Suurbritannia on alati tundunud olevat kangesti suur. Enamasti tähendab see siiski vaid Inglismaa, ?otimaa ja Walesi ühendust. Kui neile lisada veel Põhja-Iirimaa, siis saame kokku Ühendkuningriigi. Mõistagi on riigi tuumikuks Inglismaa peaaegu 52 miljoni elanikuga. ?otimaal on üle 5 ja Walesis peaaegu 3 miljonit inimest. Olgu siinkohal nenditud, et Iiri meres paiknev Mani saar ei kuulu Suurbritanniasse ega ka Ühendkuningriigi koosseisu. Poole Hiiumaa suurune ja pea Tartu elanikkonnaga saar on omavalitsuslik sõltlasala.
Tühjaks jäänud sepikoda
Suurbritannia kunagine suurus seisnes tema impeeriumis, mille kohal ei loojunud päike mitte kunagi. Tänaseks võib öelda, et selles õnnetus moodustises on järele jäänud vaid Greenwichi aeg. Tõsi, see on kõige tähtsam aeg, millest lähtub kogu ülejäänud maailm. Sellega on Suurbritannia aja peajoonel. Aeg on brittide järgi vastuvaidlematult üleilmselt määratud. See on vastuvaidlematum kui kalender. Meie arvestame aega müütilise Kristuse müütilise sündimise järgi ja sedagi mitte kuigi täpselt. Seda ei aastates ega päevades.
Mahajäänud muslimitel on praegu alles 1390. aasta, samas kui juutidest eesrindlased on jõudnud oma kalendris juba 5772. aastani.
Suurbritannia oli kuninganna Victoria ajal Suurbritannia “maailma sepikoda”. Hiljem kolis suur sepistamine vaikselt Ameerika Ühendriikidesse. Nüüd on üks serv sellest jõudnud veelgi lääne poole – Jaapanisse, Taiwanile, Hiinasse ja Indiasse.
Suurbritannia poliitiline ja majandusvõim hakkas maailmas kahanema pärast esimest maailmasõda, kui Briti kompaniid hakkasid Lõuna-Ameerikas alla jääma USA hargmaistele ettevõtetele.
Kuidas Suur Kala lagunes
Pärast teist ilmasõda jäi Suurbritannia koos Prantsusmaaga N. Liidu ja Ameerika Ühendriikide dekoloniseerimise alasi ja haamri vahele. Impeerium hakkas pudenema. Tõsi, tegemist oli ikkagi lagunemise lõppmänguga.
Tasahilju algas see juba 18. sajandil, kui 1783. aasta Pariisi rahulepinguga suutsid Prantsusmaa, Holland ja Hispaania Ameerika idaranniku kolonistide mässu sõjalise toetamisega muuta see ala iseseisvaks riigiks. Sellest sai seeme tulevastele Ameerika Ühendriikidele. 1812.-1814. aastani toimus veel üks sõda Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia vahel, kus ameeriklased tahtsid hõivata uusi maid Kanadas. Pealegi kahtlustasid ameeriklased, et britid toetavad indiaanlastest terroriste. Miks terroriste? Aga sellepärast, et viimased olid relvastatult vastu hakanud, kui ameeriklased tahtsid nende maid ära võtta.
1846. aastal said ameeriklased Suurbritannialt kätte Oregoni. Seepeale muutsid britid 1867. aastal Kanada dominiooniks. 1907. aastal tehti sama Austraalia ja Uus-Meremaaga. Kui 1921. aastal sai dominiooniks veel Iirimaa ehk Suurbritannia “sisekoloonia”, siis oli suure lagunemise algus tehtud. Esimese lahmakana langes eelmise sajandi 40-ndate lõpus ära Briti-India, millest tänaseks on saanud India, Pakistan, Bangladesh, Birma ja Sri Lanka. Seejärel kaotati Suessi kanal. Edasi tulid juba riburada pidi järele Malaisia, Aafrika ja Kariibi mere kolooniad. Seejärel lahkuti Araabia mere ja Pärsia lahe äärsetelt aladelt. Lõpuks loobuti Küprosest ja Hongkongist.
Eeskujuks Venemaale
Brittide kaalutlus selles arengus oli üsnagi äriline. Maailmakaubanduse arenguga ei tasunud enam kolooniaid otseselt pidada. Nende haldamine läks liiga kalliks. Seepärast tuli nad “üle viia täielikule isemajandamisele”. Uutel riikidel oli sageli tulemuseks poliitiline sõltumatus koos igavese võlgniku seisundiga. Ajapikku on osa neist lootusetutest võlgadest nihutatud salamahti USA õlule. Vabanenud liigsest koormast, on Suurbritannia maailma rahanduskeskusena jäänud endiselt väga tähtsaks, hoides oma positsioone Singapuris, Malaisias, Hongkongis ja Hiinas.
