Lapsepõlvest on kõigil meeles, et sõbra sünnipäev polnudki nagu õige pidu, kui kartulisalatit ei pakutud. Seda võib valmistada vist küll sadat moodi.
Tegelikult on kartulisalati näide väga hea illustratsioon ida ja lääne mõjudest Eesti köögile. Ja selle ida ja lääne all tuleb eelkõige silmas pidada vene ja saksa toidukultuuri. Kartulisalati osas on kindlalt peale jäänud vene mõju. Võib-olla kuulub kartulisalat selles osas ühte loogilisse ritta sealtpoolt meile tulnud rosolje ja vinegretiga.
Saksa mõistes on kartulisalat hoopis midagi muud. See on eriliselt töödeldud kartulid, mida pakutakse soojade vorstide või liha juurde ja tegelikult ei saagi seda rangelt salati mõistes vaadata.
SAKSA KARTULISALAT
Keedetud kartulid lõigatakse viiludeks, ehk siis ümmargusteks latakateks ja neid ei tükeldata peenemaks. Äädikast, suhkrust, sibulast, sinepist ja kurgi soolveest valmistatakse marinaad. Sellesse lisatakse ratasteks lõigatud keedukartulid ja aetakse uuesti korraks keema. Kui kartulid on maha jahtunud, maitsestatakse majoneesiga, puistatakse üle rohelise sibula ja maitserohelisega.
VENE KARTULISALAT
Hoopis teine lugu on Venemaa poolt tulnud kartulisalati ideoloogiaga. Tegelikult pole aga venelased klassikalist kartulisalatit välja mõelnud. See võib tunduda üllatav. Klassikalist kartulisalatit, mida me täna tunneme pealinna salati nime all, hakkas Venemaal möödunud sajandi algul valmistama Moskva esindusrestorani Ermitaa? peakokk Olivier. Prantslane hoidis pealinna salati retsepti kiivalt saladuses ja uskumatu, mitte keegi ei osanud tegelikult äärmiselt lihtsalt valmistatavat toitu järele teha! Aga on ju vana tõde, et lihtsuses peitubki geniaalsus. Pealinna salati retsepti paljastas alles Olivier’i õpilane Ivan Mihhailovit? Ivanov, kes töötas hiljem restorani Moskva peakokana ning kes võttis kasutusele ka nimetuse pealinna salat. Enne seda tunti seda Olivier’i salatina.
PEALINNA SALAT
250 grammi keedetud nahata linnulihafileed
2-3 suurt kartulit
2 soolakurki
4 keedumuna
1/2 teeklaasi rohelisi konservherneid
350 grammi majoneesi
Soola maitse järgi
Valmistamisõpetus nii tuntud ja klassikalise salati puhul on täiesti tarbetu.
KLASSIKA SUHTES OLDAGU TÄPNE
Kui omal ajal Venemaal pealinna salatit järele püüti aimata, kasutati linnuliha filee asemel vorsti või muud liha, aga salati maitse polnud see. Klassikalise pealinna salati võib ära rikkuda ka ainete lisamisega, mis sinna ei kuulu. Näiteks avaldas ajakiri Pere ja Kodu lisaleht Pereköök 2000. aasta aprillis enda arust ilmselt ka pealinna salati retsepti. Seda lugedes torkavad kohe silma porgand ja apelsin. Sealkohal lendas ajakiri prügikasti hüüatuse saatel – klassika jääb klassikaks, ärge mõelge sinna midagi juurde, rikute vaid õige asja ära ja lollitate inimesi, kes selle retsepti järgi tõelist pealinna salatit kodus püüavad valmistada.
Klassika suhtes tuleb tunda aukartust ja olla täpne.