Keskerakond – kodumaise parteide partei evib endas mitmeid märke. Tegelikult on kogu see süsteem aga lihtne nagu püksinööp. Veenduge ise!
PARTEI JÄRJEKORDSED ÜLESANDED EHK KONGRESSIST KONGRESSINI
Kongresside vahelisel perioodil pühendub Keskerakond justkui järjekordsele hoogtöö dekaadile – kongressil sõnastatakse uus suur ülesanne ja siis tormatakse, pea ees, ennastunustava andumusega seda suurt ülesannet täitma. Suureks ülesandeks võib olla ka otsitud vaenlase purustamine või mingisuguse nähtuse eitamine. Enamasti jääb suur ülesanne täitmata või sunnib võim Keskerakonna juhte käituma risti vastupidiselt suurele ülesandele. Siis unustatakse suur ülesanne sama kirglikult nagu mõni aeg enne seda suure ülesande eest võideldi. Kokku tuleb uus kongress, püstitatakse uus suur ülesanne ning eelmisel kongressil sõnastatud suurt ülesannet ei meenuta enam keegi, rääkimata eelmise suure ülesande täitmisele hinnangu andmisest. Õigupoolest meenutab see kangesti N. Liidus toimunud ajaarvamist viisaastakute kaupa. Igal kompartei kongressil püstitati samuti suur ülesanne, mis alati täitmata jäi ning unustati kuni uus kongress uue suure ülesande jandiga uuele ringile läks. Aga nagu sõnastas kord üks Vene tolle ajastu dissident: “Nõukogude inimese mälu kustub igal õhtul koos televiisori väljalülitamisega.”
Keskerakonna VI kongress toimus esimest korda väljaspool pealinna, 24. augustil 1997. Viljandis. Nagu kõiki järgnevaidki kongressi ülevaateid, võib seda alustada sõnadega – ülekaaluka häälteenamusega valiti Edgar Savisaar tagasi partei esimeheks.
1997. AASTA ÜLESANDED
Aga mis oli siis selle kongressi tähtsaim ülesanne järgmiseks perioodiks? Savisaar nimetas üleminekut astmelisele tulumaksule Keskerakonna majandusprogrammi nurgakiviks. Pärast seda on Keskerakond juba kaks korda valitsuses olnud, aga astmelisest tulumaksust pole haisugi! On siis erakond kriitiliselt hinnanud oma majaduspoliitika nurgakivi müürimata jätmist? Muidugi mitte!
Lisaks majanduspoliitika nurgakivile rõhutas Savisaar veel keskklassi laienemise olulisust, väikeettevõtluse toetamist ja mitte-eestlaste aktiivset integreerumist Eesti ühiskonda. Kas keskklass on laienenud? Savisaare sõnade järgi otsustades mitte, sest rõhutab ta ju pidevalt varandusliku kihistumise süvenemist ühiskonnas. On midagi tehtud väikeettevõtete turgutamiseks? Ei ole. Jääb Keskerakonna leivanumber – muulased. Ilmselt pidas Savisaar nende integreerimise tõhustamise all silmas ettepanekut anda kõigile üle 60-aastastele muulastele automaatselt kodakondsus, sealhulgas ka keeleoskuse nõuet rakendamata. Õnneks pole ka see ülesanne täidetud. Õnneks. Aga üle 60-aastased muulastest valijad on lubadustegi eest tänulikud. Või nagu Eesti televisiooni Narva saadetesarjas üks vana vene naine hiljuti teatas: “Stalinit ma armastasin. Kas ma Savisaart ka hakkan armastama, ei tea veel.”
Savisaarel on, mille nimel pingutada.
Samal kongressil võttis Keskerakond vastu ka uue programmi. Selle riigikaitse osas ei mainitud muuseas poole sõnagagi liitumist NATO-ga, küll aga peeti vajalikuks Kaitseliidu ümberstruktureerimist. Ehk lootis Savisaar veel tollal Kodukaitset taastada.
Aga üks lubadus programmi majaduspoliitikast on siiski ka täitmist leidnud – munitsipaalmajade ehitamine, kaubandussuhete parandamine ootab siiani järge, ehkki tänane majandusminister Savisaar on selle programmilise ülesande valgusel näidanud üles sihikindlust, eriti mis puudutab Slantsõ kaevurite rasket olukorda ja vene raudtee transiidiärimeeste muresid seoses ameeriklaste Eesti Raudteega.
Ja ühe kongressi palava heakskiidu leidnud resolutsiooni suutis eelkõige Peeter Kreitzberg isikliku vahelesegamisega ka ära nullida – surmanuhtluse keelustamise vastane deklaratsioon jäi vastu võtmata.
