Kristlikud eetikud kiunuvad kogu aeg, et pederastid annavad noortele halba eeskuju. Nendega tuleb täielikult nõustuda. Asi on juba päris hulluks läinud ja nüüd on piidrite nakkaval eeskujul ka heterod hakanud kapist välja tikkuma. Tule jumal appi.
ÜLEKOHTUNE ÜHISKOND
Ega see seksualism ikka ei ole päris normaalne asi. Seni, kuni heteroseksualismi seostati Kati Murutari, Kati Tootsi ja Seksi-Kristi tegevusega, võis seda pidada lihtsalt üheks paljudest naistehaigustest. Nüüd aga, kus Inno Tähismaa on kapist välja tulnud, peame oma vaate seksualismile ümber hindama.
Inno Tähismaa on täiesti normaalne inimene ja ühiskonna täisväärtuslik liige, enamgi veel – teeneline Äripäeva ajakirjanik. Seega mitte lihtsalt ajakirjanik, vaid midagi ajakirjanike kuninga taolist. Sinivereline igal juhul – oli ju Inno maailma kõige populaarsema eestikeelse väljaande Kroonika jumalast peatoimetaja Ingrid Tähismaa abikaasa.
Ja sealt see jama algaski. Kroonika peatoimetamisele pühendunud Ingrid ei andnud Innole keppi. Inno proovis leida rahuldust spordist, käsikiimast ja hooramajadest, aga mitte sittagi! Presidendi vastuvõtul oli hulk sportlasi, käsikiimlejaid, ent hoorasid nappis. See on ülekohtune. Inno on tänapäeval tuntud kui hoorade õiguste eest võitleja ja mis kõik.
TÖÖTAVAD NAISED EI JÕUA PANNA
Seepi söövad ajakirjanikud mõnitavad teda, kommentaatorid kohtlevad teda sama julmalt kui Jeesus Kristust või Edgar Savisaart. Ometigi on tegu ääretult ausa, pereväärtustele orienteeritud ja kapitalismi alatuid mehhanisme paljastava literaadiga. Tõesti, pedede ja liputajate eeskuju on talle pahasti mõjunud, aga asi, mida ta ajab, on õige.
Mida Inno räägib – töötavad naised ei jõua nikkuda. Kapitalistlikust orjatööst tühjaks tõmmatud emased pole voodis mitte munnigi väärt. See jutt on õige. Inno ise tegi õige valiku ja loobus kapitalistliku frigiidsuse all kannatavast Ingridist. Kusjuures, pange tähele, ta ei jutlusta klubielu ega muid juhuseksi ja kiimaluse vorme, vaid abielu.
Inno konservatiivne eluvaade on tiirastest limonaadi- ja ?ampoonireklaamidest täkku täis aetud publikule raskestimõistetav, aga see on õige. Kui jätame kõrvale mõned ülepaisutused nagu vajadus kuusteist tundi järjest pulka vihtuda, on Inno eluvaade igati eluterve. Samas on mõistetav, et Kroonika toimetaja kõrval kuivatud aastad tuleb tasa teha ja võimalikult kiiresti.
NAISE TÖÖANDJA MAKSKU MEHE BORDELLIARVED
Olge nüüd mõistlikud ja ärge nähke Innos maniakki, kui te ise oleksite sama julmalt koheldud nagu Inno, siis paneksite kolmkümmend kaks tundi järjest. Tähismaa pihtimused on ikkagi samm normaalsuse poole. See on võitlus kapitalismist lolliks läinud frigide, nende haigete väljaannete ja kloosterkodude vastu.
Mehed tuleb frigiidsete naiste türannia alt vabastada. Teised naised tuleb vabastada frigiidsete väljaannete kahjulikust propagandast. Naine, kes ei suuda rahuldada oma meest, ei tohiks toimetada isegi mitte heegeldamisajakirja. Tööandja, kes on naise suguvõimetuks muutnud, peab piinatud ja alandatud mehele maksma kahjutasu. Loomulikult kuuluvad kinniplekkimisele ka bordelliarved.
ODAVAD SEKSIASENDAJAD NAISTELE
Me suhtuksime ka kunstiülikooli rektori üleaisalöömisesse mõistvalt, kui ta oleks meile kõik ausalt ära rääkinud. Oleks Keskküla öelnud, et naine ei anna, mis ma pean siis tegema – koergi poleks haukunud. Loomulikult on kõik kapitalistlike sitatootmisliinide ja pasapanemiskontorite naised nüüd hirmul, et mehed jätavad nad maha ja võtavad uue naise, kes on riigitööl ja hea tervise juures. Inno ju nii tegigi.
See on põhjendatud hirm ja sellest ka palju ilkumist ja osatamist. Igal juhul on seksinäljaga piinamine inimsusevastane kuritegu. Ja feministid olgu ka vait, ega see paastumine naistele ka nii väga meeldi. Aga mis teed, kui enam ei jõua – loed Kroonikat, loed Kartlandi liimerdavat sopakat, vaatad meeleheitel koduperenaisi ja seksi ja linna.
Kogu massimeelelahutus pakub võimetutele naistele odavaid seksiasendajaid.
FRIGIIDMANIAKKIDE PALJASTAMISEST
Kui palju on meil naisteajakirju – tuhat. Ja millest nad kõik räägivad – ikka käib jutt augu ümber. Võtke Eesti Naine või Kosmopolitan ette. See on kõik üks kuradi kiim. Kusjuures ebaterve ja viljatu kiim, mis erineb Inno Tähismaa tervest, tegusast rahuldamatusest, mis lõppude lõpuks viis normaalse ja õnneliku kooseluni.
Inno algatus on kokkuvõttes edasiviiv üritus. Tööõnnetuse korras orgasmi kaotanud naiste probleem tuleb lahendada. Mehi tuleb julgustada terveid ja tugevaid naisi otsima ning ka frigiidmaniakkide paljastamine on ainult tervitatav. Iseäranis siis, kui nad saastavad meie vaimset keskkonda oma suguvõimetu meelelahutusega.
SÕNUM ON EDASTATUD
Samas ei ole heterotel ikkagi mõtet kapist välja tulla, sest nende elu pole ainult lust ja lilleseade nagu pededel. Heterotel on sitased mähkmed, pesukaitsmed, laste kisa, naiste hala ja üks kuradi kommunaalmure kogu aeg. Seda jama pole vaja avalikkuse ette tassida, kui, siis ainult vahel harva ja juhul, kui olukord on ikka väga hull nagu Tähismaade peres muidugi oligi. Sõnum on edastatud ja nüüd aitab.
Kindlasti ei ole Inno teinud vastutustundetut litsipropagandat. Ühelgi ausal inimesel pole nii palju pappi, et iga päev kuusteist tundi prosti panna. Seega on Inno ainus inimene, kes on suutnud abieluväärtused kapitalismi keeles arusaadavaks teha. Ja sealjuures ei tohi unustada, et taliolümpia sõgedas vaimustuses on sport seninägematult üle hinnatud. Ja Innol on jälle õigus, sport ei paku vähimatki rahuldust.