Sajandeid on meie esivanemad siin elanud ja olnud osaks loodusest ja keskkonnast. Mets on siinmail alati olnud. Õieti võikski öelda: alguses oli mets. Esimestest asustustest alates on eestlased sõltunud metsast – sealt saadi söögipoolist, samuti puitu ehituseks, kütteks ning tarbeesemete valmistamiseks.
Aastatuhandeid oli ümbritsev loodus oluliseks teemaks rahvausundis. Pühad paigad asusid siis kogukonna piirialadel. Seal, kus lõppes “oma” haritud maa ja algas “muu” maailm. Looduse pühapaiku austati ning inimeselt nõuti seal rituaalset käitumist.
Mets kaitses võõrvõimu eest
Keskaegses Eestis oli mets inimese pelgupaik. Henriku “Liivimaa kroonikast” on teada, et piiluri teate peale ristirüütlite lähenemisest pageti metsa. Iseäranis sobisid selleks raba- ja soosaared, kuhu võeti ka koduloomad kaasa. Liivi ja Põhjasõja ajal ehitati soosaartele varjumiseks soodesse palkteid. Seni vanim teadaolev on Kata Heinasoo sootee, mis pärineb III-IV sajandist.
Asustuse tihenedes muudeti üha enam metsamaad põllumaaks. 18. sajandil oli talupoegadel lubatud metsa kasutada, kuid seda õigust püüti viia järjest rohkem mõisate kontrolli alla. Külade metsad säilisid ainult üksikutes paikades.
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiline metsalangetamise tööriist kirves. Seejärel võeti kasutusele kahemehesaed, mida rahvasuu ka “sulle-mulle” saagideks nimetas. Kahemehesaag nõudis kahe tugeva mehe tööd, kelle tööjõudlus jäi aga esialgu alla tublile kirvemehele.
Ennesõjaaegne Eesti Vabariik ehitati üles metsa toel
Vastloodud Eesti Vabariigi majanduse ülesehitamisel oli metsal võtmeroll. Teiste ekspordiartiklite puudumise või vähesuse tõttu moodustasid metsasaadused 1920. aastal lausa 64% koguekspordist. Välja veeti puidutööstuse toodangut, saematerjali, paberit, tselluloosi ja tuletikke, ulukiliha, karusnahku, metsamarju ja seeni.
Aastatel 1922-1940 tehti mitmeid suuri erakorralisi raieid valuuta hankimiseks. Neist olulisim oli majandusminister Strandmanni ettepanekul 1925. aastal eraldatud nn valuuta-lank: oksjonile lasti 6600 hektarit parimat metsa kuni 10 hektari suuruste lankidena. Ehkki müüa õnnestus vaid pool sellest metsast, stabiliseerus riigi olukord ja mark päästeti.
Erinevad kriisid vähendasid oluliselt riigi metsasust – ennesõjaaegse Eesti Vabariigi lõpu-aastatel oli see tolleaegse hindamismetoodika järgi 20% ringis.
Lahemaa oli Nõukogude Liidu esimene rahvuspark
Nõukogude ajal kuulus mets riigile. Tänu Eesti metsameeste tublile tööle suurenes riigi metsasus. Nõukogude Eestis andis tooni ka metsa kõrvalkasutuse suur ulatus. Korjati ravimtaimi, koguti kasemahla, männivaiku, tehti vitamiinirikast okkajahu linnufarmidele ning edendati jahindust.
Nõukogude ajal pandi süsteemne alus puhkemajandusele – Eesti NSV puhkealad fikseeriti üleriigilise planeeringuna. 1970-ndatel tulevad Eestisse esimesed kaitsealad: Otepää, Haanja, Karula ja Paganamaa. 1971. aastal luuakse terve Nõukogude Liidu esimene rahvuspark – Lahemaa.
Eesti on Euroopa üks metsarikkamaid riike
Ajaloo keerdkäikudest hoolimata on täna üle poole Eesti maismaast kaetud metsaga ning Euroopas on meist metsasemad riigid vaid Soome, Rootsi ja Sloveenia.
Eestis kasvab metsa igal aastal juurde rohkem, kui seda raiutakse ning 18% Eestimaast on hoopis kaitse alla võetud ja seeläbi kindlustatud looduse eripära ja mitmekesisuse säilimine. Eesti metsade pindala on kasvanud 2,2 miljoni hektarini.
*Metsapoole (liivi keeles Mõtsa Pūol, läti keeles Metsepole) oli muistne liivlaste maakond Edela-Eestis Liivi lahe ääres.
***
“Metsa varal see inimese elu keik on. Kui poleks metsa olavad, siis äi saaks elada ka sii. Tõused oomiku öles, tuba külm, oort on puud tarbelised, et tuld pliida alla teha. Paned katla tulele, ikka jälle puud, kes katlas toiduse ääks teevad. Maja, kus elatakse, keik ikka puu, siis töö ja talitsus riistad, keik olid puust. Keik, mis eese ömber nääd ja misse varal elad, on puust. Terve inimese elamine on metsaga öhes.”
Andrei Metsa, Saaremaa vanataat, sündinud 1874
(Tsitaat pärineb raamatust “Tuulik, kadakas ja leib” (1969), III valimik korrespondentide murdetekste, kogunud Aadu Toomessalu.)