Lihtsustatult võib öelda, et plakat on trükitud paberileht, mille ülesanne on edastada konkreetseid sõnumeid. Oluliseks peetakse plakati iseloomulikku omadust – plakat ei ole kunagi ühekordne objekt, vaid alati tira?eeritud ja levitatud. Kõikidel plakatitel on ühine omadus, et neid kasutatakse keskmiselt agaramalt propagandas, laiemas mõttes on nende funktsioon midagi “müüa”. Plakatikujundus seevastu tegeleb spetsiifilise visuaalse strateegiaga. Rakendades teksti ja/või ainult mõnda pildilist elementi, luuakse vajalik kontakt nii tähelepaneliku kui ka juhusliku vaatajaga. Plaanitud sõnum peab selle strateegia tulemusel jõudma vaatajani ja olema meeldejääv.
Mitmekülgsust rakendav meedium
Plakat on uskumatult mitmekülgseid kujundusvõtteid rakendav meedium. Loojal on võimalik panna proovile oma manuaalsed võimed, kasutada kõikvõimalikke joonistustehnikaid, maali spetsiifikat, rääkimata kujundusprogrammide võimalustest. Lisaks loovad fotograafia laialdased võimalused ja tüpograafia oma mitmekesisuses eelduse, et hea idee ei jää kunagi vahendite piiratuse taha.
Et saada aimu, mis tipptegijate peades sünnib ja kuhu ideed liiguvad, korraldab Eesti Kujundusgraafikute Liit koostöös Haapsalu Kultuurikeskusega HGDF-il üle kahe aasta Eesti plakati ülevaatenäitusi. Peamiselt keskendutakse kultuuriplakatile. Plakatinäiteid kogutakse vaba osalemiskonkursi alusel (sel aastal esitati 205 teost) ja laekunud tööde seast valib professionaalne ?ürii parimad palad näitusel eksponeerimiseks. Sel aastal läbis tiheda sõela 100 plakatit. HGDF-il valitakse lisaks ka 10 paremat plakatit viimase kahe aasta loomingust. Kuna tegemist on juba kolmanda ülevaatenäitusega, võib teha ka üldistusi. Keeruline on määratleda Eesti plakatiloome paremiku olemust, sest reaalselt ei eksisteeri ühtset koolkonda. Ja see on hea, kuna kõikide nende erinevate “käekirjade” ja “temperamentide” taustal on täiesti selge, et kuulutakse muu maailmaga samasse kaalukategooriasse.
Omakultuuri kontekst
Seoses taasiseseisvumise aastapäevaga tasub mainida, et plakatid on ka sobiv lähtepunkt ajaloo aruteludele, sest ajaloolised sündmused ja ideoloogiad muutuvad plakatil elusaks. Plakatitel on potentsiaal tabamaks teatud “Zeitgeisti”. Ideoloogilised veendumused, poliitilised konfliktid, tarbija identiteedid, igapäevased tooted, näitused ja üritused omandavad oma vahetu tõelisuse plakateid vaadeldes ja uurides. Kujundimäluga kaasnevad meenutused toovad kaasa erinevaid reaktsioone. Alates nostalgilisest entusiasmist või kergest ärritusest, lõpetades kiiva emotsionaalse väljaelamisega. Plakati puhul on visuaalne või “optiline” mälu suures osas sõltuvuses konkreetsete eluolude ainuomaste seostega. See eristab plakatit teistest visuaalsetest meediatest nagu fotograafia, film, maal või skulptuur. Visuaalse kommunikatsiooni spetsiifika kaudu teostuv nõue lihtsustada sõnumit ja keskenduda peamisele avaldusele on plakati puhul määrav.
Plakati suurepärane võime fikseerida ja kajastada visuaalselt ajahetke, mil ta on loodud, ongi ülevaatenäituse komplekteerimise mõtteks. Teiseks põhjuseks on plakati enese “ajalugu”, plakat teatavasti ilmale liigset vastupanu ei osuta. Isegi suurte tiraa?ide puhul on peale aktiivset sõnumi edastamist ehedal kujul säilinud vaid mõni üksik juhuslik eksemplar. Omakultuuri kontekstis tuleb aga vähemalt paremikku väärikalt ka säilitada.