Eestis on üks erakond, kes meenutab praegusel ajal segadusi Piilupardi poolt hunnikusse aetud rongis. See segadus kestab veel vähemalt kuu aega. Vähemalt 14. septembrini, kui täpne olla.

Nüüd on ilmselt kõigil selge, et pean silmas Keskerakonda, mis sõitis ükspäev tsuhh- suhh-tsuhh Tallinnast Tartu poole, ülikoolilinna omavahel kaklema ja üksteise silmi välja nokkima. Laulus kimanud rongist seisneb kesikute oma erinevus vaid selles, et kesikute rongi on korraga tahtnud hakata juhtima mitu piiluparti.

Aga mis juhtub, kui näiteks Mustamäe trolli võtavad korraga üle kolm tädi ja igaüks üritab rooli enda kätte saada?

Õige.

Selge, et Savisaare-nimeline rasvane muskuspiilupart näeb kogu seda piilupardindust kui oma pesakonna bisnissit, kuhu pole teisi kasulik ligi lasta. Kõige parem olekski, kui eksisteeriks ainult kolm piiluparti – Maria, Vilja ja tema ise. Pluss võibolla veel mõned väikesed sohipiilupardid. Aga, raisk, ei ühtegi parti rohkem.

Tegevusse astunud alternatiivpiilupardid on muidugi teisel seisukohal.

Ma usun, et võibolla polegi niivõrd tegemist üksteise silmade nokkimisega parteiliidri koha pärast. Tundub, et ühe loomaaia pardid on läinud nägelema sootuks teiste terade tõttu.

Kreitzberg kui eurooptimistist piilukas on tundnud muret, et “paljudele tundub, noh, mitte just ebanormaalne, aga ka mitte eriti edukas meie käitumine, millega me võidame valimisi, aga jääme opositsiooni”.

Jälle.
Õige ta on.

Savisaare käitumist otsustavatel kohtadel ei saa nimetada teisiti kui uniseks. Selle mehe peas lihtsalt magab midagi. Kuidagimoodi on ta – kõigi loogikaseaduste vastaselt – asetanud oma taguotsa kolme tooli vahele korraga. Peale ta enda isikliku tooli ja kreitzberglaste oma kuulub kolmnurka ka Harry Raudvere logisev köögitaburet. Raudvere on Savisaarega nugade peal, kuna tema meelest kiputakse teistega üldse ilmaasjata koostööd tegema. Raudvere arvates tuleb köögiuks kinni lüüa ja talle ta kuradi taburet kätte anda.

Ja nii tundubki, et raisakullid kannavad piilupartide piduroa paratamatult laiali.

Iseenesest on mul selle üle hea meel. Kui ikkagi Eesti suurima partei liider mängib tumma tatti, on selle partei lagunemiseks viimane aeg.

Kiisud-kutsud ja roosad notsud pudenevad lolli pardi aegunud rongist ning kusagil mujal hakkavad peale uued mullistused.

Läheb see partei kolmeks, neljaks või kaheksas, näitab emake aeg, va lipakas.

Savisaare sihitust vihmaussina vingerdamisest ei saa sotti. Praegu on ta asja nii kaugele viinud, et ükskõik mida Keskerakond ka euroliidu suhtes ei ütleks, teeb see neile ikka kahju. Kas alternatiivpiilupartide mäss kasvab üle revolutsiooniks, eks see paista.

Aeg, lipakas.
Eh, Edik-Edik!
Vana mees, aga Terje Aru!