Kolmkümmend aastat tagasi võinuksid Eesti NSV ajalehed kirjeldada tänapäevast turuolukorda Hispaania Kuningriigi töötajate vennaliku abina Eesti töötajate toidulaua rikastamisena puu- ja juurviljadega. Paraku oli hispaania töörahvas parasjagu ametis kuningriigi taastamisega ja sellele uue, tänapäevasema näo andmisega.
Laplased, baskid ja ülejäänud
1975. aastal oli surnud el Caudillo Francisco Franco Bahamonde. Tegemist oli toimeka monarhisti, katoliiklase ja ägeda Kastiilia ?ovinistiga. Pärast vabariiklaste ja enamlaste kaotust Hispaania kodusõjas aastatel 1936-39 kaotati vabariik. Täismõõduline kuningriik sündis alles pärast Franco surma.
Franco oli koos demokraatia ja vasakpoolsusega 45 aasta jooksul püüdnud välja juurida ka kõik rahvusliku. Täpsemalt kõik mittekastiilialiku. Hispaanias elavad tavaeestlase jaoks hispaanlased, kes kõnelevad hispaania keelt. Hispaanias eneses peetakse seda pigem kastiilia keeleks, mis paljudele n-ö hispaanlastele ei ole emakeel. Kastiiliakeelsete kõrval on suurim põlisrahvus katalaanid. Keskuseks Barcelona. Kataloonia on riigi kõige rikkam piirkond ja kaudselt on nad maksudega toetanud keskvalitsust. Katalaanide rahvuslik eneseteadvus on kõrge. Salvador Dali ja Antoni Gaud? kõnelevad enese eest. Barcelona korraldas suveolümpia. Madridis neid korraldatud ei ole. Rahvusvahelise olümpikomitee katalaanist esimeest Juan Antonio Samaranch i Torellót tunneme kastiiliapärase nimekuju Juan Antonio Samaranchina. Katalaanid ei ela ainult Kataloonias, vaid ka Valencias, Baleaari saartel ja Sardiinias. Tegemist on iseseisva, jõuka, teoka ja põlise rahvaga.
Hispaania läänerannikul elavad galeegid, kes oma etniliselt kuuluvuselt on lähedasemad portugallastele kui kastiillastele. Baskide eripärasusest ei maksa üldse rääkida. Tegemist on ühe iidseima ja eripäraseima rahvaga Euroopas. Geneetikute hulgas on isegi levinud nali, et Euroopas on geneetiliselt vaid kolm rahvust – laplased, baskid ja ülejäänud.
Nagu Nõukogude Liidus
Franco keelas kõik need eripärad ja viis läbi sundkastiiliastamist. Kõik vähemuskeeled sisuliselt keelustati. Kooliharidus, aja- ja muu kirjandus muudeti kastiiliakeelseks. Katalaani keel jäi koldeliselt toimima riigikeelena Andorras, mis on omamoodi katalaanide väikeriik.
Baskidel sellist kultuurilist tagavaraväljapääsu ei olnud. Kuigi baske ja katalaane elab ajalooliselt ka Prantsusmaa lõunapiiril, ei olnud sellest neile kuigi palju tuge. Prantsusmaa on Venemaa kõrval keeleküsimuses olnud läbi ajaloo üks sallimatumaid ja ?ovinistlikumaid riike Euroopas. Põlisrahvaste vähemuskeelte kasutamine on seal sisuliselt keelatud. Korsika keel on praktiliselt hävitatud. Võib-olla on ohjeldamatu keelesallimatus ning ?ovinism Prantsusmaa ja Venemaa arusaamatu vastastikuse poliitilise sümpaatia allikas. Prantslaste piiritu demokraatiaarmastus ja Venemaa demokraatiapõlgus peaks neid lepitamatult lahutama. Paraku on ?ovinism Prantsusmaa ja Venemaa püsiva poliitilise salaarmastuse senine allikas.
Meile on see väga tuttav tsaariaegse venestamise ajastust. Sama nähtust täheldame tänapäeva Türgis, kus kaua aega ei tunnustatud üldse kurdide olemasolu eraldi rahvana.
Autonoomseks ka need, kes ei taha …
Franco ja frankismi kadumisega hakkas Bourbonide dünastiast pärit kuninga Juan Carlos I tiiva all edenema demokraatia. Mõistagi hakkas pudenema ka “ühtne ja jagamatu” Hispaania. Tekkis olukord nagu Jeltsini Venemaal, kus kõigil lubati võtta “suveräänsust” nii palju, kui keegi kanda jaksab. Kõik see pääses Hispaanias valla ammu enne N. Liidu lagunemist.
1932. aastal kehtestatud Kataloonia autonoomia taastati 1977. aastal. Franco kaotas selle ära 1939. aastal. Olgu siinkohal märgitud, et Franco-ajastu viimaseks Kataloonia provintsi üleminekuvalitsuse juhiks aastatel 1973-77 oli seesama Juan Antonio Samaranch i Torelló, keda me teame eelkõige rahvusvahelise sporditegelasena.
