“Tööd on tohutult palju, tunduvalt rohkem, kui ma seda arvasin, ja ka jama on tunduvalt rohkem, kui ma seda arvasin, ma olen väsinum, kui kunagi varem,” ütleb Georg Poslawski oma ameti kohta EAS-is.
*
Kuidas te õigupoolest sellele tööle sattusite?
Sattusin ma tõenäoliselt sellepärast, et ma töötasin EAS-is ja kui minu välismaal töötamise aeg sai täis, mulle tehti ettepanek siis jääda – kaks aastat tagasi. Ja sattusin EAS-i ma sellepärast, et ma arvasin, et saan Eestile kasulik olla sellega, et olen ühes riigis EAS-i esindaja – kolm ja pool aastat olin Moskvas.
*
Olles Google’is teinud kerge taustauuringu, siis mind see eriti ei üllatagi, et te loomemajanduse koordinaator olete. Aga kuidas te Moskvasse sattusite?
Igal inimesel on elus olnud erinevaid etappe. Üks etapp sai lihtsalt läbi. Ja siis on väga hea, kui inimene lihtsalt kogub mõtteid ja tulevikuootusi võib-olla kuskil eemal kodumaast. Aga kindlasti oli ka soov aidata kaasa sellele, et Eesti majandusinimestel oleks lihtsam Venemaal tegutseda. Tundes Venemaad ma arvasin, et minul on teadmisi, oskusi ja kogemusi selles olukorras teha õigeid otsuseid. Tegelikkus ei olnud päris nii lihtne. Lihtsalt ma sattusin võib-olla valel ajal.
*
Kuidas te Venemaad tundma õppisite?
Mul meeletult vedas, et mu esimene kunstiõpetaja oli Tõnis Vint ja temal oli väga palju kontakte. Ja kui ma Leningradi õppima läksin, siis ma kasutasin tema soovitusi ja ma sattusin praktiliselt sinna epitsentrisse, niiöelda teise kultuuri epitsentrisse. Olin noor ja olin kogenematu, aga mind kuidagi võeti vastu selles. Ja samasugused kontaktid tekkisid mul ka Moskvas.
Minu maailmaavastamine ei käinud ainult Venemaa kaudu. Ma sta?eerisin kolm kuud Bonni Ülikooli ärikooli juures kunstimanagementi ja minu eesmärk oligi siis Eesti kunsti promomine eeskätt Saksamaal. Mul olid portfoliod kaasas. Aga Saksamaal mulle öeldi: “Sõber, see töö käib hoopis teisiti. Pead minema New Yorki ja siis sa saad ka Saksamaale.” Siis ma võtsingi ette sõidu New Yorki ja püüdsin New Yorgis sedasama asja teha.
Rääkides, miks nüüd ja praegu selle loomemajandusega tegelen – tõenäoliselt on põhjuseks suur soov aidata neid inimesi, keda võib-olla teisiti ei oskakski aidata. Ma tahaksin, et Eestis oleks rohkem loomingut. Siin on potentsiaali võtta, aga seda potentsiaali tuleb kasutama hakata, suunama. See on võib-olla see, millena ma näen oma missiooni. Kasvõi pisikese osana sellest, kindlasti mitte suurena.
Meie loomemajanduse programmi eesmärk ongi inimesed koos tööle panna, koos mõtlema panna, teineteist aitama, selleks, et kõigile meile see kasulik oleks. See on väga lihtne. Lihtne valem – koostöö.
*
Kuidas siis loomemajandust koordineerida?
Esiteks, ei võetud tööle inimest, kes koordineeriks majandust, ma arvan, et see oleks vale. Aga võeti tööle inimene, kes võib-olla natuke tunneb seda valdkonda ja läbi oma teadmiste proovib koordineerida neid meetmeid, mis on EAS-il selle majandussektori arendamiseks kõige paremini kasutada.
Algus oli raske, sest nagu teada, on meil erinevates valdkondades erinevad poliitikad. Ja kultuuripoliitika seisukohalt on vaja hoida kultuuri, et ei katkeks järjepidevus ja säiliks riigi kultuuribaas ja kultuuriline iseseisvus. Samal ajal majanduspoliitikal on hoopis teised eesmärgid, fookused. Me ei saa lihtsalt subsideerida mingit kultuuritegevust sellepärast, et see on tähtis meie rahva ellujäämiseks, vaid me peame mõtlema, kuidas seda tegevust niimoodi finantseerida, et sellest tekiks ka tulu, mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus.
