Venemaa on üle ujutanud moodsa ajaviite “flesh mob” laine, mille tuumaks on mõttetute massiürituste organiseerimine. Suur hulk üksteisele võõraid inimesi lepivad internetis kokku mängida kusagil avalikus paigas maha mingi naljakas stsenaarium. Näiteks kohtutakse suures kaubanduskeskuses ning mõni tuhat inimest hakkab üheaegselt närima porgandeid. Või valivad Riigiduumasse ?irinovski.
Nii on alati: kui inimestel keelata uskuda Jumalat, on nad algul rõõmsasti nõus ning jooksevad ise kirikuid lõhkuma, pärast aga, kui selgub, et elada pole parem, vaid halvem, hakkavad vargsi usu juurde tagasi pöörduma. Kui kõik kirikusse tagasi tuua, tormavad nad algul kahetsema, pärast aga, kui elu paremaks ei muutu, hakkavad uuesti otsima elu muutmise revolutsioonilisi teid. Venemaal võeti algul Jumal jõuga maha, hiljem toodi jõuga tagasi. Nüüd saabub massiliste protestidemonstratsioonide aeg KÕIGE VASTU. “Flesh mobi” võime mingil moel võrrelda kirjandusega, kust on võetud mõte, ajakirjandusega, mis on pühendunud voodiklatshile ja televisiooniga, mis on mõeldud eelkõige idiootidele.
MÄLESTUSMÄRK KÄTERÄTIKULE
Ebakindlatel aegadel on tugev nostalgia mineviku järele ning eriti tahetakse möödunud sündmusi säilitada mälestusmärkide või vähemalt memoriaaltahvlitega.Moskvas on memoriaaltahvel asetatud majale, milles kakskümmend viis aastat tagasi vändati filmi “Hüva leili ehk saatuse iroonia”. Selle tegevus toimub uusaasta öösel, kus pärast sõpradega saunas viibimist ja ränka kärakavõtmist lendab kangelane selle asemel, et koju pruudi juurde minna, hoopis Leningradi ning kohtub seal teise naisega – oma tõelise armastusega. Veerand sajandit näidatakse seda filmi igal uusaastaööl kesktelevisioonis, see on muutunud Venemaa rahvuslikuks talismaniks lootusega, et kõik muutub veel heaks ja õnnelikuks. Sajad tuhanded vaatajad ilmusid mälestustahvli avamisele. Rezhissöör Eldar Rjazanov tõi kaasa tähtsa eksponaadi – tal oli säilinud käterätik, millega kangelane end saunas kuivatas. See on otsustatud üle anda tulevikus selle filmi muuseumile?
Huvitava kunstilis-söödava ülesande täitsid skulptor Jevgeni Vassiljev ja kondiiter Valentina Lezer. Nad lõid Venemaa kõige rikkamate inimeste skulptuurpead shokolaadist. Iga “suhkrupea” kaalub ligi viis kilo. Siin on Hodorkovski ja Tshubais ning Berezovski. Shokolaadist skulptuuris sümboliseerivad tõenäoliselt skandaalsete vene miljardäride magusat elu ning samal ajal – viitavad kergusele, millega võib selle elu purustada. Sest shokolaad pole pronks!
ÕHTU TÄHEGA
Ükskord kirjutas Sharon Stone oma lemmikkirjanikule, jaapani romanistile Kendzaburo Ole, kui see oli Ameerikas, kirja ettepanekuga koos lõunatada. Kirjanik oli sellisest ettepanekust ülimalthämmastunud ja soovitas näitlejannal parem lõunatada tema inglise keelde tõlkijaga. Näitlejanna solvus ja ütles, et siis saadab ta kohtumisele oma sekretäri. Kinotähed on oma kuulsusega nii harjunud ja kindlad, et valitsevad maailma ega usu, et keegi võiks olla nende suhtes ükskõikne.
Venemaal korraldatakse üha sagedamini konkursse, mille võitjad saavad õiguse veeta
õhtu koos lemmiknäitlejaga. Tuleb kirjutada kõige huvitavam kiri, vastata kõige keerulisematele küsimustele, mis puudutavad tähe elu ja suguvõsa, saata oma foto konkursi ?üriile ning piinatult tulemusi oodata. Kui täht pole abielus, võib isegi osaleda konkursil selle peale, et saada tema või temakese sõbraks või sõbrannaks, kui täht on abielus, tuleb leppida ainsa kohtumisega. Praegu on maa kuulsaim näitleja Sergei Bezrukov, kes mängis seriaalis “Bandiit” võluvat bandiiti, hilkjem aga seriaalis “Jaoskond” võluvat militsionääri. Välja on kuulutatud konkurss õhtule Bezrukoviga. Tõsi küll, konkursist osavõtjad peavad arvestama, et tal on väga armukade naine; niivõrd armukade, et sõidab koos temaga kõikidele võtetele, kõigile külalisesinemistele, ilmub kõigile intervjuudele ning isegi konkursi jaoks mõeldud fotol on Bezrukov koos oma naisega just nagu võttes temaga õhtut veeta pretendeerijailt igasuguse lootuse?
Ent kas leidub ka uue vene kinotähe Sergei Makarovi käele ja südamele pretendeerijaid, pole esialgu teada. Sergei on mänginud juba mitmes filmis ja sai kuulsaks pärast Gennadi Sidorovi “Vanaeitesid”. Film sai festivali “Kinotavr” peaauhinna, Sergei aga hulga ettepanekuid uuteks filmideks. Verine kino on juba kõik ära tüüdanud – tahaks midagi uuemat, närvekõditavat?
VENE ILUDUS
Vene kaunitarid saavutavad üleilmsetel iludusvõistlustel, nagu “Miss Universum” ja “21. sajandi Tuhkatriinu”, nii sageli esikohti, et sel aastal toimub prestii?ikas konkurss “Missis Maailm” esmakordselt ajaloos Moskvas. Konkursi “Missis World” president David Marmell ja konkursi “Miss Rossii” president Nikolai Kostin kirjutasid alla lepingule ja määrasid konkursi toimumisajaks 2004|. aasta sügise.
Ja veel üks sarnasus Ameerikaga: Schwarze n eggeri eeskujul otsustas populaarne estraadiartist Mihhail Jevdokimov esitada oma kandidatuuri koduse Altai krai kuberneri ametikohale. Mõningane raskus seisneb selles, et artisti on harjutud samastama tema lavakujuga – naljaka, klouniliku, lihtsameelsega? Aga võib-olla see ei sega, vaid aitab hoopis tulevasel poliitikul tõusta võimuredelil.
