Mõttetult kiiresti on see aasta otsaga detsembrisse jõudnud. Üldse tuleb täheldada, et aeg läheb loomuvastaselt kähku. Mäletate, kui oodati aastat 2000? Sellest on juba viis aastat. Järelikult on elada jäänud jube vähe ja midagi ära teha enam niikuinii ei jõua. Minge ja puhake, saatke kõik lollakad tööd kukele ja tehke parem süüa. Sellega jõuab ikka valmis. Aga kapitalisti heaks orjaku teised, kui sihukesi rumalaid leidub.
SURNUD LOOMA EELISED
Detsember tähendab karmi vitsutamist. Jõul ja näär marsivad käsikäes nagu kana ja juurvili uksest sisse, pekivaagnad pihus. Verest tehtud mustad sooletäied aetakse kuumaks ja neelatakse pohlamoosi abiga alla. Pärast vats haige. Seakamakaid lüüakse nii ehk teisiti ammuli suumulkudest alla ja rasv voolab lahinal mööda lõuga kapsasse. Kui just habe ette ei jää. Naistel enamasti ei jää. Kibekapsas ja küpsekartul on ka enamvähem ainukesed taimsed produktid, mida korralik eestlane rämedal juudiprohveti sünnipühal sisse ajab. Muidu ikka põrsikuihu ja tumevorst ja krõmpssült. Põhimõtteliselt on muidugi ilus ja tervitatav, et inimese söögiks surnud loomad sobivad. Elusat looma on kuramuse tülikas pugida, teab igaüks, kes jälki austrit neelanud. Uskuge mind, elusa lehma söömine on veel tükk maad tülikam. Seevastu kenasti puhastatud sisefilee on vagusi, ei siputa ja laseb endaga pannil sada nalja teha, ise vaiksest mõnust krudisedes. Lehm, jah. Lammas on märksa väiksem, kilo sisefilee saamiseks tuleb seitsmel noorel oinal kõri maha võtta. Aga elusast peast ei tahaks ka lamba kallale minna. Inimene võib küll inimesele hunt olla, aga mitte lambale. Vägivald on mõnus, kui selle tulemuseks on toit. Aga hea, kui rõõmus mõrvatöö kusagil silma alt ära on, tapamajas või maainimese kojas. Masin või külamees ajavad asja korda, prillidega inimesed suhestuvad surnud loomaga siis, kui see enam ei siputa ja karvane ei ole. Mis on viisakas viis.
JUUDIPROHVET SÜMBOLISEERIB LOOMA
Need lamba siseviled on sihukesed umbes tollise läbimõõduga nirakad, neist saab ülilihtsalt toidu kokku nikerdada. Lõikad juppideks ja praed pannil kuumas võis, kärmelt segades, umbes kaks minutit, et seest kena roosa jääks. Päris lõpus viskad pihutäie peeneks hakitud küüslauku või sisse ja raputad lihale soola ja musta pipart. Siis lükkad kõik taldrikule. Ma ei hakkaks isegi veinikastmega jändama, võtaks mingit hääd veini hoopis kõrvale. Toidulisandiks midagi väga üksikut, näiteks rohelisi herneseid.
Juudiprohvet, sünnipäevalaps, sümboliseerib looma, inimese sõpra. Loomad surevad, et meie saaksime elada. Juhhei!