See oli siis, kui Kulka hasartmängijast ninamees vahele võeti. Nagu kombeks, tõmbasid ka netikommentaatorid mehe kohe liistule. Just nendest kommentaaridest meenub mulle alati üks, kui kusagil läheb jutt haridusele ja teadusele. Täpsustanud, et Viiol oli ka majandusteaduse õppejõud, järgnes lihtne ja selge üldistus: kui mingi distsipliini puhul rõhutatakse sõna “teadus”, siis on tegu pseudoteadusega nagu näiteks usuteadus, majandusteadus ja õigusteadus. Tegelike teaduste puhul – füüsika, matemaatika, keemia – pole vaja mingit täiendavat epiteeti.
Karm hinnang. Kui pseudoteadused, küllap siis ka pseudoteadlased. Selge, et siin ei saa päris ühe vitsaga lüüa ja positiivseid erandeid võib ka ikka leida. Teisalt aga tuleks kahtluse alla seada hoopis rohkem kui nimetatud kolm. Aga püüdkem asja vaagida selle kommentaari positsioonilt.
MAJANDUS- JA ÕIGUSTEADUS
See, mida asjaosalised ise majandusteaduseks nimetavad, on ju lihtsalt oskus võõraid lüpsta ja sõpradel nahk üle kõrvade tõmmata. Pigem on see kunst, mida andekad sulid on aastatuhandeid vallanud ilma oma oskusi teaduseks upitamata. Mis teadus see on, mille põhipostulaate iga kümnekonna aasta tagant silmagi pilgutamata pahupidi võib pöörata. Kui üks füüsik hakkaks ühel päeval kinnitama, et gravitatsiooniseadus kehtib nüüdsest vastupidise märgiga, siis satuks ta kiiresti nende teadlaste seltskonda, kelle arvates on maakera sees teine ja suurem maakera. Kui aga üks majanduskorüfee, kes on eluaeg teaduslikult tõestanud kapitalistliku turumajanduse ülimat mädasust, nüüd seda innukalt jumalikustama hakkab, siis saab temast lugupeetud õppejõud ja teadlane mõnes meie paljudest kõrgkoolidest.
Õigusteadusest ei maksa üldse rääkida. Nende latt on viimased tosin aastat olnud Tallinna parkimise juriidilise korralduse kohal, aga üle pole õigusteadlaste kamp sellest suutnud sohki tegemata veel hüpata. Küllap jäävadki selle alla keksima ja oma teadussaavutusi ülistama.
USUTEADUSE SIPELGAPESA
Edasi teeme katse, mida soovitas Andrus Kivirähk (vt EPL 13.08), ja torkame kepi usuteaduse sipelgapessa. Küsime, miks peetakse targutamist juudi rahva ennemuistsete juttude üle teaduseks, eesti rahva vastavaid lugusid aga käsitletakse vaid lastelektüürina. Usumehed ise praalivad, et nende trump on eetika, mis tänu usule ja selle tundmisele jõuab nii lossidesse kui ka prügikastide taha. Lubatagu kahelda – hetkel tundub küll, et mida rohkem papid laiavad, seda hullemaks igasuguse eetikaga läheb. Vaata, kust otsast tahad.
Eetikaga võiks nagu kokku käia ka sallivus, aga siin on asi eriti sant. Kui käib kirikuhõbeda jagamine, siis on silm silma ja hammas hamba vastu isegi sama jumala teenritel, rääkimata konkureeriva jumala kummardajaist või loitsivatest maausulistest. Ainukesed, keda meie kristlased jäägitult armastavad, on kommunistid. Igal suuremal ja väiksemal usupühal pungitavad kirikute esireas jultunult silmi vanad punased.
ORU PEARU JA GOGOL
7. juuli EPL-s oli hariduskorralduse väärastunud suundumuste pärast kriitiline emeriitprofessor Ilmar Kleis. Seega – üsna ühtmoodi mure vaevab piltlikult öeldes lüürikut, füüsikut ja anonüümset häält virtuaalmaailmast, aga hariduspridurkad on nendest muidugi mõista targemad. Turgu näib pseudoteadustel jätkuvat ja seetõttu tuleb meil tunnustust avaldada Oru Pearu prohvetlikule hinnangule koolihariduse kohta.
Kuigi viksiks ametnikuks saaks õppida Gogoli jutte lugedes ja suhtekorralduse asjus võiks teadmisi omandada esimeselt ette juhtuvalt mustlaseidelt, on need alad muutunud unelmate sitahunnikuiks uhket tiitlit ja magusat elu ihkavaile õppurkärbestele. Muide, Ameerikamaa high school vastab vist meie keskkoolile ja ilmselt suur osa rohkem kui 50-st kohalikust nn kõrgkoolist seda hädapärast ka on (nende koolide olemust lahkas eelmises KesKus’is põhjalikult Hardo Pajula). Nii saab keskmiselt haritud kantseleirotist kõrghari tud haldusjuhtimise bakalaureus või koguni magister – kõlab ju lummavalt. Ja meenutab ühte külatädi, kes naabrinaisele kelkis, et tema lapsed on linnas tähtsad asjapulgad – tütar on prostituut ja poeg retsidivist.
Head hobusevargaks tudeerimist, lapsed!