1979. aastal taastati Baskimaa autonoomia. Baskid said üldse kõige laialdasema autonoomia, kuid neid see ilmselt ei rahulda. Tahaks oma riiki. 1981. aastal said autonoomia ka galeegid Galicias. Paistab siiski, et “autonomiseerimise” protsess läks omasoodu ning Hispaania keskvalitsus lohises sündmustega kaasa. Halva mängu juures hea näo tegemiseks ja silmnähtava lagunemise peatamiseks võeti 1982. aastal vastu autonoomiate seadus. Selle alusel said ühtäkki kõik piirkonnad autonoomseks. Isegi need piirkonnad, kes seda ei soovinud – nagu Nõukogude Liidu lagunemisel, kus iseseisvaks said ka need riigid, kes selleks mingit tahet ei avaldanud …
Võib-olla tuleks lahutada?
Neid autonoomseid piirkondi on Hispaanias nüüd 17. Lisaks veel kaks linna Maroko rannikul – Ceuta ja Melilla. Seal on enamusrahvaks araablased. Mulle teadaolevalt on Hispaania ainus riik maailmas, mis koosneb vaid autonoomsetest piirkondadest. Teistes föderaalriikides on selle asemel osariigid, liidumaad jne …
Paraku pole sellega kastiillaste võitlus baskide ja katalaanide kinnihoidmiseks sugugi lõppenud. Kuna keskvõim on nende vastu üsna jõuetu, on hakatud kasutama riigi ülemkohut. Poliitiline keskvõim justkui nõustuks autonoomia laiendamisega, kuid ÜLEMKOHUS asub seda tühistama, kuna see polevat Hispaania Kuningriigi põhiseadusega kooskõlas. Ülemkohtu otsusega keelustati baskide kõige populaarsem partei Batasuma. Mõistagi jäeti baskid ilma demokraatlikust poliitilisest esindusest, mis ajas rahva veel rohkem vihale. Mõistagi süvendas ülemkohtu otsus veelgi iseseisvumise meeleolusid. 2010|. aastal läks ülemkohus oma otsusega taas üle võlli, tühistades ära hulga Kataloonia autonoomiat käsitleva seaduse punkte.
Tulemuseks oli 2 miljonit protestijat Kataloonia tänavatel. See rahvahulk on võrreldav meie “laulva revolutsiooniga”, kus Lauluväljakule tulid kõik, kes said. Ilmselt jäid Kataloonia protestides koju vaid jalutud, mägikarjused, sünnitajad, tuletõrjujad jne … Tekib küsimus, kas on mõtet lõputult taluda kastiillaste ?ovinismi, mis võib tekitada Euroopas uue rahutuste kolde. Võib-olla tuleks neil õppida t?ehhidelt ja slovakkidelt, kes lahutasid enne võimaliku suure tüli puhkemist.
* * *
Hardo Aasmäe lugudesarjas “Mõttetute riikide aabits” on varem ilmunud (vt www.kes-kus.ee):
*Maailma esitübeteika kukkus peast. 21. detsembril lõpetas võidujooksu eluga Turkmeenia president Saparmurat Nijazov – Turkmenba?i. Mees, kellele kuulus kolmandik maailma (naeru)gaasist, oli tegelikult tõsine inimene. (1/2007|)
*Kindralleitnant Kiir ja Brigaadikindral Leek. Iga maailmahuvilise unistus on sattuda Sudaani, poliitiliste imede riiki. (10/2007|)
*Somaalimaa, unustatud iseseisvus. Tutvustame maad, kus on jalge alla võetud iseäralik iseseisvustee. (7/2008|)
*Piraatide õdus elu. Selgitame viimasel ajal moodi läinud majandusharu, merenduspiraatluse tagamaid. Piraatidel on tuju hea, väidab pressiesindaja. Kuidas kogu süsteem toimib, selgub kohe. (10/2008|)
*Kes on Barack Hussein Obama? Obama erakordsed tulemused valimisraha kogumisel. Vaevalt on mulatist Husseinil sedavõrd mõjukaid sõpru Ameerika ärieliidis. Kes on need rahastajad tegelikult? (12/2008|)
*Äraspidine Afganistan. Kellele ja miks on vaja kummalist moodustist nimega Afganistan? Üldse pole vaja! (7-8/2009|)
*Mida teha Pakistaniga? Afganistanile järgneb Pakistan. Sest seal pakistab! (9/2009|)
*Lumumba, T?ombe ja Mobutu puhvet.
Vana rahvatarkus ütleb: “Kui mõni asi läheb untsu, siis tõenäoliselt juba algusest peale.” Midagi taolist on arvatavasti juhtunud ka Kongo Demokraatliku Vabariigiga. (1/2010|)
*Somaalia tähe 5 nurka ja 6 röövlipiirkonda. Seekordne klient operatsioonilaual on Somaalia, kus sirguvad igatsetud peigmehed – noored mereröövlid. (2/2010|)
*Nigeeria, milleks? Täna külastame Aafrika suurima rahvaarvuga ja täiesti korralagedat riiki. Hardo süüdistab sealseid neegreid orjakaubanduse levitamises. (6/2010|)
*T?aad, milleks? Täna külastame T?aadi, riiki, mis paistab silma erakordse korruptsiooni poolest. (7-8/2010|)
*Burkina Faso – milleks? Täna külastame Burkina Fasot, riiki, mis on maailma riikide elatustaseme edetabelis viimasel kohal. (9/2010|)