Andrei Norkin (AN): Te ilmselt juba teate, et Eesti president Ilves ei kuuluta välja seadust, mille põhjal tuleb mälestusmärk Nõukogude sõjameestele-vabastajatele Tallinna kesklinnast ära viia. See teema oli Venemaa jaoks väga valuline, selle ümber arutati palju. Tahaks selle kohta teada Euroopa Liidu seisukohta.
Marc Franco (MF): Kardan teile pettumust valmistada, kuid pean ütlema, et selle kohta Euroopa komisjonil oma arvamust ei ole. See on küsimus, mille otsustab Eesti valitsus. Me ütlesime, et me tahaksime vaid selle küsimuse efektiivset lahendamist. See, mis te praegu mainisite – president ei kirjutanud sellele seadusele alla, räägib sellest, et seni ei ole see küsimus veel lahendatud ja paljutki on vaja veel arutada.
AN: On teada Euroopa riikide vastuseis natsismile, neonatsismile jne. Sellega seoses on mul küsimus. Eestis on praegu endised SS-vägede võitlejad oma staatuselt võrdsustatud rahvuskangelastega. Eesti jaoks on võitlus Nõukogude vägede vastu muutunud tähtsamaks kui võitlus natsismiga. Vähemalt jääb selline mulje. Kuidas Euroopa sellesse suhtub? Otse öeldes solvab see Venemaal väga paljusid.
MF: Euroopa Liidus, samuti nagu ka Venemaal ja rahvusvahelises ühenduses on veendumus, et me peame võitlema natsismi, ?ovinismi, rassismi jne taassünniga. Sellisel juhul võib öelda, et erinevusi suhtumises Euroliidu poolt ja Venemaa vahel ei ole. Mis puudutab teie interpretatsiooni sündmustest Eestis, jätan selle teie otsustada. Võin ainult öelda, et sellist analüüsi ei jagata Euroopa Liidus. Võin öelda, et Eesti valitsuse positsioon seisneb selles, et kõikide tsiviliseeritud rahvaste kohus on võidelda fa?ismi ja rassismiga.
AN: Üks president Putini abilistest, härra Jastr?embski, väljendus neil päevil küllalt järsult, kui väitis, et mõned Euroopa Liidu uued liikmesriigid võeti avansina sinna liikmeteks. Kas Te nõustute Kremli sellise kriitikaga, et mõned Euroopa Liidu riigid ei küüni Euroopa demokraatia tasemeni, kuid ometi võetakse neid liikmeteks vastu?
MF: Esimesteks nõueteks on seal inimõiguste austamine, sõnavabadus jne. Võin Teile kinnitada, et see otsus võeti vastu väga tõsiselt ja see ei olnud kergemeelne otsus. Öeldakse, et demokraatia, sõna- ja trükivabadus – see on ideaal, mille poole me kõik peaksime püüdlema.