Keskajast teame habememaksu ja korstnamaksu. Selle aja laps on ka kodude maksustamine. Aga lubage, see maks muutub nüüd ajalooks. Seletan tiba lähemalt, kuidas asi käib. Riigikogu menetluses on koduomanike maamaksu kaotamise eelnõu ja loodetavasti on sellekohane seadus 16. juuni seisuga ka vastu võetud. Sellele seadusele eelnes aga pikk saaga täis võitlust.
90% maamaksu maksjaid
Ajalooliselt on maamaks üks vanemaid maksuliike. Sel lihtsal põhjusel, et kinnisvara on hõlbus maksustada ja maksukoguja on võimeline tagama maksu täitmist.
Lihtsa administreerimise pärast kehtestati ka Eestis vabanemise järel maamaks. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole maamaks oma olemuselt kohalik maks. Tegemist on riikliku maksuga, mis laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuseadus sisaldas oma regulatsioonis mitmeid moraalseid valikuid. Nii näiteks oli maksu alt vabastatud kirikute ja kalmistute maa.
Koduomanikele algses sõnastuses maamaksu seadus mingit erandit ette ei näinud. Omandireformi ja elamureformiga, millega erastati või tagastati sisuliselt kogu elamufond, muutus Eesti Euroopa lõikes üheks suurema eluasemeomanike osakaaluga riigiks Euroopas. Oma eluaseme omanikuks ja seeläbi maksumaksjaks muutus ligikaudu 90% elanikest. Seetõttu on Eestis koduomanike struktuuris palju erineva sotsiaalse ja majandusliku taustaga inimesi.
Maamaks tõusis 2,5 korda
Maa korralise hindamisega kasvas ka maamaksu koormus koduomanikele. Koduomanike tõsine protest vallandus 2008|. aastal, mil Savisaare linnavalitsus tõstis maamaksumäära korraga tervelt kaks ja pool korda, maamaksu seadusega on määratud, et kohalik omavalitsus võib ette näha, et maamaksu määr on kuni 2,5% maa maksustamishinnast. Tallinn tõstis määra 0,6-lt 1,5 protsendile.
Absoluutarvudes tõi see Tallinna tuhandele koduomanikule kaasa järsult suurenenud kohustuse, mis tähendas väikeelamu elanikule aastas sadade eurode suuruseid väljaminekuid. Õigustatult küsisid inimesed, et mis kodude maksu mõte üldse on …
Inimesed juhtisid tähelepanu sellele, et nad on korra juba oma kodu välja ostnud ega soovi olla selle põlisrentnikeks. Tõepoolest, Savisaare linnavalitsus põhjendas maksutõusu vajadusega kanaliseerida eramajad.
Aga selle eest sai propagandat teha
Samas suurenesid neil aastatel hoopis linna propagandakulud. Eramajade kanaliseerimisega polnud sel maksurahal mitte mingit õiguslikku seost.
Teoorias põhjendati maamaksu vajadust lisaks omavalitsuste tulude hankimisele eesmärgiga tagada maa tsiviilkäive. See argument kehtib tõepoolest näiteks ärimaa puhul, kuid maksustada kodusid väitega, et see kiirendab kinnisvara tsiviilkäivet, ja sundida inimesi kodudest loobuma odavamalt maksustatava elamispinna kasuks on jabur maksupoliitika, mis on ühtlasi sügavalt moraalitu. Riigi ülesanne peaks olema aidata inimestel kodu omanikuks olla, mitte motiveerida kodust loobuma. Lisaks läheb see sügavasse vastuollu üheksakümnendate elamureformi eesmärkidega, mille käigus sajad tuhanded pered said koduomanikuks.
Savisaare maamaksutõusu järel hakkas tulema inimestelt tõsiseid päringuid, milles nenditi, et eriti põlisasumite elanikud ei ole võimelised lisaks eluasemelaenule täiendavat koormist tasuma. IRL asus pärast analüüsi seisukohale, et kodualune maamaks tuleb üldse ära kaotada ja selle esimeseks sammuks olid kohalikud valimised 2009|.
Tänu jutumärkides
Siis jäi Nõmme ja Pirita koduomanike maamaks Lasnamäe häälte tõttu püsima. Järgmine samm oli seadusemuudatus: 2010| võeti vastu maamaksu seaduse muudatus, millega kohalik omavalitsus saab koduomanikke maamaksust vabastada. Seda õigust kasutas teatud kitsendustega kolm omavalitsust. Järgmise sammuna käisime enne neid valimisi välja lubaduse, et kaotame kodude maamaksu.
Koalitsioon andiski menetlusse seaduse, mille järgi 2013. aastast kaob kodude maamaks linnades ja alevites kuni 1500 meetrilt ja hajaasustuses kuni 2 hektarilt. Seeläbi hoiavad koduomanikud aastas kokku ligi 17 miljonit eurot.
Lisaks rahalisele säästule on tähtis ka põhimõte: koduomanikuks olemine ei ole maksupoliitikas karistatav.
Jutumärkides võib selle maksu kaotamise eest tänada Savisaart, kes maamaksu üle võlli mineva ahnitsemisega groteskseks jamaks muutis.
Maamaksu kaotamise tegelikud autorid on aga 33 000 koduomanikku, kes täiesti õiglaselt protesteerima hakkasid.