Demokraatia on enamuse võim vähemuse üle. Na?ikraatia on üks vähetuntud vähemuse võimu vormidest enamuse üle. Vene keelest pärit sõnal na? on kaks erinevat tähendusvarjundit. Põhiliselt tähendab see mingi asja kuulumist meile. Kuid üldlevinud väljend na? t?elovek (meie inimene) on hoopis laiema tähendusega.
NA?ISM – KOLLEKTIIVSE ALATEADVUSE VAIM
Kui inimene on “meie oma”, siis esiteks ta ei ole vaenlane, teiseks ta peab mõtlema nii nagu meie mõtleme ja kolmandaks peab ta nii tegema, nagu meie tahame. “Meie inimene” ei ole mitte sõltumatu isemõtlev indiviid, vaid mingi kollektiivi vasall (või isegi kollektiivi omand). Kes on see kollektiiv, seda reeglina ei defineerita, vaid tajutakse alateadlikult ja rohkem psüühilise kui füüsilise kategooriana. Võimu kandjaks na?ikraatias on na?ide vennaskond. Na?id ei kutsu siiski üksteist vendadeks, vaid na?ideks. Selle tõttu võiks nende kooslust nimetada na?konnaks. Üldtuntud vähemuse võimu vormiks on diktatuur, kus eesotsas on diktaator. Diktatuuri olemusest arusaamine on kõige lihtsam. Teiseks vähemuse võimu vormiks on rahavõim. Rahavõimu iseloomustab see, et iga inimese võimu suurus teiste inimeste üle on otseses sõltuvuses tema rikkusest. Rahavõimust on raskem aru saada kui diktatuurist. Puhta rahavõimu juures peaks kõik müüdav olema, ka ametid. Võimu kasutamine võimukandja rikastumiseks ehk korruptsioon oleks sel juhul normaalne. Na?ikraatia ei ole otseselt ei diktatuur ega rahavõim, kuid ta aktsepteerib diktatuuri ja rahavõimu. Peale selle on na?ikraatial veel oma printsiibid.
Milline on na?ismi koht teiste ideoloogiate või mõtteviiside seas? Na?ismil ei ole teada sellist autorit nagu marksismil. Na?ism on rahvalooming. Na?ismi reegleid on vaja uurida, et neid kirja panna. Na?ism avaldub inimeste erilise käitumisviisi ja mõtteviisi kujul. Sealjuures on selline mõtteviis na?ismi kandjate jaoks iseenesestmõistetav. Na?ist ise ei tarvitse oma mõtteviisi erilisusest üldse teadlik olla. Ta tegutseb alateadlikult. Vähemalt osaliselt. Pole selge, kas seda mõtteviisi tuleks nimetada ideoloogiaks, maailmavaateks, usuks või millekski muuks.
Sisu poolest tundub na?ism olevat ateistlik. Na?ist ei tunnista oma sõltuvust ühestki jumalast. Kuid igale na?ile on oluline “meie omade” arvamus. Sealjuures ei ole täpselt määratletud, millise konkreetse isiku või isikute arvamus see on. Ka hierarhias kõrgel kohal oleva isiku arvamust võidakse ignoreerida, kui see erineb üldtunnustatud “meie omade” arvamusest. Seega tuleb igale na?ile olulist “meie omade” arvamust lugeda kollektiivseks arvamuseks. Jumala vaimu asemel on neil kollektiivse alateadvuse vaim.
KUIDAS SATTUS NA?ISM EESTISSE
See on Nõukogude võimu ajal Venemaalt imporditud. Sellise mõtteviisi ehk usu lõid kurjad geeniused – Lenin ja Jossif Stalin. Peale võimu võtmist Venemaal tekkis kommunistidel probleem. Uue kommunismiusu kehtestamine osutus ilma vana ristiusu hävitamiseta võimatuks. Lenin tappis enamuse vaimulikest, kuid see ei aidanud. Rahvas jäi ka ilma vaimuliketa usklikuks ega allunud uuele korrale. Stalin sai pärandiks kaose, millel oli küll kõlav nimi – uus majanduspoliitika. Kommunismi ideed devalveerusid selles kaoses ja Stalin sai võimu hoida ainult kriminaalsete meetoditega. Kuid ka surmahirmuga ei olnud võimalik endale piisavalt toetajaid saada. Stalin oli probleemi ees – võimu hoidmiseks ei olnud muud teed, kui muuta rahva usku. Ja Stalin lahendas selle probleemi. Ta pani kirikutesse vaimulike asemele oma agendid, kes tõelise ristiusu asemel hakkasid levitama selle naeruväärset paroodiat. Kristlaste rahvusvahelised sidemed lõikas ta läbi raudse eesriide abil.
Uuel põlvkonnal polnud muud valikut, kui võtta omaks kommunismiusk. Stalinist kujunes elav jumal. Piiritu usk Stalinisse sai löögi alles kolm aastat peale tema surma. Nikita Hru?t?ovi neljatunnine kõne NLKP XX kongressil ja selle sõnum viis terve kommunistliku maailma ?okiseisundisse. Hru?t?ov ei mõistnud siiski hukka Stalini loodud süsteemi seadusetust ja ebaõiglust, vaid hämas Stalini isikukultusega.