Ja kuidas need tegevused annavad võimaluse eesti kultuuri ekspordiks.
Püüdsime mitte minna seda teed, nagu lätlased, kes juba viis aastat kirjutavad erinevaid strateegiaid. Pigem proovisime maksimaalse kiirusega saavutada optimaalse tulemuse. Ja selleks tulemuseks, kui me nüüd jõuame sinna, ongi luua Eestisse loomemajanduse tugistruktuurid. Proovisime luua sellest, mis sellel hetkel turu peal oli, midagi sellist, mis aitaks kaasa nende eesmärkide püstitamisele.
*
Mis siis turul oli?
Välja oli kujunenud kaks tendentsi. Üks on loomeinkubatsioon. Lähtudes sellest, kuhu noored kunstiinimesed kogunevad – kogunevad küll ajutiselt, aga sellest võiks saada ka alaline loomekeskkond – siis ikka neisse kohtadesse, kus on kõrgkoolid, kus on väljakujunenud suhtluskeskkond ja kus oleks inimestel lihtsam omavahel asju ajada. Tallinn, Tartu ja Viljandi. Tallinnas ja Tartus on loomeinkubaatorid olemas, Viljandisse püütakse seda luua ja loodame, et järgmise aasta alguses on see kenasti käivitunud. Neil kolmel on kindlasti väga erinevad strateegiad ja kes teab, milline neist on see kõige õigem. Me ei taha ka selles osas kuidagi vahele sekkuda, me oleme andnud neile võimaluse tegutseda ehk me oleme andnud nendest piiratud ressurssidest neile toetust.
Aga teiselt poolt peame mõtlema ka sellele, et loomemajandussektoris eksisteerivad sellised valdkonnad, mis omavad võimalusi siduda teisi valdkondi omavahel. Näiteks nagu disain. Disaini kaudu saame luua lisaväärtust väga palju tootmisettevõtetele, teenusepakkujatele. Samuti arhitektuur, mis on aluseks kogu ehitustegevusele ja elukeskkondade loomisele. Selleks ajaks tegutsesidki kolm keskust, Eesti Disainikeskus, Eesti Arhitektuurikeskus ja Eesti Digikeskus, mis tegeleb filmi järeltöötlemisega. Oleme ka neid toetanud.
Kui me arutasime poolteist aastat tagasi seda, et kõigile inimestele, kes tunnevad loomeettevõtluse vastu huvi, võiks olla kättesaadav informatsioon, siis saigi veidi üle aasta tagasi avatud portaal looveesti.ee. See on hääletoru, et inimestele teavet anda, teadlikkust tõsta ja aidata loomeinimestel ettevõtlusesse tulla ja sinna jääda. Et nad tunneksid, et neist hoolitakse ja neile antakse abi, kui neil seda vaja läheb.
Praegu võime rääkida vähem kui kaheaastasest tegevusest. Selle tulemusel on meil teada, kus me oleme, kuhu me peame liikuma, vastavalt neile ressurssidele, mis meile on antud. Need on põhiliselt ikkagi Euroopa struktuurfondidest.
*
Milline see rahaline mõõde on?
Seda on keeruline välja tuua. Kui me räägime tugistruktuuride toetamise meetmest, siis 98 miljonit krooni, millest on praeguseks hetkeks jagatud 77, ehk suhteliselt suur osa.
Aga tugistruktuure on rohkem, kui need, mida ma nimetasin. Küll me ka nende toetamiseni jõuame. Eestis on kindlasti ka neid valdkondi, millel on väga suur potentsiaal, nagu arvutimängud, mis kuulub paljudel riikidel samuti loomemajanduse alla. Ja millel on tegelikult oluline osa Euroopa loovuse arendamises.
*
Eestis on selliseid loomeinimesi, peamiselt küll arhitektuuri või disaini või siis reklaami valdkonnas, kes on pidanud kogu aeg ärilise poolega tegelema. Aga maalikunstnikust ettevõtja?
Miks ei ole? Navitrolla on ju suurepärane näide. Ta kasutab oma ettevõtluses hästi vana ja tuntud kunstitöökoja mudelit ja oskuslikult turundust. Või Epp Maria Kokamägi, näiteks. Tema on särav kunstnik ja andekas ettevõtja. Sarnaseid näiteid on veel, tegelikult igas loomevaldkonnas.
