Peterburi alaealiste seadusrikkujate vastuvõtupunktis on sisse viidud uus kohustuslik karistusviis: iga alaealine peab läbi lugema Dostojevski romaani “Idioot” ning kirjutama kirjandi vürst Mõ?kinist. Näib, nagu võiks lugeda “Kuritööd ja karistust”, kuid selle romaani teevad paljud nagunii läbi oma reaalse elu praktikas, seetõttu pakutakse noortele terroristidele kohustusena õppida õiglaselt, pühalt, healt ja ausalt vürstilt. Idioodilt.
FILM HARUKORDSEST LOLLIST
Vene kinos luuakse aegamööda terve suund filme, mis jätkavad “idioodi” liini. Viimase kuu kõige eredam ilming on film “Loll” Maksim Korostõ?evskilt. Selle peategelane Uljana Tulina, keda mängib Oksana Korostõ?evskaja, kaldub kõrvale tänase elu normidest. Kuna ei tunne neid norme. Ei tea, et vaja on teeselda head ja delikaatset, kui sind ängistavad kadedus ja ahnus. Ei tea, et re?issööri peab meelitama, et rolli saada. Ei tea, et küünilisus on tegelikult juba võrdsustatud elutarkusega. Ei tea! Seepärast, et ta on – loll. Kliiniline. Haige inimene. Täiskasvanud naine viieaastase lapse mõistusega.
Autorite arvates peab kaasaegne ühiskond, kus kõik on pea peale pööratud, olema vaadeldud just lolli pilguga. Filmis on näiteks kirjastus: selles töötavad ainult mehed, kuid kõik nad kirjutavad naiste pseüdonüümide all, et lugeja ei kahtleks nende naisehinge tundmises: asi on selles, et kirjastus on spetsialiseerunud südantliigutavatele naisteromaanidele? Noore vaataja teatris, kus lasteetendused peavad olema tulvil puhast rõõmu ja lüürikat, valitseb joomine, õilmitseb küünilisus ja ükskõikne suhtumine asjasse: ropendav vanamoor mängib poisikesi, keskpärane re?issöör aga harjutab oma kabinetis ilusate tüdrukutega intiimseid stseene tulevatest etendustest.
Uljana Tulina, loll, mässab selle maailma vastu katsetega alati ja igal pool rääkida tõtt. Kuid vürst Mõ?kinit tüdrukust ei saa. Võib-olla seepärast, et autoritel pole Dostojevski sügavust ning lolli suu kaudu tuuakse kuuldavale omi kujutlusi õiglusest ja aususest. Uljana kukub välja jultunud skandaalitsejana, kadeda ja ahne hüsteerikuna, kes peale tüütuse midagi muud ei tekita.
Filmi “Loll” võib võtta kui diagnoosi, mis on pandud ühiskonnale ja ajale. Ravimeetod ei kukkunud just kõige paremini välja, kuid otsingud on alanud, see aga on väga tähtis. (Juba Ilf ja Petrov rääkisid, et hullumaja on ainus koht, kus normaalne inimene saab elada).
?OKOLAADIST LENIN JA TEIE ARMUKE
Piiteri ?okolaadimuuseumis on hakatud vastu võtma individuaalseid tellimusi magusast büstidele ja kujudele. Ja ehkki selline skulptuurteos on küllalt kallis, tuleb tellimusi kõikjalt. Kõige populaarsemaks osutus? Lenini büst. Täpne koopia neist, mis kunagi seisid parteitöötajate laual, innustab ja meelitab see ka täna. Kuigi uusvenelased tellivad tihtipeale ka portreid oma armsamatest naturaalsuuruses kaaluga 15 kuni 20 kilogrammi?
Veel üks masendav tõend maitsetusest: Moskvas toimus auto suudlemise konkurss. Tuhanded osavõtjad pidid suudlema oma autosid erinevatest paikadest – esiklaasist kuni ratasteni ilma vaheajata. Võitjaks tuli noormees, kes suudles oma autot 58 tundi 42 minutit. Selle eest autasustati teda uue Porschega.
Ning veel üks maitsetuse paraad: Peterburi ja Moskva vahele on pandud käima erarong rikastele; kahetoalised kupeed du??ide ja vannidega, helikindlus, luksuslikud interjöörid, restoranid ja baarid, televiisorid ja Internet. Seejuures väljub rong Peterburist hilisõhtul ja jõuab Moskvasse varahommikul, nii et luksust pakutakse nautida une asemel või unes?
POLIITILINE KINO
Poliitikute elu on sedavõrd teatraliseeritud, et kineastidel on kogu aeg kiusatus teha neist filme. Praegu hakati Moskvas väntama filmi, mille keskmes on Ukraina peaministri Julia Timo?enko ja Gruusia presidendi Mihhail Saaka?vili armastusromaan. Film “Julia” on avalikult erootiline: Timo?enko ossa paluti pornonäitleja Lena Berkova. Lena Berkova on skandaalselt tuntud teleshow’st “Maja-2”, kus ta proovis esineda abieluagentuuri perenaisena, kuid mõne minuti pärast jõudsid publikuni pornokaadrid tema osavõtul. Filmi stsenaariumi kirjutas Duuma saadik Aleksei Mitrofanov. Saaka?vili ossa oleks ideaalselt sobinud teine saadik – Dmitri Rogozin, kuid temaga kokkuleppele jõuda ei õnnestunud, ta küsis kaks korda suuremat honorari, kui saab näiteks Nicole Kidman. Hirmust või austusest presidendi vastu keeldusid sellest rollist kõik gruusia näitlejad, nii et autoritel tuli valida Armeenia kinotegelaste hulgast. Loodetakse, et vaatajad ei märka mõnesugust taganemist rahvuslikust tõest. Kuulsa gruusia 70ndate aastate filmi “Mimino” Rezo Gabriad?e poolt kirjutatud stsenaariumis oli selline stseen: hotelli lifti, millega sõidavad kangelased – grusiinlane ja armeenlane, sisenevad kaks jaapanlannat ning üks ütleb teisele kaukaaslastele osutades: “Vaata kui sarnased on need venelased!”
Ajakirjanikud on õppinud tungima kõigisse suletud paikadesse ja koguma infot sealt, kus seda alles hiljuti oli võimatu saada. Selle eest tahavad kättemaksjad Piiteri keskusesse püstitada monumendi, mille projekt on juba avalikustatud: viltune laud, kõverajalgne tool, laual on ajakirjanduslik “utka” (nii nimetatakse professionaalses keeles kaheldamatult valelikku informatsiooni) linnust valmistatud väheapetiitse toidu näol?