Kuid niinimetatud “Hru?t?ovi sula” ei kestnud kaua ja kriminaalne ideoloogia võttis uuesti võimust. Tõsi, staliniaegne terror ei tulnud tagasi, kuid vohama hakkas kriminaalse mõtteviisi teine pool, milleks on tööpõlgus ehk parasiitliku elu omaette väärtuseks pidamine. Valitsev eliit ehk nomenklatuur vehkis tööd ülistavate kommunistlike loosungitega, kuid ise looderdas, varastas riiki ja sülitas seadustele. Elu ülalhoidmine jäi väheste tõsimeelsete kommunistide kanda. Eliidi silmatorkav kahepalgelisus kandus üle rahvale. Stalini alustatud usuvahetus oli lõpule jõudnud. Kristliku mõtteviisi asemel sai valdavaks uus sovetlik mõtteviis, mis aktsepteeris valet, kahepalgelisust ja seadusetust. See mõtteviis ongi na?ism.
Peale N.Liidu lagunemist langes kommunistliku ideoloogia prestii? drastiliselt. N.Liidu lagunemisel põhilist rolli mänginud na?istlik mõtteviis läks aga sujuvalt uutesse võimustruktuuridesse üle. See mõtteviis elab edasi ja avaldab laienemise märke.
NA?IDE MORAAL EHK NA?INORM
Na?ikraatial on oma kirjutamata reeglite kogum, mis vormi mõttes on moraal. Siiski on na?ide reeglid üldlevinud kristliku moraali seisukohalt moraalitud. Selguse mõttes nimetame neid reegleid na?inormiks. Üheks na?konda kuulumise tingimuseks on na?inormi reeglite järgimine. Na?konna liikmeskond pole kusagil kirjalikult fikseeritud. Na?konna liikmeks vastuvõtmisel ei ole selliseid protseduure nagu mõnel teisel vennaskonnal. Na?konna liikmeks vastuvõtmine ja liikmeksoleku kinnitamine toimub harilikult mingitel alkoholi tarbimisega pidudel nagu tavalise tutvuskonna kujunemisel. Na?konna eesmärgiks on parasiteerida na?konda mittekuuluvate ühiskonnaliikmete ehk mittena?ide arvel.
Täpsustame, mida me mõtleme parasiteerimise all. Küsimuse all on koostöö tulemusena loodud rikkuse jagamine, mida saab teha ja on tehtud erinevalt. Mõistlik oleks erinevad jagamissuhted tähistada eri märksõnadega. Seda võiks teha näiteks nii.
1. Võrdväärne suhe on siis, kui koostöö tulemuse jagunemine ei erine üle kahe korra täpselt võrdselt jagunemisest.
2. Diskrimineeriv suhe on siis, kui mõlemad pooled saavad kasu, kuid tulemuse jagunemisel on erinevus üle kahe korra, võrreldes täpselt võrdse jagunemisega.
3. Parasiteeriv suhe on siis, kui üks pool saab kasu ja teine ainult kahju.
4. Talutavalt parasiteeriv suhe on siis, kui kahju saav pool suudab selle üle elada nii, et ei teki jäävat kahjustust ja suutlikkuse langust.
5. Talumatult parasiteeriv suhe on siis, kui kahju saaval poolel ilmnevad hävingu tendentsid või ta hävib.
Na?isid iseloomustavaks jooneks on üleolev ja põlglik suhtumine kõikidesse töötegijatesse. Töö tegemist loetaks väärikust alandavaks. Raha saamiseks on peale töö kõik muud viisid head, ka kriminaalsed. Kõige alandavam on füüsiline töö. Vene keeles on sõnadel töö ja ori üks ja sama tüvi (rabota ja rab). Venemaal on na?istlikel tavadel lai levik ja ajaloolised juured. Tööpõlglik hoiak on na?konna kujunemisel oluline. Töötegijaid loetakse iseenesestmõistetavalt mittena?ideks, kes peavad töötama na?ide jaoks.
Kui pole kellegi arvel parasiteerida, siis na?konda ei teki. Na?kond kasutab ära olemasolevaid ühiskondlikke struktuure (riigiasutused, ettevõtted jne) oma huvides ja aktsepteerib ühiskondlikku positsiooni oma hierarhias. Siiski erineb na?konna hierarhia ühiskondlikust hierarhiast.
NA?INORMI REEGLITE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Na?ide jaoks on õiglus suhteline. Kui on konflikt na?i ja mittena?i vahel, siis igal kõrvalseisval na?il on kohustus asuda toetama konfliktis olevat na?i. Sealjuures peab iga kõrvalseisja jätma kõrvale oma isikliku arvamuse. Ta peab na?i toetama ka siis, kui tema arvates on õigus hoopis mittena?il. Kohustus toetada oma na?i on absoluutne. See toetuskohustus on jõus ka siis, kui konfliktis olev na? rikub kehtivat seadust ja mittena?il on seaduse järgi õigus. Na?id ei pea riiklikke seadusi enda jaoks kohustuslikeks. Veelgi enam, toetuskohustuse absoluutse iseloomu tõttu nad ei saagi seda teha.