Ka eesti galeriid annavad kunstnikule pidevalt tööd. Kunstiturg aina areneb ja kasvab. Ennast juba tõestanud galeristide kõrvale tekivad uued, andekad galeristid. Olga Temnikova, näiteks, kes töötab põhiliselt noorte kunstnikega. Meil on palju ilusaid edulugusid. Ja on ka teisitimõtlejaid ja teistmoodi loojaid. Ka nende hulgas on väga palju andekaid inimesi. Igaüks valib ise oma tee. Kui ta tahab elada teistmoodi, sellest ühiskonnast eraldatuna ja soovib kasutada selleks, näiteks, kultuurkapitali pakutavaid vahendeid, siis need võimalused on olemas. Igaühele oma. Põhiline on see, et meil on vabadus, hästi-hästi oluline on see, et meil on vabadus teha seda, mida me tahame.
*
Mõni, ütleme, vabaturuaustaja, küsiks selle peale, et miks kultuurkapital maksab kinni kunsti, mis ei suuda end müüa?
See on eraldi teema. Meid ümbritsev maailm on mitmekesine ja tema koostisosad peavad olema tasakaalus. Kui see veel nii ei ole, siis vähemalt me püüdleme selle poole. Selleks on väga palju tehtud, et ka loojatele, kes ei suuda ennast müüa, anda ?anss seda teha, läbi näiteks “ühe protsendi seaduse”. Mis sellest saab, näitab tulevik. Meie ühiskond on veel liiga noor ja muutused ei tule üleöö. Meil on vähemalt kriitiline mass neid inimesi, kes tahavad ühiskonda muuta, täitsa olemas.
*
Milline teil hariduslik taust on?
Väga erinev. Minu kõrgkooliiga algas 17-aastaselt. Ja tänu sellele, et ma kuidagimoodi sain armeest nihverdatud, siis ma kasutasin neid võimalusi täielikult, nii olen ma õppinud nii Eestis – omal ajal olen Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud, olen Tartu Ülikooli lõpetanud -, olen õppinud Leningradis, ülikoolis ning Teatri, muusika ja kino instituudi aspirantuuris, teatrikunsti ajaloo osakonnas, minu väitekiri on Vene avangardteatri teemal. Tartu Ülikooli ajal tegelesin seminaride läbiviimisega Vene tolle aja, 70ndate-80ndate põrandaalusest kirjandusest. Vene kunst ja vene kirjandus on minu jaoks olnud? paljuski inspiratsiooniallikas. Mingil hetkel tundus, et on vaja veel midagi õppida, siis ma läksin EBS-i ja sain seal siis rahvusvahelise ärimagistri kraadi.
Aga praktika on väga suur muidugi. Kui Leningradis õpitud sai, siis olen saanud ka sellist kogemust, kui öösel Ermitaa?is põrandate poonimine, pikka aega. Kunstiga? väga lähedane, intiimne suhe, võiks öelda, tekkis seal. Ja ka arusaam väga paljudest asjadest, mis kunstimaailmas ja kunstiturul praegu toimuvad.
* * *
Loomemajandus
Loomemajanduse südames asuvad klassikalised kunstialad (kunst, kirjandus, muusika jt). Sellest kasvab välja n-ö kultuuritööstus (muusikatööstus, filmitööstus, kirjastamine jt), mille väljundiks on kultuuritoode või -teenus. Eelmisest veelgi laiem on loovtööstus (disain, arhitektuur, reklaamindus), mis seob kultuurilise sisendi muude ettevõtlusharude vajadustega. Mida rohkem kasutavad teised majandusharud oma konkurentsivõime tõstmisel loomemajanduse võimalusi, seda rohkem saab rääkida loovmajandusest.
2007|. aastal moodustas loomemajandus Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ligikaudu 3% sisemajanduse kogutoodangust. Selle enam kui 5000 asutuses ja ettevõttes töötas üle 28000 inimese. Andmed on nii vanad sellepärast, et riiklikus statistikas jaotub loomemajandus mitme erineva alajaotuse alla, millest seda lahti harutada on keeruline.
Loomemajandust arendavad riiklikul tasandil kultuuriministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Ellu viib programme Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, sealhulgas teadlikkuse, teadmiste ja oskuste, klastrite ning ühisturunduse programme. Neile lisandub 98 miljonit krooni EL struktuurifondidest (aastatel 2007|-2013), mille eesmärk on toetada loomemajanduse inkubaatorite ja arenduskeskuste tegevust.
Allikas: looveesti.ee