Tulemuseks on ähmane riik. Raske on öelda, kust ta algab ja kus lõpeb. Rahvaste Ühenduses, mille tegelik juhtriik on Suurbritannia, elab üle miljardi inimese. Dominioonides ja teistes riikides, kus riigipeaks on kuninganna Elizabeth II, elab üle 50 miljoni inimese. Enamasti on tegemist jõukate riikidega. Peale selle on maailmamere lõpututele avarustele laiali pillatud väiksemaid ja odavalt ülalpeetavaid valdusi, kuhu on alati võimalik tugipunkte rajada. Olgu nendeks Falklandi või Diego Garcia saared. Peaaegu inimtühi St. Helena või Ascensioni saar. Tähelepanu äratavad maksuparadiisidena tuntud Gibraltar, Caymani saared ja Bahama Ühendus. Milleks pidada riiki, kus pole aru saada, kust ta algab ja kus lõpeb? Kui kaugele ulatuvad tema käed?
Tõsi. Ühes asjas on Suurbritannia kasulik. Nimelt eeskujuna Venemaale. Püsimajäämiseks tuleb vabaneda liigsest. Mida varem, seda parem. Hiljaksjääja jääb ilma.
* * *
Hardo Aasmäe lugudesarjast “Mõttetute riikide aabits” on varem ilmunud (vt www.kes-kus.ee):
*Maailma esitübeteika kukkus peast. 21. detsembril lõpetas võidujooksu eluga Turkmeenia president Saparmurat Nijazov – Turkmenba?i. Mees, kellele kuulus kolmandik maailma (naeru)gaasist, oli tegelikult tõsine inimene. (1/2007|)
*Kindralleitnant Kiir ja Brigaadikindral Leek. Iga maailmahuvilise unistus on sattuda Sudaani, poliitiliste imede riiki. (10/2007|)
*Somaalimaa, unustatud iseseisvus. Tutvustame maad, kus on jalge alla võetud iseäralik iseseisvustee. (7/2008|)
*Piraatide õdus elu. Selgitame viimasel ajal moodi läinud majandusharu, merenduspiraatluse tagamaid. Piraatidel on tuju hea, väidab pressiesindaja. (10/2008|)
*Kes on Barack Hussein Obama? Obama erakordsed tulemused valimisraha kogumisel. Vaevalt on mulatist Husseinil sedavõrd mõjukaid sõpru Ameerika ärieliidis. Kes on need rahastajad tegelikult? (12/2008|)
*Äraspidine Afganistan. Kellele ja miks on vaja kummalist moodustist nimega Afganistan? Üldse pole vaja! (7-8/2009|)
*Mida teha Pakistaniga? Afganistanile järgneb Pakistan. Sest seal pakistab! (9/2009|)
*Lumumba, T?ombe ja Mobutu puhvet.
Vana rahvatarkus ütleb: “Kui mõni asi läheb untsu, siis tõenäoliselt juba algusest peale.” Midagi taolist on arvatavasti juhtunud ka Kongo Demokraatliku Vabariigiga. (1/2010|)
*Somaalia tähe 5 nurka ja 6 röövlipiirkonda. Seekordne klient operatsioonilaual on Somaalia, kus sirguvad igatsetud peigmehed – noored mereröövlid. (2/2010|)
*Nigeeria, milleks? Täna külastame Aafrika suurima rahvaarvuga ja täiesti korralagedat riiki. Hardo süüdistab sealseid neegreid orjakaubanduse levitamises. (6/2010|)
*T?aad, milleks? Täna külastame T?aadi, riiki, mis paistab silma erakordse korruptsiooni poolest. (7-8/2010|)
*Burkina Faso – milleks? Täna külastame Burkina Fasot, riiki, mis on maailma riikide elatustaseme edetabelis viimasel kohal. (9/2010|)
*Liibüa – milleks? Liibüa on Gaddafi isiklik beduiinitelk, tõsi, ilma tualetita. (3/2011|)
*Jeemen, milleks? Jeemenis elavad inimesed tahavad väga sõdida ning kunagi tahtsid isegi ENSV vennasvabariigiks hakata. (4/2011|)
*Vaene Kuuba on täiesti vastuarmastuseta maa. Maailma suhkrutoosis on tegelikult kärbsesitt. (5/2011|)
*India, milleks? Indias peavad kogu mõttetuse pintslisse pistma kohalikud naisjuhid. Meestele ei anta isegi laenu. (7/2011|)