ETV näitas väga huvitavat dokfilmi “Tappes Jeesuse nimel” (In the name of God), Rootsi 2003|. Hutude ja tutside hõimusõjast oleme kindlasti midagi kuulnud, võrkpalliuudistele mahus allajäävaid uudisnuppe on sel teemal korduvalt avaldatud. “Tappes Jeesuse nimel” avas miljon inimest mõrvanud tragöödia põhjuse, milleks oli taas kord – kristlik usuõpetus.
PAPID JÄETI KOHALE
Ruanda on tilluke Kesk-Aafrika riik, kus umbes poolel Eesti pindalal elab ligi kaheksa miljonit inimest. Vähem tutse, rohkem hutusid. Põline Belgia asumaa vabanes Brüsseli ikke alt varastel kuuekümnendatel. Tutsid olid kohalikud kurnajad ja valitsejad, midagi meie pankurite taolist. Tolgustele omase moraalikoodeksi kohaselt tegid nad koostööd Belgia interventidega.
Muude privileegide seas sai tutsidele osaks korralik kristlik kooliharidus. Amoraalse, ent intelligentsele hõimule omase otsustavusega loobusid tutsid kristlikust plämast, võtsid vastu kommunismiõpetuse ja kihutasid Belgia väed välja. Paraku jäeti papid kohale. See oli andestamatu viga.
KAADRID KIRIKUST, LAIPU TÄIS
Mustakuuemehed, kes kontrollisid Ruanda haridussüsteemi, tegid panuse veelgi rumalamatele hutudele ja asusid neile piibliga pähe lajatama. Kristlik ajupesu oli edukas, hutudele tehti kiiresti selgeks, et tutsid on kuradist ja tuleb maha tappa. Keegi lihtsameelne hutu ärimees tõi maale virnade viisi mat?eetesid ja läkski lahti.
Kolme kuuga tapsid kristlastest hutud 800 000 tutsi ja mõõdukalt ristitud hutut. Mõrvamine kestis muidugi vaikset viisi edasi ka peale suurt Jeesuse-nimelist veretööd, nii et enamik autoreid märgib kristlaste ohvrite hulgaks miljon inimest. Muuhulgas tapeti ka kirikutesse pagenud tutsid, neid põletati kloost rites jne, jne.
Kaadrid laipadest punnis kirikust olid väga veenvad. Enesestki mõista ei jäänud kristlik hirmuvalitsus püsima, tutsid organiseerisid vastupanuliikumise ja peksid kristlased sodiks. Paraku ei õnnestunud mõrtsukaid lõplikult maamunalt pühkida, nad võeti valitsusse nagu meil Eestiski.
VIGURSÕIT SURNUTE VAHEL
Kristlased organiseerisid võsas terroristliku Jumala Armee ning jätkavad vere ja hirmutegude alal. Kõige tähenduslikum on aga, et see kaasaegne massimõrv, millest on vaevalt kaksteist aastat möödas, sai teoks kristliku ajupesu tõttu. Ja seda ajupesu korraldasid muude hulgas belglased, tsiviliseeritud valged inimesed.
Filmis näidati belgia humanitaartöötajat, kes pidas raadios hüsteerilisi rassiviha õhutavaid kõnesid. Pastorid ja mungad oli mõrvas aktiivsed osalised. 2001. aastal mõistis Belgia kohus vangi kaks nunna. Mõlemad said süüdistuse üheksakümne neljanda aasta Ruanda genotsiidile kaasaaitamise eest.
Nunnad varustasid timukaid bensiiniga, mida tarvitati ohvrite elusalt põletamiseks ning saatsid varju otsivad tutsid joonelt hutude varitsusse. Õde Gertrude, Ruanda lõunaosas asuva Suvo benediktiinikloostri endine abtiss, mõisteti 15 aastaks vangi. Õde Maria Kisitole Kristlased tapsid miljon inimest määrati 12-aastane karistus. Seda tühise viie tuhande tutsi põgeniku roimas osalemise eest.
Ent kristlaste osalus ei piirdunud ainult pastorite propaganda ja nunnade bensiiniannetustega. Filmis nägime Brüsseli kristlikke poliitikuid, kes ei liigutanud sõrmegi, kui neile laekus info kavandatavate mõrvade kohta. Keegi ei sekkunud, keegi ei kurtnud, midagi ei mõistetud hukka. Ainus, mida Belgia valitsus tegi, oli see, et nad kutsusid vahetult enne massimõrva oma 2500 sõdurit Ruandast koju. Viimased lennukid tegid õhku tõustes laipade vahel vigursõitu.