2000. AASTA ÜLESANDED
VII kongress toimus 19. veebruaril 2000. Mingeid tähelepanuväärseid ülesandeid sellel kongressil ei sõnastatud. Selgemaks said vaid Keskerakonna maailmavaatelised põhimõtted. Savisaar lubas Keskerakonnast teha rahvusliku partei, mida ei ole Isamaaliit ja samas ka liberaalse partei, mida ei ole Reformierakond. Kuidas Savisaare lubadus on realiseerunud? Hmh, paneb tõesti kukalt kratsima. Tänu Reformierakonna suuremeelsusele pääses Keskerakond küll pärast tõsist vastuseisu Euroopa liberaalide kampa ja kui rahvusluseks pidada Euroopa Liiduga ühinemisele vastuseisu, siis küll. Aga partei kodulehel ripub juba ammust aega hoopis selline määratlus: “Eesti Keskerakond on ainus partei, kes üritab võidelda sotsiaalse ebaõigluse ja kihistumisega.”
2002. AASTA ÜLESANDED
VIII kongress 26. jaanuaril 2002 toimus Tartus. Kongressi põhiküsimuseks sai partei seisukoht rahvahääletuse suhtes Euroopa Liiduga ühinemisel. Kongress pani hääletusele kolm konkureerivat resolutsiooni – “jah”, “ei” ja “südametunnistuse eelnõu”, mis jättis 10-11 KesKus /September hääletamisel igale ühele vaba otsustamisõiguse. Võitis “ei”, Eesti suurima liikmeskonnaga partei kõrgeim organ otsustas liitumisele ei öelda. Kas äsja Rakveres toimunud partei IX kongressil korrigeeriti Euroopa Liidu seisukohti? Loomulikult mitte. Kui keegi arvaks, et Savisaar ronis püünele ja teatas sealt kahetsuspisaraga väriseval häälel:”Seltsimehed võitluskaaslased, Euroopa Liidu asjaga panime puusse.” Ei, Savisaar, ei räägi liiga palju nagu tema parteikaaslane Mailis Reps. Uued suured ülesanded ootavad lahendamist ning ülekaaluka häälteenamusega valis kongress taas oma juhiks Edgar Savisaare!
PARTEI LÕHESTAJAD JA REETURID
Nagu nägime, keskerakonna kongressid tulevikueesmärkide seadmise ja programmiliste ülesannete täitmise analüüsiga just üleliia ei tegele. Millega siis tegeldakse? Nii hämmastav kui see ka ei ole, saab esile tuua põhiliselt kaks suurt teemade valdkonda. Esimene puudutab ohjeldamatut enesekiitust, teine välisvaenlaste alatute võtete kirumist. Välisvaenlase rollis võivad olla kõik teised erakonnad, president ja muud olulised institutsioonid, kuidas hetkel Keskerakonna vastase vandenõu osaluskoosseis just formeerunud on.
Teine suur teemadering hõlmab partei lõhestajate ja reeturite küsimuse. See oleks siis sisevaenlase probleem. Ning nii uskumatu kui see ka ei ole, eriti sisevanlaste hukkamõistmist jätkub parteil pea igale kongressile. Kui te ei usu, vaadake eri Riigikogu koosseisu valimistel kümmet enim hääli saanud keskerakondlaste nimekirja ja arvutage, kui palju sealt on tänaseks osutunud “reetureiks”, “pettunuiks”, “lõhestajaiks”, “eemale jäänuiks”, “juhi soosingu kaotanuiks”, “teise erakonda lahkunuiks” jne. Aga kui te ikka ei usu, pöördume tagasi Keskerakonna kongresside ajaloo juurde.
1995. AASTA LINDISKANDAAL
Kõige suurem arveteklaarimine leidis aset muidugi pärast Savisaare lindiskandaali 21. oktoobri 1995 aasta kongressil. Napilt edestas tollane lõhestaja Andra Veidemann Savisaare asemikku Siiri Oviiri ja tõusis korraks erakonna esimeheks. Muidugi mitte kauaks. Tagasihoidlikust siseministri palgast mitmemiljonilise Hundisilma elamukompleksi rajanud juht redutas pisut omaette, et siis valgel hobusel võitjana tagasi tulla ja lõhestajad parteist minema kihutada. Savisaare tagaselja toimunud kongressil esitasid juhi juhtnööre Oviir ja mahalastud ärimees Mait Metsamaa. Aga mässajad ei võtnud neid kuulda.
V kongress oli juhi tagasituleku üritus. Meeleolud olid reeturite suhtes muidugi ülisõjakad.