Kui on konflikt kahe mittena?i vahel, siis na?inorm ei takista riikliku seaduse aktsepteerimist. Vastupidi, ta toetab seda. Na?ide huvides ei ole mittena?idest koosnevat ühiskonna enamust destabiliseerida. Nende eesmärk on mittena?ide arvel parasiteerida.
Kui on konflikt kahe na?i vahel, siis on kohustus teotada seda, kes on na?ide hierarhias kõrgema koha peal. Kui leidub üks na?, kes ei toeta konflikti korral kõrgemalseisvat na?i, siis sellega ta langeb välja kõrgemalseisvale na?ile kuuluvast na?konna osast. Selle väljalangemisega satub ta mitte tavaliste mittena?ide, vaid reeturite hulka. Olukord, kus kaks na?i on hierarhias võrdsel positsioonil, on na?inormi põhimõtete järgi ajutine. Eeldatakse, et nende kahe na?i vahel peab olema sõda, mis varem või hiljem lõpeb ühe poole võidu ja teise alistumisega. Võimuna aktsepteerivad na?id füüsilist jõudu (rusikad, kuulid ja pommid), raha, ühiskondlikku positsiooni ja positsiooni na?konna sees.
Na?inormi hierarhia summutab südametunnistuse hääle ja keelab väljendada isiklikku arvamust. Vene bol?evike kuulus reegel – kes ei ole meie poolt, see on meie vastu – tuleneb mitte marksistlikust teooriast, vaid na?inormist.
NA?KONNA PIIRID JA PIIRATUS
Tüüpiline na?konna piir on võimu omajate ja võimu all olijate vahel. Nii oli see Nõukogude ajal. Kuid on võimalik ka veidi teistsuguse värvinguga piiritlemine. Näiteks võib na?kond ennast piiritleda erakonnana. Kui na?ide erakond valimised võidab, siis saab neist võimu omaja. Piiritleda võib ka rahvuse järgi. See pole just tüüpiline, kuid mõnikord on selline piiritlemine soodus võimu võtmiseks. Sel teel omandatud võim võib üle kasvada fa?istlikuks. Na?kond võib ennast piiritleda ka kuritegeliku grupeeringuna, kes ignoreerib kehtivat seaduslikku korda. Selline grupeering võib luua sidemed võimustruktuuride ja erakondadega ja sel teel teatud võimu omandada.
Piiritlemise tulemusena tekivad alati na?konna sees ja na?konnast väljas olevad ühiskonna osad. Üldiselt iseloomustab na?iste igasuguse huvi puudumine väljapoole jääva osa käekäigu suhtes. Väljapoole jäävast osast on nad huvitatud ainult nii, nagu jahimees on huvitatud metsloomadest. Neid võib piiramatult küttida. Sellise “küttimise” tagasimõju na?konnale endale reeglina ignoreeritakse. Selles avaldub na?ismi piiratus ja ka enesehävituslik tendents. Na?istlikku piiratust võib tõlgendada ka kollektiivse egoismina.
KAHE VASTANDLIKU IDEOLOOGIA KAHJULIK MÕJU INIMESE PSÜÜHIKALE
Õnneks ei ole na?istlik mõtteviis meil veel ainuvalitsev. Teine pool Eestit elab ja suhtleb kristlike juurtega kaasaegse lääneliku ideoloogia kohaselt.
Mõlemal vastandlikul ideoloogial, mis praegu Eestis on, on oma väärtushinnangute süsteem. Mis on ühes süsteemis hea, see on teises süsteemis halb. Küsimuses, mis on hea ja mis on halb, on praegu suur segadus. Kui inimene ei tea selgelt, mis on hea ja mis on halb, siis ei ole võimalik eesmärke seada. Ilma eesmärkideta elul puudub mõte. Inimene on nii loodud, et ta ei talu olukorda, kus elul puudub mõte. Inimesel on vajadus luua enda jaoks väärtushinnangute süsteem. Peale selle on tal vajadus sarnase väärtushinnangute süsteemiga kaasinimeste järele.
Kui aga tunnustatud ja usaldusväärse arvamuse allikas puudub ja arvamuste liigpaljusus on selline, et lausa igal eestlasel tundub oma arvamus olevat, siis on asi halb. Oma arvamuse kujundamine paljudes keerulistes küsimustes pole kellelegi jõukohane ja maad võtab nõutus ja segadus.
Sellel on aga negatiivsed tagajärjed. Eestil puudub tulevikuvisioon. Me paistame nii seest- kui väljastpoolt tegelastena, kes ise ka ei tea, mida nad tahavad. Üldtunnustatud ideede puudumine teeb sisepoliitikast labase kõrtsikakluse. Aktiivse eluhoiaku ja edasiviiva kriitika asemel on passiivne virisemine.
Kui ühiskonnas on korraga käibel kaks vastandlikku väärtushinnangute süsteemi erinevatest ideoloogiatest, siis vastab see olukorrale liikluses, kus korraga kehtib nii parema kui ka vasaku käe reegel. Ja katsuge niimoodi kuhugi välja jõuda?