saudi Araabia toel hakkasid kukutatud kukutajaid taas kukutama. Uute võimude poolel sekkus Egiptus, kes tõi maale 70 000 sõjaväelast. Käiku lasti isegi mürkgaasid. Jeemeni kodusõja lõpetas sisuliselt Iisrael, kes 1967. aasta juunisõjas purustas Egiptuse väed. Egiptusel oli endal hädasti vaja 70 000 lahingutes vilunud sõjameest. Kuna Iisraeli näol oli araablastel tekkinud ühine vaenlane, loobus Saudi Araabia Jeemeni monarhiste toetamast ja 1967. aastal viis Egiptus oma väed välja ja vastavalt kokkuleppele saudidega sai kodusõda 1970. aastal läbi.
Jeemen Nõukogude Liitu!
Samal ajal sõditi Lõuna-Jeemenis brittide vastu. Suurbritannial sai lõpuks selle piirkonna valitsemisest mõõt täis ja ta pidas paremaks oma väed välja viia. Suessi kanal oli pärast 1967. aasta Iisraeli-Egiptuse-Süüria-Jordaania sõda suletud ning Adeni baasi pidamine muutus kalliks ja mõttetuks. Samal aastal tulid võimule marksistid, kes pürgisid Eesti NSV vennasvabariigiks.
Nimelt Brazzaville Kongo ja Bulgaaria kõrval sondeeris Lõuna-Jeemeni Demokraatlik Rahvavabariik pinda võimaluse üle astuda liiduvabariigina NSV Liidu koosseisu. Bre?nevlik Nõukogude Liit selle avantüüriga kaasa ei läinud. Ilmselt ei suudetud Moskvas hästi endale ette kujutada, kuidas seal korraldada rubla ringlust, kaitsta piiri nii, et see oleks “lukus”, arendada rahvaste sõprust mo?eedes ja mulladest ülekülvatud maal jne ? Moskva eelistas pigem mereväebaasi Adenis ja Sokotra saarel ning ühte kindlat häält ÜRO-s.
Kui Moskval raha otsa sai
Juba 1972. aastal algas piirisõda kahe Jeemeni vahel. Aasta hiljem sai see läbi. Uued omavahelised sõjad kordusid veel 1979 ja 1980. See ei takistanud tänase Jeemeni lõunaosas ehitamast marksismi tüüpi sotsialismi, põhjaosas aga islamist läbiimbunud vabariiki.
Kogu see vastasseis lõppes hetkeks 1990. aastal, kui Moskval sai raha otsa ning oma marksistlike sõprade toetamine Adenis ei tulnud enam kõne alla. Seepeale otsustati kaks riiki kokku panna. Põhjaosa sai ligipääsu korralikule Adeni sadamale (Suessi kanal oli taasavatud juba 1975. aastal), riigi lõunaosa lootis aga jõukate vendade araablaste majandustoele. Lõuna ülalpeetav majandus tahtis venelaste toe asendada araablastega. Mõeldud nagu ikka hästi, kuid välja kukkus nagu alati.
Juba 1994 tundsid lõunajeemenlased end petetuna ja algas uus kodusõda Lõuna-Jeemeni taaseraldumiseks. Lõuna kaotas selle sõja ja tänini on tegu ühe riigiga.
Segaduste jätkumine
Riigi president Ali Abdullah Saleh on ametis juba 1978. aastast – ajastust, kui kaks Jeemeni riiki olid eraldi. 1990 valiti ta sellesse ametisse üldrahvalikult kui ühinenud Jeemeni president.
Tema ametiaeg ei ole täidetud vaid kodusõdadega. Vahepeal sai lahinguid löödud ka Saudi Araabiast naabriga. 2000. aastal saadi siiski piirilepe sõlmitud. Praegu lüüakse ameeriklaste toel lahinguid Al-Qaida Jeemeni haruga. Samal ajal madistatakse tänavatel protestijatega ja käiku on lastud täpsuslaskuridki.
Näib, et segadus jätkub ning varsti näeme jälle Lõuna-Jeemeni tekkekatset. Seda segadust vaadates tahaks öelda: “Oh sa Jeemen! Milleks?”
***
Hardo Aasmäe lugudesarjast “Mõttetute riikide aabits” on varem ilmunud (vt www.kes-kus.ee):
* Maailma esitübeteika kukkus peast. 21. detsembril lõpetas võidujooksu eluga Turkmeenia president Saparmurat Nijazov – Turkmenba?i. Mees, kellele kuulus kolmandik maailma (naeru)gaasist, oli tegelikult tõsine inimene. (1/2007|)
* Kindralleitnant Kiir ja brigaadikindral Leek. Iga maailmahuvilise unistus on sattuda Sudaani, poliitiliste imede riiki. (10/2007|)
* Somaalimaa, unustatud iseseisvus. Tutvustame maad, kus on jalge alla võetud iseäralik iseseisvustee. (7/2008|)
* Piraatide õdus elu. Selgitame viimasel ajal moodi läinud majandusharu, merenduspiraatluse tagamaid. Piraatidel on tuju hea, väidab pressiesindaja. Kuidas kogu süsteem toimib, selgub kohe. (10/2008|)
* Kes on Barack Hussein Obama? Obama erakordsed tulemused valimisraha kogumisel. Vaevalt on mulatist Husseinil sedavõrd mõjukaid sõpru Ameerika ärieliidis. Kes on need rahastajad tegelikult? (12/2008|)
* Äraspidine Afganistan. Kellele ja miks on vaja kummalist moodustist nimega Afganistan? Üldse pole vaja! (7-8/2009|)
* Mida teha Pakistaniga? Afganistanile järgneb Pakistan. Sest seal pakistab! (9/2009|)
* Lumumba, T?ombe ja Mobutu puhvet.
Vana rahvatarkus ütleb: “Kui mõni asi läheb untsu, siis tõenäoliselt juba algusest peale.” Midagi taolist on arvatavasti juhtunud ka Kongo Demokraatliku Vabariigiga. (1/2010|)
* Somaalia tähe 5 nurka ja 6 röövlipiirkonda. Seekordne klient operatsioonilaual on Somaalia, kus sirguvad igatsetud peigmehed – noored mereröövlid. (2/2010|)
* Nigeeria, milleks? Täna külastame Aafrika suurima rahvaarvuga ja täiesti korralagedat riiki. Hardo süüdistab sealseid neegreid orjakaubanduses levitamises. (6/2010|)
* T?aad, milleks? Täna külastame T?aadi, riiki, mis paistab silma erakordse korruptsiooni poolest. (7-8/2010|)
* Burkina Faso – milleks? Täna külastame Burkina Fasot, riiki, mis on maailma riikide elatustaseme edetabelis viimasel kohal. (9/2010|)
* Liibüa – milleks? Liibüa on Gaddafi isiklik beduiinitelk, tõsi, ilma tualetita. (3/2011|)