JUUDASEEKLI LUGU
VII kongress 2000. aastal toimus olukorras, kus Keskerakond oli Riigikogu valimistel saanud küll kõige rohkem hääli, aga valitsusse ikka ei pääsenud. Keskerakonnaga ei tahtnud lihtsalt keegi koostööd teha ja isegi erakonna sees levisid mõnedes mõtlevates peades ketserlikud seisukohad, et isolatsiooni põhjuseks võib olla juhi isepäine käitumine. Juht ise ja kuulekas mass nägid ohtu juhile ja partei ühtsusele, mis avaldus juhi kõrval Siiri Oviiri ja Kalev Kallo kandideerimises partei esimehe kohale. Oviir ja Kallo rääkisid oma kõnes vaja- dusest parandada koos- tööd teiste erakondadega ning kasvatada parteisisest demokraatiat. Ilmselt oli just viimane mõte liiast. Savisaar aga nägi isolatsiooni põhjuseid hoopis mujal – välisvaenlase aktiivses vastutegevuses. Välisvaenlasteks olid kolmikliit (valitsuse moodustanud Isamaa, Mõõdukad ja Reformierakond) ning president Meri, kes kasutasid Savisaare sõnul ebapuhtaid meetodeid.
Enne hääletamist juhi kohale pidas tänaseks Savisaare tervise parimaks asjatundjaks tõusnud Peep Põdder seltskonda hoiatada. Põdder soovitas enne hääletamist igaühel vaadata taskusse, kas seal pole kolmekümmet juudaseeklit! Loomulikult valiti parte esimeheks taas suure häälteenamusega Edgar Savisaar.
Viimased suured partei lõhestajad olid Keskerakonna üle-eelmise valitsuse ministrid, kellele ei meeldinud Keskerakonna eitav suhtumine liitumisse Euroopa Liiduga ning kes kritiseerisid Savisaare isikukultust parteis. Raevukalt välja vilistatud tegelased on enesele leidnud koha uutes erakondades, kuid vimm lõi välja ka viimasel kongressil Rakveres. Nii pidas partei teiseks viiuliks tõusnud Vilja Savisaar vajalikuks teatada: “Äraandja tähelend jääb lühikeseks. (?) Peeter Kreitzbergi reetmise hind oli Riigikogu aseesimehe kabinetis veedetud lühike aeg ning kallis ametiauto.”
ÜTLEN PARTEI, MÕTLEN SAVISAAR, ÜTLEN SAVISAAR, MÕTLEN PARTEI
Tegelikult ei ole mitte mingisugust põhjust Savisaarest üldse rääkida. Kõik teavad ju niigi hästi, kellega tegu. Enamus mõtlevaid inimesi ei pööra ta sõnadele erilist tähelepanu. Teised usuvad igat ta sõna, ükskõik, mida ta ka räägiks. Räägiks heal meelel muudel teemadel, kui üks asi ei oleks sundinud Savisaare juurde tagasi tulema. Miks rabeleb haige mees nagu hull, et pea igal välisvisiidil korra pilt eest visata? Miks ei hoia inimene oma tervist? Plakatil poseeritud kepikõndi ei saa ometi tõsiselt võtta. Ilmselt on kehva tervislik seisund põhjuseks, miks Savisaare käitumine üha väljakutsuvamaks on muutunud. Ta ülbitseb juba lausa demonstratiivselt avalikult. Mailis Repsi rumal lapsesuu pani isegi Savisaare valitsuskaaslasi pead vangutama. Selle peale laseb Savisaar Repsi partei aseesimeheks valida. Või siis oma abikaasa Vilja surumine Tallinna sadama nõukogusse ja tema parteisisene upitamine. Mis on selle põhjuseks, trots terve maailma vastu? Savisaar ei ole rumal, küllap ta tunnetab ka ise oma endise jõu kustumist ja võimaluste ahanemist. Kuid mida teeb Savisaar peale Keskerakonna juhtimise? Eriti mitte midagi. Kunagi rääkis ta, et võiks teadlaseks hakata. No mis teadlane Savisaar on? Lugege tema teadustöid – näiteks “Võitlus noorsoo pärast”, 1987, “Revolutsioon jätkub”, 1988 – ja te saate aru, et tegemist on oma aja sünnitisega, tüüpilise nõukogude poliitlektoriga, keda üle N. Liidu tuhandete viisi mööda vabrikuid ringi tuias ja töölistele poliitloenguid läbi viis. Savisaarel pole kunagi olnud mitte ühtegi originaalset teaduslikku uurimust, N. Liidus ilmunud venekeelse kirjanduse referaadid kapitalistliku ühiskonna pahedest jäävad teaduse tegemise elementaarsetest kriteeriumidest liialt kaugele.
Savisaare uus trend on rääkida, et ta võib ärimeheks hakata. Koos pojaga soetatud Laidoneri endine suvila ei ole veel äris läbilöömise tõestuseks. Partei esimehena voolavad soodsad pakkumised ja meelehea ise Savisaare juurde. Kõik, kes vähegi arvutada oskavad, teavad, et Savisaar pole elu jooksul ametlikult sellist summat teeninud, millega uhket eramut Nõmmele ja veelgi võimsamat talukompleksi Hundisilmale osta ja rajada, Laidoneri suvilat kinni maksta või uhkeid autosid vahetada. Ärimeheks hakates tuleb ju ise raha teenida, see on hoopis midagi muud. Sel juhul ei saa Savisaar enam millegagi kasulik olla, teene vastu teenet osutada.
