Aastalõpu suurim haridusalane uudis oli Tallinna Arte gümnaasiumis töötav homovihkaja, topeltmõrvar ning matemaatikaõpetaja ühes isikus.
HOMOFOOBIAST
Homode kohta on liikvel üks anekdoot, mis kõlab nii: mis sarnasus on põllumehel ja pederastil? Vastus: mõlemad külvavad seemne sitta. Teisisõnu – mõlemad teevad tööd, musta tööd, seda häbenemata. Homovihkamise üheks aluseks võibki just pidada tööpõlgust. Kõik tahavad olla professorid, keegi ei taha ennast pingutada. Samas ei soovi need homovihkajatest tööpõlgurid ja ühiskonna tegelikud parasiidid tunnistada, et maailm vajab peale tarbijate ka jäätmekäitlejaid Nemad, homofooobid peavad endid paremaks töömeestest ning tunnetavad igas paraadis või “teres” survet hakata “musta” tööd tegema. Kõik pedevastased võiksid lõpuks ometi aru saada, et tänapäeval ei ole nn. “must” töö enam ei must ega häbiväärne, vaid pigem vaheldusrikas ja trendikas. Isegi paljud põllukultuuride mitteaustajad songivad vahepeal pasas, et maandada raamatute lappamisest tingitud stressi. Pealegi ei ole ükski töö räpakas, hoopis inimene on kasimatu ja rumal ning ei oska näha sita käsitlemise sanitaarseid võimalusi. Seega soovitan kõik homovihkajad nagu Märt Sults ja Arte gümnaasiumi matemaatikaõpetaja saata musta töö kursustele, et nad kasvataksid tolerantsi.
TAPMISEST
Mõrva puhul kehtib lihtne reegel ma tapan, et mind ei tapetaks. Lihunikust matemaatikaõpetaja kohta kehtib analoogne valem – ma tapsin homopaari, et ise mitte homostuda. Aga siiski – topeltmõrvar õpetajaks? Kõlab nagu pedofiil lasteaiakasvatajaks. Samas, miks ka mitte. Iga inimene peab saama võimaluse tegeleda millegagi, mida ta hästi oskab. Isegi kui pedagoog lööb mõne õpilase hüsteeriahoos maha, ei tähenda see, nagu ta poleks hea matemaatik. Eesti on piisavalt tolerantne riik ning inimese minevikus ei sori keegi peale ajakirjanduse või inimese ise, mistõttu igast endisest retsidivistist võib soovi korral saada poliitik, õpetaja või politseinik. Me elame kõikide võimaluste maal. Et veelgi suurendada oma sallivust peaks määrama kuritegeliku taustaga inimestele kvoodid riigiametis. Näiteks võiks ja peaks parlamendis olema vähemalt kaks endist mõrvarit, kaks vägistajat ja kaks taskuvarast. Nii tuleks selgelt ja avalikult kuuldavale ka allmaailma hääl. Kurjategijad tuleksid kapist välja nagu homod seda tegid ning tavainimene ei oleks enam sunnitud mõrtsukaid tikutulega taga otsima.
ÕPETAJAST
Tegelikult on asi naljast kaugel – kuidas saab kinnisidee (homofoobia) käes vaevlev ja selle pärast isegi kaks inimest maha nottinud inimene olla koolis õpetaja? Samas õpetajate olukorrast lähtudes ei ole kvalitatiivsetes nõudmiste kadumises midagi imestada. Praegusel ajal ei ole õpetaja enam amet, vaid sündroom, mistõttu iga vajalike paberitega psühhopaat võetakse avasüli vastu. Ei haridusministeerium ega ka kool ei tee omalt poolt midagi selleks et viia kutsesobivus vastavusse ametipositsiooniga. Koolid seetõttu, et igaüks tahab säilitada oma olemasolu, vaadates mööda sellest, et õpilaste arvust lähtudes on Eestis haridusasutusi liiga palju. Näiteks – juba mitmendat aastat räägitakse Tallinna 37. keskkooli ära kaotamisest, ent minu teada seisab ja töötab vana kollane lobudik ikka veel.
Haridusministeerium aga järgib lihtsalt mitte midagi tegemise traditsiooni. Tegelikult ei tohiks õpilasi panna kannatama pelgalt õpetajate puuduse tõttu. Ning ammu on teada, et kvantiteedi täitmine ei garanteeri kvaliteeti, mistõttu õpetaja ametikohta ei tohi suhtuda kui pelgalt täitmist vajavasse prakku. Ning pedagoogi ametialast kutsesobivustesti ei saa formuleerida nagu tuludeklaratsiooni maksupettust käsitlevat punkti – kas tea olete või kavatsete hakata tegelema maksupettusega. Teadagi, kuidas iga tõeline maksupettur sellele vastab.