KRISTLUSE PEATÕSTMINE
Tapatalgute käigus ja hiljem tegi kristlikke poliitikuid ühendav ja mõjuvõimas Kristlik Internatsionaal kõik, et tapatööd kinni mätsida, nad levitasid rahvusvahelistes organisatsioonides valesid ja tegid süüdlasteks hoopis tutsid. Vaata ka foorumit www.usk.ee, kus räägitakse must valgeks ja siis veel kuldseks. Tsitaat: “?Mis aga ei aidanud 800 000 hutut, kes maha löödi. Ellujäänud miljonid vaevlevad nende õuduste päevade hingepiinades.” Vale, tutse tapeti, vahel kirjutab kristlane hoopis müstilisest hutside hõimust :), olgu Allah sellele valeprohvetile armuline.
Usk.ee ei maini sõnagagi, et mõrtsukad oli kristlased ja nende lihtsameelsed käsilased, talupojad ja muud ajudeta tolgused. Selle asemel aetakse sellist lolli ila: “Nii nagu juutide holokaust, nõnda on ka Ruanda hoiatavaks näiteks läänemaailmale, et saatan oma vihas ja raevus ei maga! Kurb on tõdeda ja näha, et antisemitism varjatult jälle pead tõstab EU liikmesriikides ja ka siin Eestis!”
Kristlus tõstab küll pead, aga miks seda saatanaks ja antisemitismiks nimetada? Ei saa aru. Tüüpiline ajupestud kristlase häma. Tõde on muidugi see, et kristlik aparaat ei maga. Silmakirjalikud kristlikud poliitikud on nõus laskma miljon inimest maha tappa ja siis asuvad nad seda mõrva naeratades ja lipsu kohendades kinni mätsima. Saaks ainult ühe kristliku riiginäkatsi kusagile pärapõrgusse püsti ajada.
MISJONITÖÖ TAGAJÄRG
Mõrvamine, silmakirjalikkus ja alatus pole juhuslik viga süsteemis. Massimõrvade mahitamine ja täideviimine on kristluse praktika täna, eile ja homme ning igal pool maailmas – nii Ruandas, Pariisis kui Brüsselis. Seda tõestab kujukalt kristliku internatsionaali tegevus Ruanda tapatalgute soosimisel ja varjamisel.
See, mis juhtus Ruandas 1994. aastal, polnud arusaamatus ega üksikute sektantide märatsemine nagu taavetiusuliste mäss. Need tapatalgud olid kristlaste misjonitöö ja usuõpetuse tagajärg. Mõrvareid toetas ülemaailmne kristlaste lobi. Võimu nimel on kristlased nõus ka kõige kohutavamateks hirmutegudeks.
Nii et mõelge hoolega, enne kui annate oma lapse kristlaste õpetada või nõustute vaikides sunniviisilise usuõpetusega. Kristlased võivad eemalt vaadates olla normaalsed inimesed, aga nii kui läheb usuküsimuste arutamiseks, muutuvad nad idiootideks.
AINUS PROBEEM: VÕIMU KINDLUSTAMINE
Seda võis äsja näha Maalehe toimetuses, kuhu laekus persetäis pappe ja hakkas hüsteeritsema.
Täna kehtib Maalehes kristlik tsensuur. See on põhjuseks, miks mu pilk üldse jäi kristlaste massimõrvale. Avaldasin Maalehes tagasihoidliku meediaarvustuse, mis taunis pastorite tühist lõugadelaiutamist usupühade ajal telekanalites. Öelda pole midagi, aga möögivad.
Kui ühiskonnas on probleeme, siis pastorid vaikivad. Isegi miilitsad võtavad pronksmehe küsimuses sõna, aga pappidel on suu pühitsetud vett täis. Samas, kui on vaja korraldada tapatalguid või vaba ajakirjandust kottida, siis on papid energiat täis nagu duraselli jänesed.
Türastanud papid peetisid Maalehe vaeseid toimetajaid nii alatult, et need ei julge enam mu meilidelegi vastata, lugude lehte panemisest rääkimata. Hea, et me ei ela Ruandas, muidu oleks Toomas Paul kanistri bensiini laenanud ja vana hea Ilmar Palli küpseks aeglasel tulel.
Kristlaste moraalijutud on pask. Miljoni neegri tapmine on kriminaalne ja sõnavabaduse piiramine täpselt samuti. Huvitav, et kristlaste jaoks on ainult üks probleem, oma võimu kindlustamine. Ja mida rohkem neil võimu on, seda verisemaid vahendeid nad kasutavad. Nad lõid jälle miljon inimest maha. Jälk.