Jääb üle vaid igavene Keskerakonna juhi amet. Kuulekas mass garanteerib selle võimaluse, pole kahtlust. Mäletate, isegi ennast ajakirjanikuks pidav Heimar Lenk teatas avalikult televiisori ekraani Tegelikkuse KesKus´i saates: “Edgar on püha mees!”
Aeg aga töötab Savisaare kahjuks – uued märksõnad on iseseisva mõtlemise ja ajudega inimeste pidev äravool parteist, poliitilise mänguruumi ahenemine, kuna Lääne suunal tunneb Savisaar end ebakindlalt, järjest hüsteerilisem ja eemalepeletavam parteipropaganda ning muidugi halvenev tervis ning töövõime vähenemine. Sellest on Savisaar, tõsi küll, otsinud väljapääsu, hakates parteid järjest enam oma perekonna omandisse suunama. Ehk loodab ta tõsiselt abikaasast endale parteijuhi järeltulijat. Vaevalt. Vilja on liiga õel ning vaevalt suudab välja vedada partei ema tunnustustust. Ehk lapsed? Aga sinna läheb aega ja kas nad üldse on valmis jäägitult parteile pühenduma?
Tegelikult on Savisaarest isegi kahju, ta on oma ameti – parteijuhi – igavene pantvang. Ning Keskerakonna kõige suurem paradoks selles just seisnebki – see partei ei saa eksisteerida ilma Savisaareta ja Savisaar ei saa eksisteerida ilma parteita. Traagiline. Ning paraku on Keskerakonna paremad ajad juba möödanik. Annaks Jumal Edgar Savisaarele tervist selles saatuse pantvangistuses võimalikult kaua vastu pidada.
* * *
SAVISAARE LÄHEDASED SAVISAAREST
Kogunud Peeter Ernits
*
Armin Tõlgo, Savisaare ainus sõber Vaste-Kuustes:
Edgar oli koolis väheke imelik. Mõni õpetaja pidas teda lollakaks. Istus omaette, nina raamatus. Sisemiselt kannatas ütlejate pärast. Kätte maksis sellega, et tõusis ütlejatest kõrgemale.
*
Helve Karu, klassijuhataja ja kirjandusõpetaja:
Vaidlesime ühe õpetajaga, mis Edgarist saab. Mina ütlesin, et geenius – tema, et idioot. Edgar oli nii omapärane.
*
Armin Tõlgo: Edgaril on alaväärsuskompleks.
Kes on nooruses kleenuke, see tahab võimu teistmoodi kätte saada. Edgar on väikesest saati võimuahne. Lapsepõlvest alates oli kindel, et temast tuleb midagi. Lubas, et enne ei peatu, kui jõuab ELKNÜ keskkomiteesse.
*
Aadu Must, Edgari pinginaaber Tartust:
Edgar õpetas mind: “Ütle üks kaks, aga mõtle hoopis kolm, neli, viis.” Puhas jesuiidi loogika – eesmärk pühitseb abinõu. Edgar on inimene, kellel on kaks nägu. 1985. aastal võttis minult illusiooni, et messias on tulnud. Rääkis, et üle kahe aasta meil Gorbat?oviga ühist teed ei ole. Teda olevat vaja ainult praegu. Pärast veenis teisi, et Gorbat?ov olevat meie lahutamatu kaaslane.
*
Helve Karu: Üks tüdruk käis mulle kaebamas, et Edgar piilub tema akna taga.
*
Aadu Must: Kardab lähedaste inimeste reetlikkust.
*
Vaike Joovik, füüsika-matemaatika õpetaja:
Vahetunnis pidid õpilased jalutama. Edgar seisis aknalaua ääres ja luges. Ütlesin talle, et ta peab ka jalutama. Tema vastas, et ei saa, et ta loeb ühte väga tähtsat raamatut. Pärast küsis tunnis, et kas ma olen ka lugenud. Vastasin, et igasugu rämpsu ma ei loe. Pärast kartsin tükk aega.
*
Aadu Must: Edgar rääkis mitte “Kapitalist”, vaid sellest, kuhu me peame välja jõudma. Ta valdas kommunistlikku terminoloogiat paremini kui tõsimeelsed punased.
*
Kai Saar, klassiõde: Ema väitis, et tema pojast saab minister.
*
Aadu Must: Sulg jooksis hästi, kuigi käekiri oli sant. Kirjutas muuseas rock-ooperi.