Kes seda ütles – Smuul? Ei mäleta. Igal juhul väitis luuletaja niiviisi ajal, kui rahva käest midagi ei küsitud.
NETIKOMMENTAAR KUI UNENÄGU
Nüüd on hoopis teised ajad. Demokraatlikul maal, näiteks Eestis, olla kõrgem võim rahva käes ja rahvalt tuleb kõiksugu asju küsida.
Üks loll võib rohkem küsida kui kümme tarka vastata? Suur osa küsitlustest ei jõua otse avalikkuse ette, osa vastuseid tuleb küsimatagi, nii-öelda kollektiivsest alateadvusest. Netikommentaarid pole küll ju alateadvus selle sõna korrektses tähenduses, sest alateadvus on teatavasti sõnastamatu.
Nagu unenägu, mis muutub reaalseks alles siis, kui temast sõnalises vormis jutustatakse või koguni kirja pannakse, enne on ta eimiski. Võrdlust õigustab asjaolu, et netikommentaar eksisteerib nähtamatuna, potentsiaalsena, allasurutuna, ta ilmutub alles siis, kui me klahvi klõpsame. Alles siis selgub, mis eesti isik öösel mõtles (mis und nägi, mis aimused ja hirmud teda vaevasid, mis viha tas pulbitses).
Nii et neti-vastuseid pole küsitud ja vastavad need, kellelt iial ei küsitakski.
MIS INIMESTE PEADES TOIMUB
Kuid on ka suuri, üldrahvalikke küsitlusi, mis süvendavad muljet demokraatiast.
Näiteks: milline õlu või jogurt on parim? Tore on korraldada referendumeid
Euroopa Liidu asjus näiteks, või küsida, mis rahvas arvab kas tollesama Euroopa Liidu või meie enda riigi eelarvest. Õnneks on paljusid referendumeid suudetud ära hoida. Vahel on parem, kui ei tea, mis inimeste peades tegelikult toimub.
Vabaduse mälestuseks pühendatud sammas?
Vabaduse hauasammas? Kuhu panna see kunstlik väljamõeldis?
Vabaduse kella kõrvale, selle vastu või hoopis “mujale”?
Võiks küsida rahvalt: kas lavastada Marlowe’i “Eduard II”? Ja kui jah, kas siis Draamateatris, Vanemuises või von Krahlis? Kas tõlkida veel mõni Prousti eepose osa?
RIIGI HUVI ÜLE KÕIGE
Hiljuti korraldati lehes küsitlus, kes eesti naispoliitikutest on kõige seksikam. Ma ei näe siin isegi erilist mees?ovinis mi, sest vabalt võinuks ka küsida, et kes siis meespoliitikutest.
Ega ma päris hästi aru saa, mis see seksikus tähendab. Esmapilgul võiks arvata, et mehed lihtsalt valivad, kellega nad naispoliitikutest tahavad magada. Kuid seksikas võib olla ka kohvimasin – juhul, kui ta tekitab seksuaalset erutust. Kui ta äratab salajasi fantaasiaid. Vahing on näiteks rääkinud oma soovist seksuaalselt ühtida kirjutusmasinaga, ja kirjeldab, kuidas ma aastakümneid tagasi tema masina laualt hüsteeriliselt maha tõukasin – ju siis armukadedusest.
Ent rahvas teab! Nii saab meestele ebameeldivat naispoliitikut poliitikast eemal hoida. Riigi huvi üle kõige ja kodanik saab oma riiki kaitsta.
KÜSITLUS TEEB ASJA SELGEKS
Kui presidendi vastuvõtt oli möödas, ilmusid otsekohe küsitlused ja arvamused naiste tualettide kohta. See oligi peamine huvi. Ütleme välja, et vastuvõtu mõte ongi tualettide näitamine, moe-etendus. Ent rahvas saab niiviisi dikteerida oma maitset, anda oma panus riigi arenguks, korrigeerida poliitikuid, hoida neid ebaõnnestumiste eest. Eesti saatus on iga eestlase südamel!
Siis küsitleti, et kumb peaministri naine meeldib rahvale rohkem, endine või praegune? Et kumma lihtkodanik võtaks? Siin läheneme isiklikule sfäärile. Kodanikul on ju ka individuaalseid muresid. Näiteks on ta kunagi nooruses võtnud vale naise. Nüüd tahab võtta uut. Aga ta ei tea, kas ta tahab peaministri endist või praegust naist. Küsitlus teeb asja selgeks ja kodanik läheb tulevikule julgemalt vastu.